Gustav Adolph Oldekop (2. XII \/ 21. XI 1755 \u2013 8. V \/ 26. IV 1838) oli baltisaksa literaat, l\u00f5unaeestikeelne luuletaja ning esimese eesti ajalehe asutaja.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcndis Haapsalus linnakooli rektori pojana. \u00d5ppis Tallinna toomkoolis ning 1774-1780 Halle \u00fclikoolis. Sooritas 1780 Riias teoloogiakandidaadi eksami. T\u00f6\u00f6tas pastorina P\u00f5lvas 1781-1820. P\u00e4rast esimese abikaasa surma 1804 hakkas koos elama kirikum\u00f5isa majapidajanna ning oma emata j\u00e4\u00e4nud laste eestlasest hoidjaga, kellega ilmselt sai praktiseerida Tartu murret. Oldekop abiellus temaga 1820, kuid pidi rangelt seisuslikul Liivimaal eestlannaga abiellumise t\u00f5ttu pastorikohast loobuma ning p\u00e4rast sakslaste ja kirikuringkondade p\u00f5lu alla sattumist lahkus P\u00f5lvast samal aastal. Kolis seej\u00e4rel oma suure perega (kahest abielust 18 last, teistel andmetel 19) Tartusse, kus majanduslik kitsikus s\u00fcvenes.<\/p>\n\n\n\n
Tartus tegutses Oldekop t\u00f5lkijana, t\u00f5lkides muu hulgas l\u00f5unaeesti keelde 1819. aasta Liivimaa talurahvaseaduse, mis kaotas p\u00e4risorjuse. Omas kohati tihedaid ja poleemilisi suhteid p\u00f5hjaeesti keele pooldaja O. W. Masinguga. Oldekop mugandas saksa keelest ka valgustusliku sisuga loodusloolise raamatu \u201cM\u00f6tlemisse Jummala teggude p\u00e4le\u201d (1822), mis oli m\u00f5eldud kasutamiseks \u00f5pikuna talurahvakoolides. Kirjat\u00f6\u00f6ga ei toitnud Oldekop perekonda \u00e4ra, pere elatus muu hulgas tudengite majutamisest ja l\u00f5unate m\u00fc\u00fcgist. Oldekop suri Tartus, kuid maeti tema soovil P\u00f5lva kalmistule.<\/p>\n\n\n\n
Oldekop koostas kaheksa l\u00f5unaeestikeelse Eesti-Ma Rahwa Kalendri (hilisema nimega Tarto-Ma Rahwa Kalender) numbrit \u2013 alates esimesest numbrist 1796 ja l\u00f5petades 1833. aasta kalendriga. Oldekop on eesti kultuuris eesk\u00e4tt tuntud esimese eestikeelse ajalehe Tarto maa rahwa N\u00e4ddali-Leht asutaja ning toimetajana. Seda lehte andis Oldekop v\u00e4lja koos oma esimese naise venna, Kanepi pastori Johann Philipp von Rothiga, kes oli aktiivne rahvahariduse edendaja ning nii Liivi- kui Eestimaa esimese kihelkonnakooli asutaja Kanepis, ja viimase pojaga, hilisema Tartu \u00dclikooli eesti keele lektori Georg Philipp August von Rothiga. L\u00f5unaeestikeelset Tarto maa rahwa N\u00e4ddali-Lehte ilmus 1806-1807 \u00fcle 40 numbri, kuni see tsaariv\u00f5imude k\u00e4sul suleti talupoegadele sobimatu lugemismaterjali avaldamise p\u00e4rast (lehes ilmus palju v\u00e4lispoliitilisi s\u00f5numeid). Ajalehte on nimetatud ka maailma \u00fcheks esimeseks regulaarselt ilmuvaks talurahvaleheks.<\/p>\n\n\n\n
Esimeses Eesti-Ma Rahwa Kalendri numbris ilmus ka esimene teadaolev Oldekopi eestikeelne luulet\u00f5lge; 1796. aasta kalender ent ei ole s\u00e4ilinud. Esimene s\u00e4ilinud Oldekopi luuletus on Vene tsaar Aleksander I-le p\u00fchendatud \u201e\u00dctte vanna moistlikko maa mihhe laul. Keisrille\u201c Tarto maa rahwa N\u00e4ddali-Lehe esimeses numbris 1806. See luuletus aga ilmus anon\u00fc\u00fcmsena nagu mitmed teisedki Oldekopi luuletused, nende hulgas ka ilmselt tema tuntum luuletus \u201cPoisikesse r\u00f5\u00f5m talwe perrast\u201d. Oldekopi enda nime all ilmus tema eluajal ainult neli luuletust J. H. Rosenpl\u00e4nteri<\/a> ajakirja Beitr\u00e4ge 16. numbris (1823). 