{"id":10092,"date":"2024-04-03T23:39:26","date_gmt":"2024-04-03T20:39:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10092"},"modified":"2026-05-25T13:45:20","modified_gmt":"2026-05-25T10:45:20","slug":"dagmar-normet","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/n\/dagmar-normet\/","title":{"rendered":"Dagmar Normet"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/dagmar_normet_kalju_suur-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"821\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/dagmar_normet_kalju_suur-821x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6161\" style=\"aspect-ratio:0.8017519838068458;width:236px;height:auto\" title=\"Foto: Kalju Suur\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/dagmar_normet_kalju_suur-821x1024.jpg 821w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/dagmar_normet_kalju_suur-241x300.jpg 241w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/dagmar_normet_kalju_suur-768x958.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/dagmar_normet_kalju_suur-1232x1536.jpg 1232w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/dagmar_normet_kalju_suur-1643x2048.jpg 1643w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/dagmar_normet_kalju_suur-1920x2394.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 821px) 100vw, 821px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Dagmar Normet (kuni 1940 Dagmar-Sarlia Rubinstein, eestistatult Dagmar Randa, aastast 1945 Normet; 13. II 1921 \u2013 16. X 2008) oli lastekirjanik.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, 1940-1941 Tartu \u00dclikoolis kehakultuuri, seej\u00e4rel s\u00f5ja eest N\u00f5ukogude Liitu pagenuna Uljanovski Pedagoogilises Instituudis vene keelt ja kirjandust, Moskva K\u00f5rgemas Kehakultuuri Instituudis, seej\u00e4rel taas Tartu Riiklikus \u00dclikoolis, l\u00f5petades 1945 kehalise kasvatuse \u00f5petajana. T\u00f6\u00f6tanud kehakultuuri \u00f5petajana ning muuhulgas juhendanud aastatel 1946-1953 Eesti Raadio hommikv\u00f5imlemise saateid. 1956. aastast keskendunud kirjutamisele. Eesti Teatri\u00fchingu (1964) ja Kirjanike Liidu liige (1988). P\u00e4lvinud Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi (2007). Oli aastatel 1945-1960 abielus helilooja Leo Normetiga (1922-1995). Suri Tallinnas, maetud Tallinna Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n<p>1940. aastatel lastekirjandusse tulnud Normeti esimesed raamatud olid v\u00e4rsslood \u201eMaales\u00f5it\u201c (1948) ja \u201eMe ehitame maja\u201c (1957), suurema tuntuse saavutas raamatutega \u201eUne-Mati, P\u00e4ris-Mati ja Tups\u201c (1979) ning \u201eUne-Mati rannak\u00fclas\u201c (1986), kus autorile iseloomulikult p\u00f5imuvad muinasjutulikud-fantastilised elemendid argimaailmaga ning \u00fches seiklusliku looga jagatakse lastele ka teadmisi. Nii ka lasteromaanis \u201eL\u00f5vi ja lohe\u201c (1993), kus tegevustik liigub kaasajast keskaega. Normeti elur\u00f5\u00f5msa tonaalsusega teostes reisivad tegelased sageli nii ruumis kui ajas, \u00f5ppides vahetu kogemuse kaudu. Normet on kirjutanud ka lasten\u00e4idendeid, kuuldem\u00e4nge, telelavastuste ja nukufilmide stsenaariume; lasten\u00e4idendeid koondab \u201eLavalood lastele\u201c (2008).<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4iskasvanutele on Normet kirjutanud ooperilibretosid ja filmistsenaariume, millest k\u00f5ige tuntum on klassikaline Eesti kom\u00f6\u00f6diafilm \u201eVallatud kurvid\u201c (1959, re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Juli Kun, Kaljo Kiisk), mille \u00fcks stsenariste ta on.<\/p>\n\n\n\n<p><a><\/a> Kirjutanud monograafia n\u00e4itlejast, lavastajast ja kost\u00fc\u00fcmikunstnikust Lo Tuist (1973) ning on \u00fcks legendaarset v\u00f5imlemispedagoogi k\u00e4sitleva kogumiku \u201eErnst Idla \u2013 v\u00f5lur Tallinnast\u201c (1991) koostajatest.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4lestusteraamatud \u201eAvanevad uksed\u201c (2001) ja \u201e\u2026ainult v\u00f5ti taskus\u201c (2004) heidavad sissevaate 1920. aastatel s\u00fcndinute eluk\u00e4iku, kus Eesti Vabariigis m\u00f6\u00f6dunud lapse- ja noorp\u00f5lve vahetas v\u00e4lja 1940. aastatel totaalselt muutunud maailm.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><em><strong>Lastekirjandus<\/strong><\/em><br><strong>Maales\u00f5it<\/strong>: matkimism\u00e4ng lastele. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 16 lk. [2. tr\u00fckk: 1949.]<br><strong>Me ehitame maja<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 12 lk.<br><strong>Delfiinia<\/strong>: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 84 lk. [2. tr\u00fckk: 1993.]<br><strong>Une-Mati, P\u00e4ris-Mati ja Tups<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 111 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1999, 2016.]<br><strong>K\u00fcmme ust, ehk, Meie maja rahvas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 64 lk.<br><strong>Une-Mati rannak\u00fclas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 143 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1999, 2016, 2024.]<br><strong>Naeratuste vikerkaar<\/strong>: j\u00f5ulumuinasjutt. Rapla: Graafiline Produktsioon, 1992, 18 lk.<br><strong>L\u00f5vi ja lohe<\/strong>: lasteromaan. Tallinn: Koolibri, 1993, 174 lk.<br><strong>Lavalood lastele<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2008, 269 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>M\u00e4lestused<\/strong><\/em><br><strong>Avanevad uksed<\/strong>. Tallinn: D. Normet, 2001, 216 lk. [2. tr\u00fckk: 2010.]<br><strong>\u2026ainult v\u00f5ti taskus<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2004, 322 lk. [2. tr\u00fckk: 2010.]<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Monograafia<\/strong><\/em><br><strong>Lo Tui<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 40 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Dagmar Normet (kuni 1940 Dagmar-Sarlia Rubinstein, eestistatult Dagmar Randa, aastast 1945 Normet; 13. II 1921 \u2013 16. X 2008) oli lastekirjanik. S\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, 1940-1941 Tartu \u00dclikoolis kehakultuuri, seej\u00e4rel s\u00f5ja eest N\u00f5ukogude Liitu pagenuna Uljanovski Pedagoogilises Instituudis vene keelt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6497,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10092","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10092","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10092"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10092\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10098,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10092\/revisions\/10098"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6497"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10092"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}