Georg M\u00fcller (s. umbes vahemikus 1565 kuni 1570 \u2013 srn. 10. VII \/ 30. VI 1608) oli Tallinna P\u00fchavaimu kiriku abipastor. Tema 1600-1607 peetud jutluste k\u00e4sikirjad on esimene s\u00e4ilinud mahukas eestikeelne tekst.<\/p>\n\n\n\n
<\/a> M\u00fclleri p\u00e4ritolu kohta on v\u00e4he teada ning tema rahvus on pakkunud Eestis ohtralt arutusainet \u2013 teda on peetud nii eestlaseks kui sakslaseks, kuid piisavat selgust selles k\u00fcsimuses saavutatud pole. Ta s\u00fcndis v\u00e4ljaspool Tallinna, kuid praeguse Eesti aladel; m\u00f5ned andmed viitavad Tartu-p\u00e4ritolule. Ta oli vaeslaps, Tallinna rae kulul sai alghariduse linnakoolis. 1587 suundus ta Tallinna linna stipendiaadina L\u00fcbeckisse v\u00e4hemalt kolmeks aastaks \u00f5ppima (pole teada, mida ja kuhu t\u00e4psemalt). L\u00fcbeckist tagasi tulnuna t\u00f6\u00f6tas Riias abikoolmeistrina, 1595-1599 Tallinna rae \u00fclesandel Tallinna linnakooli abikoolmeistrina, seej\u00e4rel Rakveres \u00f5petajana. 1601-1608 oli ta P\u00fchavaimu koguduse diakon. Tema soosijaks peetakse P\u00fchavaimu kauaaegset pastorit Balthasar Russowit, \u201cLiivimaa kroonika\u201d autorit, kes 1600. aastal suri.<\/p>\n\n\n\n Georg M\u00fclleri nimi vajus p\u00e4rast tema surma Tallinnas 1608 unustusse kuni 1884. aastani, mil Tallinna linnaarhiivist leiti 35 vihikut tema jutluste tekstidega \u2013 kokku 39 jutlust 404 k\u00e4sikirjalehek\u00fcljel. K\u00e4sikirjad publitseeriti 1891 \u00d5petatud Eesti Seltsi toimetistes Villem Reimani, \u00fche Eesti j\u00e4rel\u00e4rkamisaja olulisema figuuri initsiatiivil. M\u00fclleri jutluste stiil on spontaanne, loominguline, rahvalik ja kohati isiklik \u2013 erinev hilisematest, nt Heinrich Stahli<\/a> (u 1600-1657) eestikeelsetest jutlustest, mis j\u00e4rgisid m\u00e4rksa kuivemat ja t\u00e4nap\u00e4eva seisukohalt igavamat kaanonit. T\u00f5en\u00e4oliselt kujutavad M\u00fclleri k\u00e4sikirjad endast konspektiivset abivahendit jutluste pidamiseks ning ei olnud m\u00f5eldud tr\u00fckkimiseks. Need jutlused s\u00fcndisid aastatel, mil vana-Liivimaad laastasid s\u00f5jad, ikaldus, n\u00e4lg ja ennek\u00f5ike katk, mis saavutas k\u00f5rgpunkti 1603. aastal ning viis hauda ka M\u00fclleri abikaasa. M\u00f5nel kuul mattis M\u00fcller pastorina \u00fcle 400 surnu. \u00dcmberringi toimuvad s\u00fcndmused leidsid kajastust ka M\u00fclleri jutlustes, samuti linna m\u00f5jukate isikute pillav ja lodev eluviis ning M\u00fclleri pingelised suhted oma \u00fclemustega. M\u00fclleri otsekohene v\u00e4ljendusviis ilmselt ei teinud tema olukorda lihtsamaks. Ta oli v\u00e4ga erudeeritud mees, kes r\u00e4\u00e4kis ilmselt esimesena eesti keeles Homerosest, Sophoklesest, Aristotelesest, Pindarosest, Augustinusest, Cyprianusest, Clairvaux\u2019 Bernardist jpt antiik- ja kristlikest autoriteetidest \u2013 seda ajal, mil isegi Uus Testament ei olnud veel eesti keeles ilmunud ning eestlased tundsid Piiblit vaid jutluste p\u00f5hjal. M\u00fcller kasutas k\u00fclluslikult kujundeid ja v\u00f5rdlusi. Tema toon oli ortodoksselt luterlik, k\u00f5ige maise t\u00fchisust kuulutav ja kogudust patuelu p\u00e4rast nuhtlev.<\/p>\n\n\n\n M\u00fclleri jutluste avastamine 19. sajandi l\u00f5pul muutis arusaama eesti kirjakeele koidikust, milles seni oli olnud keskne koht eesti kirjakeele rajajaks peetud Heinrich Stahli teostel. Kuna M\u00fclleri k\u00e4sikirja ei tr\u00fckitud ega ilmselt ka ei loetud, ei m\u00f5jutanud see edaspidi eesti kirjakeele kujunemist \u2013 erinevalt Stahli raamatutest. M\u00fclleri rikkalik ja kujundlik eesti keel oli l\u00e4hedane saksa keelele nagu Stahlilgi, ent viimasest siiski erinev. See keel oli kirja pandud saksa ortograafia abil ning kujutas endast segu paljudest murretest, mis tollal Tallinnas k\u00e4ibisid \u2013 peamiselt p\u00f5hjaeesti murded, ent m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt leidub ka l\u00f5unaeesti ja saarte s\u00f5navara. M\u00fclleri p\u00e4randit on alates 19. sajandi l\u00f5pust uurinud ise\u00e4ranis p\u00f5hjalikult keeleteadlased, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral on seda k\u00e4sitletud teoloogilisest, ajaloolisest ja kultuurilisest aspektist. V\u00e4ljaspool erialateadlaste ringkondi on M\u00fclleri jutlused olnud v\u00e4hetuntud, ilmselt keelelise keerukuse t\u00f5ttu. Seda olukorda muutis 2008. aastal ilmunud M\u00fclleri jutluste uustr\u00fckk, milles vana tekstiga paralleelselt jookseb t\u00f5lge t\u00e4nap\u00e4evasesse eesti keelde, mis laseb h\u00f5lpsamini esile kerkida nende jutluste kirjanduslikul v\u00e4\u00e4rtusel.<\/p>\n\n\n\n S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n Neununddreissig Estnische Predigten von Georg M\u00fcller aus den Jahren 1600-1606<\/strong>. Mit einem Vorwort von Wilhelm Reiman, Pastor zu Klein St. Johannis; herausgegeben von der Gelehrten Estnischen Gesellschaft bei der Universit\u00e4t Dorpat. Dorpat; Leipzig: K. F. Koehler, 1891, LIV+341 lk. [Available: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:58121<\/a>. 2nd print: London: Forgotten Books, 2018.]Bibliograafia<\/h4>\n\n\n\n
K\u00fclli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, K\u00fclli Prillop, Georg M\u00fclleri jutluste s\u00f5nastik<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikool, 2000, 515 lk. [Available: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/52423<\/a>.]
Jutluseraamat<\/strong>. Koostanud: K\u00fclli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo ja K\u00fclli Prillop. Eess\u00f5nad: Huno R\u00e4tsep, Villem Reiman, K\u00fclli Prillop, Kai Tafenau. Tartu: Ilmamaa, 2008, 805 lk.<\/p>\n\n\n\n