{"id":10301,"date":"2024-04-03T23:40:49","date_gmt":"2024-04-03T20:40:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10301"},"modified":"2026-05-26T23:29:51","modified_gmt":"2026-05-26T20:29:51","slug":"mait-metsanurk","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/m\/mait-metsanurk\/","title":{"rendered":"Mait Metsanurk"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Mait Metsanurk (kodanikuna Eduard Hubel; 19.\/7. XI 1879 \u2013 21. VIII 1957) oli prosaist, n\u00e4itekirjanik ja kriitik, eesti sotsiaalse ja ajaloolise romaani avardaja.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis P\u00f5hja-Tartumaal K\u00e4rkna vallas Metsanuka k\u00fclas Saare talu perepojana. \u00d5ppis Orge vallakoolis, 1895\u20131900 Tartu linnakoolis ja l\u00f5petas aastase pedagoogilise kursuse. 1902\u20131904 t\u00f6\u00f6tas kantseleiametnikuna, \u00f5petajana, tunniandjana. 1906. aastast ajakirjanik Tallinnas algul Virulase<\/em>, siis Tallinna Teataja<\/em> juures, viimase vastutav toimetaja 1917\u20131920, ajakirja Agu<\/em> toimetaja 1923\u20131924. Eestimaa Rahvahari\u00adduse Seltsi ja selle kirjanduse haruseltsi juhtivtegelane. Elas kutselise kirjanikuna Tallinnas, oli \u00fcks Eesti Kirjanike Liidu loomise algatajaid, 1920\u20131930. aastail korduvalt ka esimees. Eesti Kirjanduse Seltsi auliige 1932. \u00dchines elul\u00e4heduslaste r\u00fchmitusega \u201eKirjanduslik Orbiit\u201c. <\/em>1935\u20131937 ajalehe Uus Eesti<\/em> kultuuritoimetaja. Eesti Raamatuaasta peakomitee esimees 1935\u201336, Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esimees 1938\u20131940, Tallinna Kirjanikkude \u00dchingu esimees 1939\u20131940. K\u00e4is 1920 N\u00f5ukogude Venemaal, 1921 Saksa\u00admaal, 1928 Prantsusmaal. Oli vabam\u00fc\u00fcrlane. 1950. aastal sattus N\u00f5ukogude Eestis p\u00f5lu alla ja visati Kirjanike Liidust v\u00e4lja, t\u00f6\u00f6tas Tallinnas \u00f6\u00f6vahina. Maetud Metsakalmistule. Tallinnas Wismari tn 10 on m\u00e4les\u00adtustahvel, m\u00e4lestuskivi on ka s\u00fcnnitalu asukohas.<\/p>\n\n\n\n

1904. aastast alates hakkas avaldama l\u00fchijutte. Teda huvitas moraalne eneseteostus, isiklik ja \u00fchiskondlik kohusetunne. Ta liikus kriitilise realismi suunas, kaldudes tasapisi pessimismi; teda m\u00f5jutas vene klassikaline kirjandus, eriti L. Tolstoi. Esimesed humoristlikud novellid ilmusid kogus Jumalalapsed<\/em> (1910), v\u00e4ikekodanluse laostavat m\u00f5ju lahkas jutustus Isamaa \u00f5ilmed<\/em> (1908). Naturalismi sugemetega romaan Vahesaare Villem<\/em> (1909) kujutas noore peremehe v\u00f5itlust v\u00f5lgades kodutalu p\u00e4rast. L\u00fchiromaan Orjad<\/em> (1912) sarjas ajakirjanike p\u00f5him\u00f5ttelagedust; sama probleemi k\u00e4sitleb novell Epp<\/em> (1919). K\u00f5rgendatud enesehinnangut kujutas impressionismile l\u00e4henev jutustus Toho-oja Anton<\/em> (1915), \u00e4rimehe hingelist ummikut ps\u00fchholoogiline romaan Enn\u00e4e inimest!<\/em> (1918), eluv\u00f5\u00f5ra unistaja ja maailmaparandaja tragikoomikat romaan Taavet Soovere elu ja surm<\/em> (1922).<\/p>\n\n\n\n