1965. aastal n\u00e4itas kirjandusteadlane Aarne Vinkel, et Oldekopile v\u00f5ib omistada veel mitmed anon\u00fc\u00fcmsed ja hiljem v\u00f5\u00f5ra nime all ilmunud luuletused. Oldekopi k\u00f5ik teadaolevad luuletused ilmusid esmakordselt tr\u00fckist alles 1985. aastal koondkogus \u201eSuve \u00f5dang\u201c, mis sisaldab 19 algup\u00e4rast ja 22 t\u00f5lkelist luuletust, lisaks 7 oletatavasti Oldekopi sulest p\u00e4rinevat luuletust. Oldekopi marginaliseerumisele murdeluuletajaks v\u00f5is kaasa aidata ka l\u00f5unaeesti keele kahanev positsioon eesti kultuuris. 19. sajandi alguses ei olnud veel kindel p\u00f5hjaeesti keele v\u00f5it eesti kirjakeele alusena. \u00dcheks tuntumaks tartu keele entusiastiks oli just Oldekopi naisevend Johann Philipp von Roth.<\/p>\n\n\n\n Oldekop oli esimesi eesti ilmaliku luule j\u00e4rjekindlaid viljelejaid. Tema luuletused olid enamasti m\u00f5eldud laulmiseks koolitunnis (neid lauldigi J. P. von Rothi asutatud Kanepi kihelkonnakoolis) ning kirjeldavad r\u00f5\u00f5msas toonis p\u00f5llut\u00f6\u00f6d, taluelu, loodust. Oldekopi stiil oli ladus, tekstid on sageli humoorikad. Tema eesti keele oskus oli palju parem kui teistel baltisaksa luuletajatel.<\/p>\n\n\n\n S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n M\u00f6tlemisse Jummala teggude p\u00e4le<\/strong>. Saksa kelest om omma mele perra \u00fcmberkirjotanu G. A. Oldekop, kirriko oppetaja. Tartu, 1822, 130 lk. Gustav Adolph Oldekop (2. XII \/ 21. XI 1755 \u2013 8. V \/ 26. IV 1838) oli baltisaksa literaat, l\u00f5unaeestikeelne luuletaja ning esimese eesti ajalehe asutaja. S\u00fcndis Haapsalus linnakooli rektori pojana. \u00d5ppis Tallinna toomkoolis ning 1774-1780 Halle \u00fclikoolis. Sooritas 1780 …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6499,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10039","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10039","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10039"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10039\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10042,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10039\/revisions\/10042"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10039"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Suve \u00f5dang<\/strong>. Ette valmistanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 135 lk.
Tarto maa rahwa n\u00e4ddali-lehe s\u00e4ilinud numbrid<\/strong>. koostanud T\u00f5nu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv; Kirjandusmuuseum, 1998, 40 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:280680<\/a>.]
Poisikese r\u00f5\u00f5m talve \u00fcle<\/strong>. Kujundanud Maara Vint, toimetaja Peeter Ilus, t\u00f5lge p\u00f5hjaeesti kirjakeelde: Peeter Ilus ja Karl Pajusalu. Tallinn: Kirjastus Penikoorem, 2022, 27 lk.
Poisikese talver\u00f5\u00f5m<\/strong>. Kujundanud Maara Vint, toimetaja Peeter Ilus, t\u00f5lge tartu kirjakeelde: Karl Pajusalu ja Sulev Iva. P\u00e4rnu: Penikoorem, 2023, 27 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"