Endel Nirk (ps E. N. Hermelin, 15. XII 1925 \u2013 15. IV 2018) oli kirjandusteadlane, kriitik ja prosaist.<\/p>\n\n\n\n
Nirk s\u00fcndis Valgamaal ja \u00f5ppis Koork\u00fcla algkoolis ja T\u00f5rva g\u00fcmnaasiumis; Tartu Riikliku \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonna l\u00f5petas eesti filoloogina. Omandas filoloogiadoktori kraadi 1971. aastal monograafiaga \u201eKreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus\u201c (1968). T\u00f6\u00f6tas Sirbi ja Vasara toimetuses, Keele ja Kirjanduse Instituudis ja Eduard Vilde<\/a> nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Oli 1955. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Nirk p\u00e4lvis Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi (2000) ja Riigivapi IV klassi teenetem\u00e4rgi (2006). Endel Nirk suri Tallinnas, maetud Helme kalmistule Valgamaal.<\/p>\n\n\n\n Kirjanduskriitikuna alustas Nirk 1940ndate aastate l\u00f5pus, kriitikat ja artikleid koondavad \u201eLaias laastus\u201c (1957) ja \u201eTeemad variatsioonidega\u201c (1964). Nirk paistab silma poleemilisusega, t\u00e4helepanu p\u00e4lvis n\u00e4iteks Sirbis ja Vasaras 1960. aastal ilmunud luuleuuenduse paroodia \u201ePorikuu sonaat-fantaasia opus 13\u201c. Oli \u00fcks oma aja kesksemaid kirjandusuurijaid, kes k\u00e4sitles p\u00f5hjalikult n\u00e4iteks 19. sajandi teise poole eesti kirjandust, avaldades monograafia Fr. R. Kreutzwaldist (1968), monograafia \u201eEduard Bornh\u00f6he<\/a>: kirjanik ja inimene\u201c (1961) ja Bornh\u00f6he \u201eTeosed\u201c I-III (1962-1964), mille Nirk koostas ja kommenteeris. Ta oli akadeemilise \u201eEesti kirjanduse ajaloo\u201c II k\u00f6ite (1966) toimetaja ning mitme peat\u00fcki autor. Algselt v\u00e4lislugejale m\u00f5eldud, Nirgi kirjutatud eesti kirjanduse \u00fclevaade \u201eEstonian literature\u201c (1970) ilmus 1983. aastal ka eesti keeles. Ta oli \u00fcks \u201eEesti kirjanduse biograafilise leksikoni\u201c (1975) toimetajatest. 1970ndatel keskendus Nirk eesti romaani uurimisele, vastavaid k\u00e4sitlusi koondab \u201eAvardumine\u201c (1985), mis vaatleb eesti romaani selle tekkest kuni Eesti Vabariigi l\u00f5puaastateni. Nirgi traditsioonilise, kirjandusloolise r\u00f5huasetusega uurimustes on olulisel kohal autori isik. Tema esseistliku ja teadusliku k\u00e4sitluse ilmekateks n\u00e4ideteks on \u201eKaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettev\u00f5tmistest\u201c (1977) ning 1992. aastal Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia p\u00e4lvinud \u201eTeeline ja t\u00e4hed. Eurooplase Karl Ristikivi<\/a> elu\u201c (1991).<\/p>\n\n\n\n Isiku lugu ajas\u00fcndmuste keerises on Nirgi t\u00e4helepanu all ka n\u00e4iteks essees \u201eCasus Tabelini. Rekonstruktsioon\u201c (ilmunud Loomingus 1978) ja selle edasiarenduses v\u00e4rssdraamas \u201eTabelinus\u201c (1990), milles vaatles L\u00e4ti Henriku kroonikast tuntud eesti h\u00f5imuvanema Tabelinuse eluk\u00e4iku 13. sajandi murranguliste s\u00fcndmuste taustal Eestis, mis v\u00f5imaldasid t\u00f5mmata paralleele Nirgi kaasajaga. Pessimistliku alatooniga paistab silma ka Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna (1994) p\u00e4lvinud suguv\u00f5saromaan \u201eSiin maa peal\u201c (I-III, 1993-1997), milles l\u00e4bi 20. sajandi s\u00fcndmuste ja murrangute kujutatakse \u00fche perekonna h\u00e4\u00e4bumise lugu. Kohati eleegilise alatooniga on ka prosaistlikke l\u00fchivorme koondav \u201eMosaiikv\u00f5lv\u201c (1978), mis p\u00e4lvis Juhan Smuuli<\/a> nimelise preemia (1979).<\/p>\n\n\n\n A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n Romaanid<\/em><\/strong> Luule<\/em><\/strong> L\u00fchiproosa<\/strong><\/em> Kirjandusuurimused<\/em><\/strong> Endel Nirk (ps E. N. Hermelin, 15. XII 1925 \u2013 15. IV 2018) oli kirjandusteadlane, kriitik ja prosaist. Nirk s\u00fcndis Valgamaal ja \u00f5ppis Koork\u00fcla algkoolis ja T\u00f5rva g\u00fcmnaasiumis; Tartu Riikliku \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonna l\u00f5petas eesti filoloogina. Omandas filoloogiadoktori kraadi 1971. aastal …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6497,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10100","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10100"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10100\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10103,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10100\/revisions\/10103"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6497"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Siin maa peal<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 1993, 285 lk
Siin maa peal. 2<\/strong>. Tallinn: E. Nirk, 1995, 304 lk
Siin maa peal. 3<\/strong>. Tallinn: E. Nirk, 1997, 287 lk<\/p>\n\n\n\n
Mosaiikv\u00f5lv<\/strong>: esseed, luuletused, marginaalid. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 204 lk
Tabelinus<\/strong>: dramaatiline lugulaul 5 jaos. Loomingu Raamatukogu nr 47. Tallinn: Perioodika, 1990, 76 lk<\/p>\n\n\n\n
Mosaiikv\u00f5lv<\/strong>: esseed, luuletused, marginaalid. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 204 lk
Krahviproua Genoveva pihtimused<\/strong>, ehk, \u00dche paljukannatanud naisterahva ise\u00e4ralik ja v\u00e4ga t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ajalik eluk\u00e4ik, tema enese poolt k\u00f5ige t\u00f5ep\u00e4rasemalt jutustatud: saksakeelsest k\u00e4sikirjast \u00fcmber pannud ja tr\u00fckki toimetanud E. N. Hermelin, era\u00f5petlane Kilplas. Loomingu Raamatukogu nr 11. Tallinn: Perioodika, 1982, 38 lk<\/p>\n\n\n\n
Laias laastus: kirjanduslikke artikleid 1948-1956<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 576 lk
Eduard Bornh\u00f6he: kirjanik ja inimene<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 140 lk
Friedrich Reinhold Kreutzwald: lauluisa elulugu<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 128 lk
Teemad variatsioonidega: arvustusi, arutlusi, vahelugemisi<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 212 lk
Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus<\/strong>. Monograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 547 lk
Kaanekukk: lugu Ants Laikmaa elust ja ettev\u00f5tmistest<\/strong>. Tallinn: Kunst, 1977, 320 lk [2. tr 2017]
Eesti kirjandus: arengulooline \u00fclevaade<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 344 lk
Avardumine. Vaatlusi eesti romaani arenguteelt<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 264 lk
Teeline ja t\u00e4hed. Eurooplase Karl Ristikivi elu<\/strong>. Tallinn: Eesti raamat, 1991, 287 lk<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"