{"id":10317,"date":"2024-04-03T23:39:47","date_gmt":"2024-04-03T20:39:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10317"},"modified":"2026-05-27T23:45:06","modified_gmt":"2026-05-27T20:45:06","slug":"lennart-meri","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/m\/lennart-meri\/","title":{"rendered":"Lennart Meri"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Lennart Georg Meri (29. III 1929 \u2013 14. III 2006) oli Eesti kirjanik, filmitegija, aja- ja kultuuriloolane, esseist, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992\u20132001.<\/p>\n\n\n\n

Lennart Meri s\u00fcndis Tallinnas. Tema vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare\u2019i t\u00f5lkija Georg Meri ning eestirootsi juurtega Alice-Brigitta Engmann. Alghariduse omandas Meri Saksa- ja Prantsusmaal: Coll\u00e8ge J\u00e9sus Christ\u2019is Pariisis (1934-35), 164. rahvakoolis Berliinis (1935-38), Lyc\u00e9e Janson de Sailly\u2019s Pariisis (1938). Meri j\u00e4tkas \u00f5pinguid Tallinnas J. Westholmi g\u00fcmnaasiumis (1938-40), Tallinna 30. algkoolis (1940) ja 22. algkoolis (1941). Perekond k\u00fc\u00fcditati 14. VI 1941 Kirovi oblastisse, kus Meri j\u00e4tkas \u00f5pinguid Jaranski keskkoolis (1944-45). Tagasi Eestisse naastes \u00f5ppis Meri Tallinna 10. keskkoolis (1946-48) ning k\u00f5rghariduse omandas Tartu Riiklikus \u00dclikoolis ajaloo alal, mille l\u00f5petas kiitusega (1953).<\/p>\n\n\n\n

Meri t\u00f6\u00f6tas teater \u201cVanemuine\u201d kirjandusala juhatajana ja \u00f5ppej\u00f5una Tartu kunstikoolis (1953-55), Eesti Raadios soomekeelsete saadete toimetajana ja kuuldem\u00e4ngude toimetuse juhatajana (1955-61), Tallinna Filmistuudio toimetuskolleegiumi liikmena (1963-1968), seej\u00e4rel reziss\u00f6\u00f6rina (1968-71) ja (1986-88). Meri v\u00f5ttis osa paljudest ekspeditsioonidest (Karpaadid, Kesk-Aasia, Ida-Siber, Kamt\u0161atka, Altai, Taim\u00f5r, Mari-, Mordva-, ja Komimaa).<\/p>\n\n\n\n

Laulva revolutsiooni ajal alustas Meri aktiivset poliitilist tegevust: oli Loomeliitude Kultuurin\u00f5ukogu liige (1987) ja \u00fcks loominguliste liitude pleenumi organiseerijaid (1988), asutas Eesti Instituudi ja oli (1988-90) selle direktor. Eesti Vabariigi v\u00e4lisminister (1990-92) ja suursaadik Helsingis (1992). Kirjanike Liidu liige alates 1963, juhatuse liige (1963-92), sekret\u00e4r (1985-87), ENSV teeneline kirjanik (1979); ENSV Kinoliidu liige (1966), Soome Kirjanike liidu auliige (1982), Helsingi ja Lapi \u00fclikoolide audoktor. 1992. a. oktoobris valiti Meri Eesti Vabariigi presidendiks ning teiseks ametiajaks 1996. a. septembris. Meri suri Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanduslikku tegevust alustas Meri kultuurilooliste artiklitega \u201cEdasis\u201d (1950) kasutades pseudon\u00fc\u00fcmi J. Ellem. Tema kirjanduslikuks p\u00f5hi\u017eanriks kujunes aja- ning kultuuriloolise sisuga esseistlik reisikiri matkadest ajas ja ruumis. Meri esimesed raamatud on reisikirjad tavam\u00f5ttes: jalgsimatkadest Kesk-Aasias jutustav \u201cKobrade ja karakurtide j\u00e4lgedes\u201d (1959), s\u00fcstamatka Siberis kujutav \u201cLaevapoisid rohelisel ookeanil\u201d (1961) ja noorte teadlaste ekspeditsiooni Kamt\u0161atkale tutvustav \u201cTulem\u00e4gede maale\u201d (1964), samuti selle uus variant \u201cL\u00e4henevad rannad\u201d (1977). Ajaloolised vahelep\u00f5iked ja v\u00f5rdlusmotiivid sagenevad teosest teosesse. Enim t\u00f5lgitud teos \u201cVirmaliste v\u00e4raval\u201d (1974) on \u00fchtaegu matkakiri ning lugu Kirdev\u00e4ila avastamisest ja avastajatest. Raamatutes \u201cH\u00f5bevalge\u201d (1976) ja \u201cH\u00f5bevalgem\u201d (1984) elustatakse eestlaste varast meres\u00f5idu ajalugu, Saaremaa Kaali kraatri katastroofi ja teisi ajalooseiku, seostades ajalooallikaid p\u00e4rimusteadete, keeleandmete ja folkloorimotiividega. Esitust pingestavad \u00fcllatuslikud h\u00fcpoteesid, millest peamine on oletus, et antiikaja meres\u00f5itja Pytheas j\u00f5udis oma reisil Saaremaale ning pidas saart legendaarseks Thuleks.<\/p>\n\n\n\n