Metsanurga n\u00e4idendiga P\u00e4ikese t\u00f5usul<\/em> (k\u00e4sikiri kadu\u00adnud) avati 1906. aastal \u201eEstonia\u201c kui kutseline teater. Ta avaldas \u00fchevaatuselise kom\u00f6\u00f6dia Uues korteris<\/em> (1908) ja vagatsejate variserlikkust paljastava s\u00fcnge kom\u00f6\u00f6dia Vagade elu<\/em> (1907\/1924). N\u00e4i\u00addend P\u00f5hjamaa<\/em> (1915) ei saanud avalikuks kodanliku seltskonna protesti t\u00f5ttu. Tema draamade p\u00f5hisisuks kujunes punase ja valge leeri konflikt, mis sageli l\u00e4bistab ka perekonda. Nii nagu jutustuse Juma\u00adlata<\/em> (1921) peategelane ei suuda v\u00f5itluste keerises leida omale suremist v\u00e4\u00e4rt ideed, k\u00f5hkleb peategelane revolutsiooni ja kristliku armu\u00f5petuse vahel ka draamas Kindrali poeg<\/em> (1925), mis keelati \u201eVanemuises\u201d \u00e4ra p\u00e4rast esietendust protot\u00fc\u00fcbi \u00e4ratuntavuse t\u00f5ttu. P\u00f5randaaluse revolutsion\u00e4\u00e4ri, idealisti ja sisekonfliktis m\u00e4rtri p\u00e4evikuna esitatud romaan J\u00e4ljetu haud<\/em> (1926) p\u00f5hjustas samuti \u00e4gedat poleemikat.<\/p>\n\n\n\n

Metsanurk oli l\u00e4henenud ekspressionismile, eredaks n\u00e4iteks novell Algus<\/em> (1924), mis kuulutas sotsiaalsele eba\u00ad\u00f5iglusele rajatud maailma hukku. Neid teemasid arendab ka realistlik romaanidiloogia Valge pilv<\/em> (1925) ja Punane tuul<\/em> (1928), mis kujutavad k\u00fcla\u00fchiskonda revolutsioonide, Saksa oku\u00adpatsiooni ja Vabaduss\u00f5ja ohtlikul ajal. Mitmes teoses kritiseeris ta t\u00f5usikuid ja hedonismi ning kiitis ausat t\u00f6\u00f6d, esitas l\u00f5ikavaid sotsiaalseid probleeme. Kirjaniku k\u00f5ige populaarsemaks teoseks kujunes ajalooline romaan \u00dcmera j\u00f5el<\/em> (1934), milles on p\u00fc\u00fctud realistlikult ette kujutada eest\u00adlaste muistse vabadusv\u00f5itluse olusid ja inimesi XIII saj hakul. Teos muutus aastak\u00fcmneteks koolide kohustuslikuks lugemisvaraks Eesti NSVs. Teine ajalooline romaan Tuli tuha all<\/em> (1939) jutus\u00adtab suurest n\u00e4ljah\u00e4dast XVII saj l\u00f5pul. Romaanis Soosaare<\/em> (1936) kujutas kirjanik autobiograafiliselt 19. saj l\u00f5pu taluelu r\u00e4nka, ent loovat t\u00f6\u00f6d. Pastori p\u00e4eviku vormis romaan Kutsutud ja seatud<\/em> (1937) kujutab vaimulikku tabanud eluummikut.<\/p>\n\n\n\n

Esimesel N\u00f5ukogude aastal 1940 avaldas Metsanurk jutustuse \u201eVennad\u201d. Ta j\u00e4tkas avaldamist ka Saksa okupatsiooni ajal. Varjunime Endel Paluteder all ilmus jutustus \u201eKalmud metsas\u201d (1942), mis kirjeldab arvete\u00f5iendusi k\u00fclas. Jutustus Dora Praats<\/em> (1943) kujutab satiiriliselt n\u00f5ukogude naiskarjeristi, taluelust jutustab \u201eKuldav\u00e4\u00e4rt poeg\u201d (1944). Sotsialistliku realismi matkimisp\u00fc\u00fce k\u00fclaromaaniga Suvine p\u00f6\u00f6rip\u00e4ev <\/em>(1957) eba\u00f5nnestus, vaatamata korduvale redigeerimisele kaanonile vastavaks. Ta alustas m\u00e4lestuste kirjutamist, ilmuda j\u00f5udis autori noor\u00adp\u00f5lvest pajatav Tee algul<\/em> (1946), kuid teine osa j\u00e4i pooleli (ilmunud pealkirja all Koolipoisist kirjanikuks<\/em>, 2005).<\/p>\n\n\n\n

Valitud teosed<\/em> I\u2013IV (1957\u201380) esitab Metsanurga loomingu p\u00f5hiosa. Nii m\u00f5negi teose pidi autor \u00fcmber t\u00f6\u00f6tama, et saavutada nende avaldamine N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal. 2005. aastal ilmus novellivalimik Kreeps.<\/em> Senini on kokku kogumata tema rohked kirjanduskriitililised t\u00f6\u00f6d. Metsanurka on t\u00f5lgitud nelja keelde, ta ise on t\u00f5lkinud U. Sinclairi (1912), S. Sergejev-Tsenskit (1941\u20131948) ja M. Gorkit (1950).<\/p>\n\n\n\n

A. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Wahesaare Willem<\/strong>. Tallinn: Teadus, 1909, 231 lk.
