Sofi Oksanen (kodanikunimega Sofi-Elina Oksanen, s. 7. I 1977) on ema poolt eesti-p\u00e4ritolu kirjanik, kes oma algselt soomekeelsetes teostes on palju k\u00e4sitlenud traagilisi s\u00fcndmusi Eesti l\u00e4himinevikust.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcndis Jyv\u00e4skyl\u00e4s. Tema ema on eestlane ja isa soomlane. \u00d5ppis Helsinki \u00fclikoolis kirjandusteadust ja Helsinki teatrik\u00f5rgkoolis dramaturgiat.<\/p>\n\n\n\n
Sofi Oksanen on loonud igap\u00e4evasest ja argisest materjalist p\u00f5nevaid, haarava arenguga ja meeldej\u00e4\u00e4vate kujunditega teoseid. Tuntuse on ta v\u00f5itnud just oma Eesti-aineliste teostega. S\u00fcndmused, millest ta kirjutab (Teine maailmas\u00f5da, k\u00fc\u00fcditamine, s\u00f5jaj\u00e4rgsed suured muudatused \u00fchiskonnas, rahuaegsed poliitikaaf\u00e4\u00e4rid ja v\u00e4givald), on t\u00f5sised, sageli traagilised ning m\u00f5jutavad paljude inimeste igap\u00e4evaelu mitme p\u00f5lvkonna jooksul.<\/p>\n\n\n\n
Oksanen on rahvusvaheliselt tuntud; tema teoseid on t\u00f5lgitud enam kui 40 keelde ning m\u00fc\u00fcdud \u00fcle kahe miljoni eksemplari. Samas on Oksase looming \u00e4ratanud Eesti kriitikas vastakaid hoiakuid: \u00fchelt poolt tunnustatakse, et Eesti ajaloo valusad teemad on leidnud laiemat tutvustamist, teiselt poolt heidetakse talle ette ajaloolise materjali lihtsustatud k\u00e4sitlemist.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5ned kriitikud on arvamusel, et Oksanen kujutab oma romaanides (nagu \u201ePuhastus\u201c) n\u00f5ukogude aega liiga traagilise ja v\u00e4givaldsena. Samas j\u00e4tab Oksanen lugejale v\u00f5imaluse romaani lugeda ja t\u00f5lgendada erineval viisil: see v\u00f5ib olla t\u00f5sine ajalooline teos, aga samas on saab seda lugeda ka kui melodramaatilist lugu v\u00f5i thrillerit.<\/p>\n\n\n\n
Oksase romaan \u201cBaby Jane\u201d (2005) r\u00e4\u00e4gib naistevahelisest armastusest, ps\u00fchhiaatrilistest probleemidest, rahustis\u00f5ltuvusest ning rahvusvahelise ravimit\u00f6\u00f6stuse m\u00f5just sellele. \u201cNorma\u201d (2015) on maagilis-realistlike elementidega perekonnadraama. \u201cKoirapuisto\u201d (\u2018The Dork Park\u2019, 2019) vaatleb kahe naise suhteid ja kunstliku viljastamise \u00e4ri kaasaegse Ukraina probleemide taustal. Vene agressiooni temaatikaga Ukrainas tegeleb ka dokumentaalteos \u201eSamasse j\u00f5kke. Putini s\u00f5da naiste vastu\u201d (2023, e k 2024).<\/p>\n\n\n\n
Mitu Oksase romaani (sh \u201eStalini lehmad\u201c ja \u201ePuhastus\u201c) on esmalt valminud n\u00e4idendina ja alles siis romaanina. \u201ePuhastus\u201c, esietendus veebruaris 2007 Soome Rahvusteatris ning seda lavastati ka Eestis ja Rootsis. \u201ePuhastus\u201c esietendus teatris Vanemuine toimus septembris 2010 (lavastaja Liisa Smith). Samuti tehti \u201ePuhastusest\u201d ERRi Raadioteatris ka 5-osaline kuuldem\u00e4ng (lavastaja Taago Tubin). 2011. aastal esietendus \u201ePuhastus\u201d ka Off-Off-Broadway teatris La MaMa New Yorgis. Alates oktoobrist 2011 on \u201ePuhastust\u201d iseseisvalt lavastatud Oslos, Pariisis, Londonis, Lissabonis, Madridis, Stockholmis, Reykjavikis, LeedusSaksamaal ja Ungaris.<\/p>\n\n\n\n