{"id":10033,"date":"2024-04-03T23:42:26","date_gmt":"2024-04-03T20:42:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10033"},"modified":"2026-05-23T00:33:37","modified_gmt":"2026-05-22T21:33:37","slug":"peeter-olesk","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/o\/peeter-olesk\/","title":{"rendered":"Peeter Olesk"},"content":{"rendered":"<p>Peeter Olesk (25. XII 1953 \u2013 25. XI 2021) oli kirjandusteadlane ja poliitik.<\/p>\n\n\n\n<p>Olesk s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, Tartu Riikliku \u00dclikooli l\u00f5petas eesti filoloogina. Ta t\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana, toimetajana kirjastuses Eesti Raamat ja Eesti Kirjandusmuuseumis, olles aastatel 1990-1993 selle direktor, ning Tartu \u00dclikoolis \u00f5ppej\u00f5una. Olesk oli ka Tartu \u00dclikooli raamatukogu direktor 1995-1999, Eesti Kodanike Peakomitee, Tartu linnavolikogu ja Riigikogu IX koosseisu liige, rahvastiku ning kultuuri- ja haridusminister ning Tartu \u00dclikooli ja Eesti Maa\u00fclikooli rektori n\u00f5unik. Olesk kuulus Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi, Rahvusooperi n\u00f5ukogusse, Kaitseliidu Vanematekokku, Eesti Kirjanduse Seltsi ja alates 1986. aastast Eesti Kirjanike Liitu. Olesk p\u00e4lvis Eesti Kaitsev\u00e4e teenetem\u00e4rgi, Valget\u00e4he III klassi teenetem\u00e4rgi (2001), valiti Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks ning USA Californias asuva San Bernardino linna aukodanikuks. Tema abikaasa oli kirjandusteadlane <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/o\/sirje-olesk\/\" data-type=\"page\" data-id=\"10028\">Sirje Olesk<\/a> (s\u00fcndinud 1954).<\/p>\n\n\n\n<p>Kirjandusk\u00fcsimusi k\u00e4sitlevaid artikleid avaldas Olesk juba koolip\u00f5lves. Alates 1970. aastate keskpaigast oli ta viljakas ja mitmek\u00fclgne publitsist ja kriitik ning hiljem \u00f5ppej\u00f5ud. Oleski kirjat\u00f6\u00f6d paistavad silma eruditsiooni, faktit\u00e4psuse ja kindlate hinnanguliste seisukohtadega. Ta koostas n\u00e4iteks Eesti kirjandusloo allikmaterjalide sarjas Litteraria ilmunud \u201e<a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/gustav-suits\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8732\">Gustav Suitsu<\/a> autobiograafilisi m\u00e4rkmeid\u201c (1987), koos <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/r\/hando-runnel\/\" data-type=\"page\" data-id=\"9243\">Hando Runneliga<\/a> Eesti m\u00f5tteloo sarjas ilmunud G. Suitsu artiklite kogumiku \u201eVabaduse v\u00e4raval\u201c (2002), pikaaegse Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse \u00f5ppetooli juhataja ja luuleuurija Karl Muru artikleid ja arvustusi koondava kogumiku \u201eLuuleseletamine\u201c (2001), Eesti m\u00f5tteloo sarjas ilmunud Paul Ariste \u201eS\u00f5nalaenul\u00f5bu\u201c (2010) ning toimetas ja j\u00e4rels\u00f5nastas Litteraria-sarjas ilmunud P. Ariste \u201eVadja p\u00e4evikud 1942-1980\u201c (2005). Lisaks kirjutas ta j\u00e4rel- v\u00f5i eess\u00f5na veel n\u00e4iteks j\u00e4rgmistele teostele: Harald Peebu \u201eNii et suled lendavad\u201c (2001), Eesti m\u00f5tteloo sarjas ilmunud <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/8931-2\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8931\">Georg Julius von Schultz-Bertrami<\/a> \u201eBalti idealisti kirjad emale\u201c (2004), <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/rein-veidemann\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8021\">Rein Veidemanni<\/a> \u201eEesti kirjanduse m\u00f5te\u201c (2021), Marju Lepaj\u00f5e \u201eRoomlaste taltsutamine\u201c (2011), <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/h\/karl-august-hindrey\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7536\">Karl August Hindrey<\/a> romaan \u201eAovalged aknad\u201c (1994), Aarne Vinkeli \u201e<a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/m\/august-malk\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7148\">August M\u00e4lk<\/a>: \u00fclevaade elust ja loomingust\u201c (1997) ja Eesti m\u00f5tteloo sarjas ilmunud Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e \u201eVennastekoguduste kirjandus\u201c (2011). Oleski erinevaid kirjutisi koondab kogumik \u201eFiloloogia t\u00f5eline t\u00e4hendus\u201c (2008).<\/p>\n\n\n\n<p>Kolleegide, s\u00f5prade ja teekaaslaste meenutused ja eluseigad Peeter Oleskist on avaldatud m\u00e4lestusteoses \u201eMeie Peeter\u201c (2022).<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Filoloogia t\u00f5eline t\u00e4hendus<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2008, 455 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Peeter Olesk (25. XII 1953 \u2013 25. XI 2021) oli kirjandusteadlane ja poliitik. Olesk s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, Tartu Riikliku \u00dclikooli l\u00f5petas eesti filoloogina. Ta t\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana, toimetajana kirjastuses Eesti Raamat ja Eesti Kirjandusmuuseumis, olles aastatel 1990-1993 selle direktor, ning &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6499,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10033","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10033","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10033"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10033\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10036,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10033\/revisions\/10036"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10033"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}