[J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:
Tallinn: Maa, 1921, 202 lk;
\u2018Valitud teosed\u2019, 1. k\u00f6ide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk.]
Orjad<\/strong>. Tallinn: Maa, 1912, 200 lk.
[J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:
Tartu: Noor-Eesti, 1925, 102 lk;
\u2018Valitud teosed\u2019, 3. k\u00f6ide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 473 lk.]
Enn\u00e4e inimest!<\/strong>. Tallinn: Maa, 1918, 277 lk.
[J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tartu: Noor-Eesti, 1929, 332 lk;
\u2018Valitud teosed\u2019, 1. k\u00f6ide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk.]
Taawet Soowere elu ja surm<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1922, 175 lk.
[J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:
Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 194 lk;
\u2018Valitud teosed\u2019, 1. k\u00f6ide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk.]
Valge pilv<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 287 lk. [\u2018Kogutud teosed\u2019, 7. k\u00f6ide. 2. tr\u00fckk: \u2018Valitud teosed\u2019, 2. k\u00f6ide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 644 lk.]
J\u00e4ljetu haud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 261 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 247 lk.]
Punane tuul<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 667 lk.
[J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 432 lk;
\u2018Valitud teosed\u2019, 2. k\u00f6ide, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 644 lk;
Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 384 lk.]
Fr. Arraste & Pojad<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 414 lk.
\u00dcmera j\u00f5el: ajalooline romaan<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 412 lk.
[J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:
Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 415 lk;
Tartu: Noor-Eesti, 1937, 366 lk (l\u00fchendatud tr\u00fckk);
Geislingen: Kultuur, 1949, 428 lk;
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 294 lk;
Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 332 lk;
Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 272 lk;
\u2018Valitud teosed\u2019, 5. k\u00f6ide, Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 648 lk.
Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 261 lk;
Tallinn: Ilo, 2005, 262 lk;
Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht; Akadeemia, 2008, 351 lk.]
Soosaare<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 469 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Valitud teosed\u2019, 4. k\u00f6ide, Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 600 lk.]
Kutsutud ja seatud: \u00fche hingekarjase p\u00e4evik<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 351 lk.
[J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:
Tartu: Noor-Eesti, 1938, 388 lk;
Valitud teosed, 4. k\u00f6ide, Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 600 lk;
Toronto: Orto, 1969, 270 lk;
Tuli tuha all: ajalooline romaan Suure n\u00e4lja ajast 1695-1697<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 468 lk.
[J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:
\u2018Valitud teosed\u2019, 5. k\u00f6ide, Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 648 lk.
Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht; Akadeemia, 2008, 381 lk.
Suvine p\u00f6\u00f6rip\u00e4ev<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 465 lk.<\/p>\n\n\n\n

Novellid ja jutustused<\/em><\/strong>
Isamaa \u00f5ilmed<\/strong>. Tallinn: J. Ploompuu, 1908, 137 lk.
