{"id":10269,"date":"2024-04-03T23:40:38","date_gmt":"2024-04-03T20:40:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10269"},"modified":"2026-05-26T20:30:27","modified_gmt":"2026-05-26T17:30:27","slug":"valdur-mikita","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/m\/valdur-mikita\/","title":{"rendered":"Valdur Mikita"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Valdur Mikita (s\u00fcnd. 28. I 1970) on kirjanik ja semiootik.<\/p>\n\n\n\n

Mikita s\u00fcndis Viljandimaal Suislepa k\u00fclas. Ta l\u00f5petas seal keskkooli 1985. aastal ja asus seej\u00e4rel bakalaureuse\u00f5ppes \u00f5ppima Tartu \u00dclikoolis bioloogiat. Mikita suundus magistri\u00f5ppesse semiootika erialale, saades 1994. aastal magistrikraadi v\u00e4itekirjaga \u201cNormid ja loov k\u00e4itumine. Harjutustik tavatu m\u00f5tteviisi arendamiseks\u201d. Ta kaitstes 2000. aastal doktorit\u00f6\u00f6 \u201cKreatiivsusk\u00e4sitluste v\u00f5rdlus semiootikas ja ps\u00fchholoogias\u201d. Sellest ajast alates on ta t\u00f6\u00f6tanud nii \u00f5petajana kui ka erinevates meditsiiniettev\u00f5tetes, alates 2010. aastate keskpaigast olnud vabakutseline.<\/p>\n\n\n\n

Mikita looming h\u00e4gustab sageli \u017eanripiire, \u00fchendades ilukirjanduse ja semiootika elemente. Tema esimene raamat, s\u00f5nam\u00e4nguliste esseede ja luuletuste kogu \u201e\u00c4parduse r\u00f5\u00f5m\u201c ilmus 2000. aastal ja tugines tema doktorit\u00f6\u00f6 teemadele. Tema j\u00e4rgmine raamat \u201eR\u00e4nnak impampluule riik\u201c (2001) sisaldas sarnast sisu. Need kaks v\u00e4ga eksperimentaalset kirjandust sisaldavat teost ei p\u00e4lvinud k\u00fcll laialdast populaarsust, kuid l\u00f5id Mikitale kultusliku j\u00e4rgijaskonna Tartus ja Tallinnas humanitaar\u00fcli\u00f5pilaste ringkondades. Hiljem avaldas Mikita essee \u201eKirsi\u00f5ieturundus: Visioon alternatiivsest turundusest\u201c (2004), milles m\u00f5tiskles kultuuri ja majanduse erinevuste ja sarnasuste \u00fcle. See raamat tugines Mikita t\u00f6\u00f6kogemusele ravimifirmades. <\/p>\n\n\n\n

Mikita j\u00e4rgmine esseekogu \u201eMetsik lingvistika\u201d (2008) vaatles keele, kultuuri, looduse ja eesti identiteedi seoseid. 2011. aastal avaldas ta teose \u201eTeoreem\u201d, mis sisaldas kahte l\u00fchikest lugu: \u201eJ\u00e4nesekapsa teoreem\u201d ja \u201eN\u00f5ia teoreem\u201d. Esimene v\u00f5itis 2009. aastal August Gailiti<\/a> auhinna. 2013. aastal ilmus \u201eMetsik lingvistika\u201d j\u00e4rg: esseekogu pealkirjaga \u201eLingvistiline mets: Tsibih\u00e4rblase paradigma. Teadvuse kiirendi\u201d ning just see raamat t\u00f5i Mikitale laialdase tunnustuse, v\u00f5ites 2014. aastal kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna ja Virumaa kirjandusauhinna ning saades pikaajaliseks \u00fcleriigiliseks bestselleriks.<\/p>\n\n\n\n

Valdur Mikita teos \u201eLindvistika ehk metsa see lingvistika\u201c ilmus 2015. aastal ning on kolmas ja viimane osa triloogiast, mis k\u00e4sitleb keelt, s\u00fcnesteesiat, sisek\u00f5ne ning Eesti ps\u00fchholoogia, maastiku, kultuuri ja m\u00fctoloogia vahelisi suhteid.<\/p>\n\n\n\n

M. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Eksperimentaalkirjandus<\/em><\/strong>
\u00c4parduse r\u00f5\u00f5m: keele- ja kultuurim\u00e4nge<\/strong>. Tartu: V. Mikita, 2000, 166 lk.
R\u00e4nnak impampluule riiki<\/strong>. Tartu: V. Mikita, 2001, 148 lk.
Mikita keeleaabits<\/strong> : p\u00f5liskeele omailm. Vara: V\u00e4lgi metsad, 2019. 167 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Teoreem<\/strong>. Vara: Hm, 2011, 127 lk. [Sisu: \u2019J\u00e4nesekapsa teoreem\u2019, \u2019N\u00f5ia teoreem\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Esseistika<\/em><\/strong>
Kreatiivsusk\u00e4sitluste v\u00f5rdlus semiootikas ja ps\u00fchholoogias<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2000, 146 lk. [Doktorit\u00f6\u00f6.]
Kirsi\u00f5ieturundus: visioon alternatiivsest turundusest<\/strong>. Tartu: Fontese Kirjastus, 2004, 68 lk.
Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate k\u00fclast<\/strong>. Tallinn: Grenader, 2008, 127 lk. [2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk: Vara: V\u00e4lgi metsad: 2016, 135 lk.]
Lingvistiline mets: tsibih\u00e4rblase paradigma. Teadvuse kiirendi<\/strong>. Tallinn: Grenader, 2013, 240 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2016, 2020.]
Lindvistika, ehk, Metsa see lingvistika<\/strong>. Vara: V\u00e4lgi metsad, 2015, 236 lk.
Tartu t\u00e4hestik, ehk, Tarto maine ja taevane tr\u00fckis<\/strong>. Tartu: Tartu Linnavalitsus, 2017, 63 lk.
Kukeseene kuulamise kunst: l\u00e4\u00e4nemeresoome elutunnet otsimas<\/strong>. Vara: V\u00e4lgi metsad, 2017, 156 lk.
Eesti looduse kannatuste aastad<\/strong> : manifest Eesti metsale, kirja pandud iseenda jaoks 2018. aasta suvel ja s\u00fcgisel, aga kardetavasti sai see natuke liiga s\u00fcnge<\/strong>. Vara: V\u00e4lgi metsad, 2018. 110 lk.
Forestonia = Estwald = Mine metsa!<\/strong> Koostanud ja toimetanud Valdur Mikita ja Cornelius Hasselblatt ; inglise keelde t\u00f5lkinud Adam Cullen, saksa keelde t\u00f5lkinud Cornelius Hasselblatt. Tartu: V\u00e4lgi metsad, 2020. 215 lk.
Koduk\u00e4ija koodeks = Codex somnambulicus<\/strong>. Vara: V\u00e4lgi metsad, 2024. 111 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Valdur Mikita (s\u00fcnd. 28. I 1970) on kirjanik ja semiootik. Mikita s\u00fcndis Viljandimaal Suislepa k\u00fclas. Ta l\u00f5petas seal keskkooli 1985. aastal ja asus seej\u00e4rel bakalaureuse\u00f5ppes \u00f5ppima Tartu \u00dclikoolis bioloogiat. Mikita suundus magistri\u00f5ppesse semiootika erialale, saades 1994. aastal magistrikraadi v\u00e4itekirjaga \u201cNormid …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10269","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10269","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10269"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10269\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10274,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10269\/revisions\/10274"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10269"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}