{"id":10073,"date":"2024-04-03T23:42:05","date_gmt":"2024-04-03T20:42:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10073"},"modified":"2026-05-25T12:57:57","modified_gmt":"2026-05-25T09:57:57","slug":"liisi-ojamaa","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/o\/liisi-ojamaa\/","title":{"rendered":"Liisi Ojamaa"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/liisi_ojamaa_kalju_suur-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"675\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/liisi_ojamaa_kalju_suur-675x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6017\" style=\"aspect-ratio:0.659179653121102;width:307px;height:auto\" title=\"Foto: Kalju Suur\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/liisi_ojamaa_kalju_suur-675x1024.jpg 675w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/liisi_ojamaa_kalju_suur-198x300.jpg 198w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/liisi_ojamaa_kalju_suur-768x1164.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/liisi_ojamaa_kalju_suur-1013x1536.jpg 1013w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/liisi_ojamaa_kalju_suur-1351x2048.jpg 1351w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/liisi_ojamaa_kalju_suur-1920x2911.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/liisi_ojamaa_kalju_suur-scaled.jpg 1688w\" sizes=\"auto, (max-width: 675px) 100vw, 675px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Liisi Ojamaa (kodanikunimi Katre-Liis Ojamaa, h\u00fc\u00fcdnimi V\u00e4ike Hipi, 26. II 1972 \u2013 8. X 2019) oli eesti luuletaja, t\u00f5lkija, toimetaja ja kirjanduskriitik, kes alates deb\u00fc\u00fctkogust \u201eL\u00f5putu juuli\u201c sai tuntuks oma pungiliku linna\u00adluulega.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcndis Tallinnas t\u00f5lkija J\u00fcri Ojamaa ja toimetaja Maarja Ojamaa t\u00fctrena. \u00d5ppis 1979-1989 Tallinna 21. keskkoolis, l\u00f5petas 1991 Tallinna 1. \u00f5htukeskkooli. \u00d5ppis 1991-1993 Tartu \u00dclikoolis inglise filoloogiat ja 1993-1994 Tallinna Kunsti\u00fclikoolis (hilisema nimega Eesti Kunstiakadeemias) kunstiajalugu. T\u00f6\u00f6tanud Rahvusraamatukogus raamatukoguhoidjana, ajakirjanikuna \u00d5htulehes, t\u00f5lkijana Eesti \u00d5igust\u00f5lke Keskuses, toimetajana ajakirjas Maatriks ning vabakutselise t\u00f5lkijana. Ta kuulus Eesti Kirjanike Liitu. Peale Tallinna on ta elanud veel Sauel ja Paldiskis. Suri pikaajalise raske haiguse tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n\n\n\n<p>Esimesed luuletused avaldas Ojamaa 1988. aastal ajakirjas Noorus. Pungilik esikkogu \u201eL\u00f5putu juuli\u201c (1990) kuulus kogumikku \u201eLuulekassett \u201990\u201c, kus temaga koos deb\u00fcteerisid veel <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/elo-viiding\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7964\">Elo Vee (Elo Viiding)<\/a>, <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/triin-soomets\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8764\">Triin Soomets<\/a>, <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/aidi-vallik\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8111\">Ats (Aidi Vallik)<\/a> ja Ruth Jyrjo. Aastatel 1990\u20132011 avaldas Ojamaa kokku kuus luulekogu.