Jumalalapsed: Nowelletid<\/strong>. Tallinn: J. Lepp, 1910, 162 lk. [Sisu: \u2018Jumalakartlik\u2019, \u2018P\u00fchade r\u00f5\u00f5m\u2019, \u2018Poeg\u2019, \u2018Maajagamine\u2019, \u2018Kuuwalgel\u2019, \u2018Kiwa kaalumas\u2019, \u2018P\u00fchade l\u00f5pp\u2019, \u2018Laenamas\u2019, \u2018Pidul\u2019, \u2018\u00d5petaja-herra unen\u00e4gu\u2019, \u2018Warane kewade\u2019, \u2018Kunstnik\u2019, \u2018P\u00e4ikese kiir\u2019.]
Toho-oja Anton<\/strong>. Tallinn: Maa, 1916, 64 lk.
Epp: nowell<\/strong>. Tartu: Odamees, 1920, 47 lk.
Jumalata<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1921, 84 lk.
Viimne p\u00e4ev: novellid<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjanikkude Liit, 1927, 180 lk. [Sisu: \u2018Viimne p\u00e4ev\u2019, \u2018Jalutu\u2019, \u2018Ajakirjaniku suurp\u00e4ev\u2019, \u2018Pyramus ja Thisbe\u2019, \u2018Proua Dagmari eelm\u00e4ng\u2019, \u2018Mistarvis\u2019, \u2018L\u00e4bi tule\u2019, \u2018Rahu ja \u00fcksmeel\u2019, \u2018Peremees ja sulane\u2019, \u2018Algus\u2019.]
Kogutud teosed. 1. k\u00f6ide. Jutustused ja novellid<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 181 lk. [Sisu: \u2018Isamaa \u00f5ilmed\u2019, \u2018S\u00fcgise\u00f6\u00f6 pimeduses\u2019, \u2018P\u00fchade r\u00f5\u00f5m\u2019, \u2018Poeg\u2019, \u2018Maajagamine\u2019, \u2018Kive kaalumas\u2019, \u2018P\u00fchade l\u00f5pp\u2019, \u2018Laenamas\u2019, \u2018Kosilane linnast\u2019, \u2018\u00d5petaja-h\u00e4rra unen\u00e4gu\u2019, \u2018P\u00e4ikese kiir\u2019, \u2018Kunstnik\u2019.]
Elu murrab sisse: novellid<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1931, 191 lk. [Sisu: \u2018Elu murrab sisse\u2019, \u2018Geeniuse surm ehk asi iseeneses\u2019, \u2018Tasumata v\u00f5lg\u2019, \u2018Kindral Gregovius\u2019, \u2018Maailma veeres\u2019.]
Taniel heitleb: jutustis<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 196 lk.
Maine ike: jutud<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1933, 159 lk. [\u2018Maine ike\u2019; \u2018Reservkapten ja saatus\u2019, \u2018\u00dche suvise seikluse l\u00f5pp\u2019, \u2018Andres\u2019, \u2018Kingsepp Siimeon \u00e4rkab\u2019, \u2018Vabadusep\u00fcha \u00f5htul\u2019.]
M\u00e4ndide all: jutustus<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 223 lk.
Kreeps<\/strong>. Koostanud Maire Liivamets. Tallinn: Eesti Raamat, 2005, 316 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019. Sisu: \u2018Laenamas\u2019, \u2018Mistarvis?\u2019, \u2018Kive kaalumas\u2019, \u2018Toho-oja Anton\u2019, \u2018Kindral Gregovius\u2019, \u2018Epp\u2019, \u2018Viimne p\u00e4ev\u2019, \u2018S\u00fcgis\u00f6\u00f6 pimeduses\u2019, \u2018Ajakirjaniku suurp\u00e4ev\u2019, \u2018Kreeps\u2019, \u2018Vabadusep\u00fcha \u00f5htul\u2019, \u2018P\u00fchade r\u00f5\u00f5m\u2019, \u2018Kunstnik\u2019, \u2018\u00d5petaja-h\u00e4rra unen\u00e4gu\u2019, \u2018P\u00fchade l\u00f5pp\u2019, \u2018Kalmud metsas\u2019, \u2018Dora Praats\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Uues korteris: n\u00e4item\u00e4ng \u00fches waatuses<\/strong>. Tallinn: Teadus, 1908, 30 lk.
Vagade elu: n\u00e4idend 3 vaatuses<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 83, lk.
Kindrali poeg: draama seitsmes pildis epiloogiga<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 109 lk.
Talupoja poeg: n\u00e4idend kolmes vaatuses<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 103 lk.