Meri poliitilised artiklid ja s\u00f5nav\u00f5tud, mis k\u00e4sitlevad peamiselt eesti rahva ja kultuuri olukorda taasisesesvumise eel ning Eesti riigi eesm\u00e4rke XX saj. l\u00f5pul, on esseistlikult elavas\u00f5nalised ja suure sisendusj\u00f5uga. Sellistena on nad \u00e4ratanud t\u00e4helepanu v\u00e4lismaalgi; \u00fcle 250 artikli on t\u00f5lgitud eri keeltesse ja avaldatud Eurooopa, Aasia ja Ameerika ajakirjanduses. Eestis on neist ilmunud valik sarja \u201cEesti m\u00f5ttelugu\u201d raamatutes \u201cPresidendik\u00f5ned\u201d (1996), \u201cRiigimured\u201d (2001) ja \u201cPoliitiline testament\u201d (2007).<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Rahvusvahelist tunnustust on p\u00e4lvinud Meri etnograafilis-kultuuriloolised filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist \u201cVeelinnurahvas\u201d (1970), \u201cLinnutee tuuled\u201d (1977), osalt lavastuslik \u201cKaleva h\u00e4\u00e4led\u201d (1986), \u201cToorumi pojad\u201d (1991) ja \u201c\u0160amaan\u201d (1997). Meri on t\u00f5lkinud eesti keelde Erich Maria Remarque\u2019i, Graham Greene\u2019i, Vercorsi, Pierre Boulle\u2019i ja Aleksandr Sol\u017eenits\u00f5ni teoseid.<\/p>\n\n\n\n

I. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Reisikirjad, ajaloolised esseed, k\u00f5ned<\/em><\/strong>
Kobrade ja karakurtide j\u00e4lgedes: Kesk-Aasia matkam\u00e4rkmeid<\/strong>. Illustreerinud Ants Viidalepp. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 158 lk.
Laevapoisid rohelisel ookeanil<\/strong>. Illustreerinud A. Viidalepp. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 175 lk.
Tulem\u00e4gede maale: reisip\u00e4evik 160. meridiaanilt<\/strong>. Kaane\u00fcmbris ja kaas: N. Korma\u0161ov. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 264 lk.
Virmaliste v\u00e4raval<\/strong>. Illustreerinud Viive Tolli. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 328 lk.
H\u00f5bevalge: reisikiri tuulest ja muinasluulest<\/strong>. Illustreerinud Heinrich Valk. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 488 lk. [2., muudetud tr\u00fckk: \u2018H\u00f5bevalge: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest\u2019, koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ning Mart Meri. Tallinn, Tartu: Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2008, 589 lk; 3., muudetud tr\u00fckk: \u2018H\u00f5bevalge: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest\u2019, koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ning Mart Meri; j\u00e4rels\u00f5nad: J\u00fcri Kivim\u00e4e, Urmas Sutrop, Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, Akadeemia, 2008, 614 pp.]
L\u00e4henevad rannad: reisid 130. ja 160. meridiaani vahel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 415 lk. [\u2018Tulem\u00e4gede maale\u2019 poole mahukam uusv\u00e4ljaanne.]
H\u00f5bevalgem: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest<\/strong>. Soome regiv\u00e4rsid t\u00f5lkinud Paul-Eerik Rummo; illustreerinud Kaljo P\u00f5llu. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 216 lk. [2., muudetud tr\u00fckk: \u2018H\u00f5bevalge: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest\u2019, koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ning Mart Meri. Tallinn, Tartu: Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2008, 589 lk; 3., muudetud tr\u00fckk: \u2018H\u00f5bevalge: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest\u2019, koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ning Mart Meri; j\u00e4rels\u00f5nad: J\u00fcri Kivim\u00e4e, Urmas Sutrop, Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, Akadeemia, 2008, 614 pp.]
Presidendik\u00f5ned<\/strong>. Eess\u00f5na: Hando Runnel; j\u00e4rels\u00f5na: Carl Bildt. Tartu: Ilmamaa, 1996, 591 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019. 2. tr: 2005.]
Riigimured<\/strong>. Koostaja ja j\u00e4rels\u00f5na: Toomas Kiho; eess\u00f5na: Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2001, 675 lk. [K\u00f5ned. Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]
Poliitiline testament<\/strong>. Koostajad Toomas Hiio ja Mart Meri; osaliselt t\u00f5lkinud Toomas Hiio; toimetaja Urmas T\u00f5nisson. Tartu: Ilmamaa, 2007, 270 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]
Lennart Meri \u00fctlemisi<\/strong>. Koostanud Toomas Kiho. Tallinn: Tammerraamat, 2015, 192 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lennart Meri kohta<\/strong><\/em>
Liis Sein, Laura Verte, Lennart Meri : president : \u201eMeist iga\u00fchest s\u00f5ltub Eesti p\u00fcsimine.\u201c<\/strong> Kiili: Herta Kirjastus, 2025, 70 lk. [Biograafia lastele.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lennart Georg Meri (29. III 1929 \u2013 14. III 2006) oli Eesti kirjanik, filmitegija, aja- ja kultuuriloolane, esseist, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992\u20132001. Lennart Meri s\u00fcndis Tallinnas. Tema vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare\u2019i t\u00f5lkija Georg Meri …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10317","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10317","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10317"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10317\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10320,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10317\/revisions\/10320"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10317"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}