<\/p>\n\n\n\n<p>Ojamaa romantilis-nostalgilise alatooniga olu- ja tundekirjelduslik luule t\u00e4histab elamise vabadust, v\u00f5imalust olla isep\u00e4ine ja eraklik, oma melanhoolsel moel \u00f5nnelik ja armunud. Luule avameelsetes hinge- ja meeleseisundites k\u00f5lab hipilik s\u00fc\u00fctuse ja naiivsuse manifestatsioon, kus v\u00f5ib n\u00e4ha demonstratiivset soovimatust end v\u00e4lise maailma eest kaitsta v\u00f5i selle eest p\u00f5geneda. Tema luule p\u00f5hi\u00admotiivid p\u00e4rinevad kodusest linnakeskkonnast, Tallinnast, mida talle meeldib personifitseerida ja m\u00fctologiseerida, ning seostuvad tihti aastaaegadega, peamiselt kevade, s\u00fcgise ja talvega.<\/p>\n\n\n\n<p>Oma loomingu paremikus j\u00f5udis Ojamaa argip\u00e4eva eitavate, ajatuid teemasid puudutavate v\u00e4rssideni, milles on v\u00e4ljenduslikku n\u00f5tkust, t\u00e4psust ja vormirangust. Nii riim- kui ka vabav\u00e4rsiliste luuletuste lihtsate kujundite ja hoogsate r\u00fctmide taga pole taotlust liigselt estetiseerida ega heroiseerida. Stilistilise erijoonena on poetess l\u00e4bivalt kasutanud v\u00f5\u00f5rt\u00e4hti y, w, x ja &amp;-m\u00e4rki, samuti on ta eesti\u00adkeelsetesse tekstidesse p\u00f5iminud inglisekeelseid v\u00e4rsse. Viimase luulekogu \u201eAjalaulud\u201c (2011) k\u00fcpsed v\u00e4rsid on kujundlikud ja meloodilised, ent j\u00e4tkuvalt tumedatoonilised. Ta on avaldanud veel m\u00f5ned l\u00fchemad proosatekstid ja p\u00e4evakajalist kirjanduskriitikat.<\/p>\n\n\n\n<p>Tema luuletusi on viisistanud, esitanud ja salvestanud paljud Eesti ansamblid.<\/p>\n\n\n\n<p>Ta t\u00f5lkis \u00fcle kuuek\u00fcmne raamatu, peamiselt laste- ja ulmekirjandust inglise keelest, teiste hulgas K. Ishiguro, J. Galsworthy, M. Z. Bradley, A. McCaffrey, L. F. Baumi ja paljude teiste loomingut.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><em><strong>Luule<\/strong><\/em><br><strong>L\u00f5putu juuli<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 77 lk. [E-raamat: Tallinn: Bahama Press, 2001.]<br><strong>Myyrid &amp; w\u00e4rawad<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1993, 45 lk. [E-raamat: Tallinn: Bahama Press, 2002.]<br><strong>Lootus<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2000, 38 lk. [E-raamat: Tallinn: Bahama Press, 2001.]<br><strong>\u00c4rasaatmata kirjad<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2002, 61 lk.<br><strong>J\u00f5gi asfaldi all<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2008, 52 lk.<br><strong>Ajalaulud<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2011, 83 lk.<br><strong>Kahel lahtisel k\u00e4el<\/strong>. Ilmunud ja ilmumata luule. Koostajad Doris Kareva ja Andres Aule; kujundus ja fotograafika: Ly Lestberg, portreefoto: Marko Mumm, linnafotod: Kaisa Kaer, kaardid: Dagne Aarem\u00e4e; eess\u00f5na: Doris Kareva, kommentaare ja selgitusi: Andres Aule. Tallinn: Varrak, 2020, 575 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Liisi Ojamaa (kodanikunimi Katre-Liis Ojamaa, h\u00fc\u00fcdnimi V\u00e4ike Hipi, 26. II 1972 \u2013 8. X 2019) oli eesti luuletaja, t\u00f5lkija, toimetaja ja kirjanduskriitik, kes alates deb\u00fc\u00fctkogust \u201eL\u00f5putu juuli\u201c sai tuntuks oma pungiliku linna\u00adluulega. S\u00fcndis Tallinnas t\u00f5lkija J\u00fcri Ojamaa ja toimetaja Maarja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6499,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10073","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10073","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10073"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10073\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10075,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10073\/revisions\/10075"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10073"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}