M\u00e4ssuwaim, ehk, Agulirahwas l\u00e4heb ajalukku: m\u00e4ng kolmes waatuses<\/strong>. Tallinn: T. Mutsu Teaterkirjastus, 1931, 101 lk.
Haljal oksal: n\u00e4idend 4 waatuses<\/strong>. Tallinn: T. Mutsu, 1932, 111 lk.
Heinasao \u00e4\u00e4res: m\u00e4ng \u00fches vaatuses<\/strong>. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1934, 26 lk.
C. R. Jakobson: dramaatiline kroonika 5 vaatuses epiloogiga<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 170 lk.
Maret elukoolis: kom\u00f6\u00f6dia kolmes vaatuses<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1938, 153 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Tee algul: m\u00e4lestused. 1<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 246 lk.
M\u00e4lestused. Tee algul; Koolipoisist kirjanikuks<\/strong>. Koostanud Kadi P\u00f5dersalu; eess\u00f5na: Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2005, 567 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud ja valitud teosed<\/em><\/strong>
Kogutud teosed. 1. k\u00f6ide. Jutustused ja novellid<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 181 lk. [Sisu: \u2018Isamaa \u00f5ilmed\u2019, \u2018S\u00fcgise\u00f6\u00f6 pimeduses\u2019, \u2018P\u00fchade r\u00f5\u00f5m\u2019, \u2018Poeg\u2019, \u2018Maajagamine\u2019, \u2018Kive kaalumas\u2019, \u2018P\u00fchade l\u00f5pp\u2019, \u2018Laenamas\u2019, \u2018Kosilane linnast\u2019, \u2018\u00d5petaja-h\u00e4rra unen\u00e4gu\u2019, \u2018P\u00e4ikese kiir\u2019, \u2018Kunstnik\u2019.]
Kogutud teosed. 5. k\u00f6ide. Enn\u00e4e inimest!<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 332 lk.
Kogutud teosed. 7. k\u00f6ide. Valge pilv<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 287 lk.
Valitud teosed. 1. k\u00f6ide. Romaanid I<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 563 lk. [Sisu: \u2018Vahesaare Villem\u2019, \u2018Taavet Soovere elu ja surm\u2019, \u2018Enn\u00e4e inimest!\u2019.]
Valitud teosed. 2. k\u00f6ide. Romaanid II<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 644 lk. [Sisu: \u2018Valge pilv\u2019, \u2018Punane tuul\u2019.]
Valitud teosed. 3. k\u00f6ide. Jutustused ja novellid. I<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 473 lk. [Sisu: \u2018Isamaa \u00f5ilmed\u2019, \u2018Orjad\u2019, \u2018Toho-oja Anton\u2019, \u2018Epp\u2019, \u2018Jumalata\u2019, \u2018Taniel heitleb\u2019.]
Valitud teosed. 4. k\u00f6ide. Romaanid III<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Aino P\u00e4rsim\u00e4gi. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 600 lk. [\u2018Soosaare\u2019, \u2018Kutsutud ja seatud\u2019.]
Valitud teosed. 5. k\u00f6ide. Romaanid IV<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: \u00dclo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 648 lk. [Sisu: \u2018\u00dcmera j\u00f5el\u2019, \u2018Tuli tuha all\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Mait Metsanurga kohta<\/em><\/strong>
Friedebert Tuglas, Mait Metsanurk. Kriitiline essee<\/strong>. Tallinn: Siuru, 1919, 38 lk.
Hugo Raudsepp, Mait Metsanurk ja tema aeg<\/strong>. \u00dche vaimsuse kroonika kaasaegse sulest. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 472 lk. [2. tr\u00fckk: 2013.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mait Metsanurk (kodanikuna Eduard Hubel; 19.\/7. XI 1879 \u2013 21. VIII 1957) oli prosaist, n\u00e4itekirjanik ja kriitik, eesti sotsiaalse ja ajaloolise romaani avardaja. S\u00fcndis P\u00f5hja-Tartumaal K\u00e4rkna vallas Metsanuka k\u00fclas Saare talu perepojana. \u00d5ppis Orge vallakoolis, 1895\u20131900 Tartu linnakoolis ja l\u00f5petas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10301","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10301","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10301"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10301\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10304,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10301\/revisions\/10304"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10301"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}