{"id":10356,"date":"2024-04-03T23:40:31","date_gmt":"2024-04-03T20:40:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10356"},"modified":"2026-05-28T01:45:39","modified_gmt":"2026-05-27T22:45:39","slug":"paavo-matsin","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/m\/paavo-matsin\/","title":{"rendered":"Paavo Matsin"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Paavo Matsin (s\u00fcndinud 4. IV 1970) on prosaist ja luuletaja.<\/p>\n\n\n\n

Matsin s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, sh Tallinna Pedagoogilises Instituudis (t\u00e4nane Tallinna \u00dclikool), Eesti Humanitaarinstituudis ja EELK Usuteaduste Instituudis, mille l\u00f5petas diplomit\u00f6\u00f6ga \u201eC. G. Jung ja alkeemia\u201c (2003). T\u00f6\u00f6tanud Eduard Vilde<\/a> ja A. H. Tammsaare<\/a> muuseumis, olnud \u00f5petaja Estonian Business School\u2019is ja Viljandi g\u00fcmnaasiumis. On p\u00e4lvinud Sirbi kriitikapreemia (2011). Matsin oli tegev avangardistlikus kirjandusr\u00fchmituses 14N\u00dc. Ta on Kirjanike Liidu (alates 2005) ja Eesti Gustav Meyrinki Seltsi liige.<\/p>\n\n\n\n

21. sajandi teisel k\u00fcmnendil esile t\u00f5usnud m\u00e4ngulise, eksperimenteeriva ja fantaasiarikka Matsini esikromaan \u201eDoktor Schwarz\u201c ilmus 2011. aastal, v\u00f5ites Siugja Sulepea kirjandusauhinna. See k\u00e4sitleb eesti kirjanduses ainulaadsena alkeemiat, j\u00f5udes tegevuspaikadena Tallinnast ja Viljandist Praha ja Kaironi. Romaani iseloomustab kr\u00fcptilisus ja tavalugejale raskesti tabatav intertekstuaalsus, mis on m\u00f5nev\u00f5rra taandunud j\u00e4rgmises romaanis \u201eSinine kaardiv\u00e4gi\u201c (2013) p\u00f5hitegevuskohaga Riias. Matsinile iseloomulikult on kaasahaaravalt tabatud linna atmosf\u00e4\u00e4ri ning omavahel p\u00f5imitud mitmesuguseid (m\u00fcstilisi) s\u00fcmboleid. Mitmekihilisus ja -plaanilisus, m\u00e4ng aja, koha ning ajalooga, v\u00e4rvikad tegelased ja situatsioonid \u2013 k\u00f5ik see iseloomustab ka Matsini l\u00e4bil\u00f6\u00f6giromaani \u201eGogoli disko\u201c (2015), milles Tsaari-Venemaa v\u00f5imu all olevasse tuleviku-Viljandisse satub tegutsema \u00fclest\u00f5usnud vene kirjandusklassik Nikolai Gogol. Maagilise realismi sugemetega romaan on \u00fchtaegu anti-utoopia kui selle paroodia. \u201eGogoli disko\u201d v\u00f5itis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ja Euroopa Liidu kirjandusauhinna. Selle romaani j\u00e4rjeks on \u201eLenini valss\u201d (2022), kus Tampere Lenini-muuseumist tuuakse Lenin Tartusse, mille on h\u00f5ivanud rivaalitsevad kassij\u00f5ugud.<\/p>\n\n\n\n

Matsini romaanidele lisavad m\u00e4ngulisust ka autorinimed: \u201eSinise kaardiv\u00e4e\u201c puhul P\u0101vs Matsins, Pa\u0161a Mat\u0161inov \u201eGogoli diskos\u201c ning romaani \u201eMust p\u00e4ike\u201c (2017) puhul Friedrich Reinhold Kreutzmatsin. Viimase keskmes on V\u00f5ru linn ja eesti kirjandusklassik ning rahvuseepose autor Friedrich Reinhold Kreutzwald ja kured. Lindudel, nimelt Londoni Toweri ronkadel, on oluline koht ka m\u00f6\u00f6da Euroopa linnu liikuvas matsinlikult mitmekihilises ja vana Euroopa kultuurikihte lappavas romaanis \u201eKongo tango\u201c (2019), mis v\u00f5itis samal aastal Eesti Kirjanike Liidu romaaniv\u00f5istluse. \u201eDeath Cafe\u201d (2024) tegelasteks on surnuist \u00fcles \u00e4ratatud ja n\u00fc\u00fcdisaegsesse Euroopasse elama saadetud eesti kirjandusklassikud: Oskar Luts, A. H. Tammsaare<\/a>, Betti Alver, Juhan Liiv ja Uku Masing. Kummastava, ise\u00e4raliku (m\u00fcstilise) atmosf\u00e4\u00e4ri, p\u00f6\u00f6raste allusioonide, esoteeriliste allhoovuste ja omalaadse huumori p\u00f5iming on saanud Matsini peamiseks tunnusjooneks.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Doktor Schwarz<\/strong>: alkeemia 12 v\u00f5tit. Viljandi: Lepp ja Nagel, 2011, 75 lk.
P\u0101vs Matsins, Sinine kaardiv\u00e4gi<\/strong>. Viljandi: Lepp ja Nagel, 2013, 102 lk.
Pa\u0161a Mat\u0161inov, Gogoli disko<\/strong>. Viljandi: Lepp ja Nagel, 2015, 143 lk. [2. tr\u00fckk: 2016.]
Friedrich Reinhold Kreutzmatsin, Must p\u00e4ike<\/strong>.Viljandi: Lepp ja Nagel, 2017, 174 lk.
Kongo tango<\/strong>: lugu raskemeelsest inglist. Viljandi: Lepp ja Nagel, 2019, 231 lk.
Pa\u0161a Mat\u0161inov, Lenini valss<\/strong>. Viljandi: Lepp ja Nagel, 2022, 126 lk.
Pawel Graf von Mazini, Death Caf\u00e9<\/strong>. Viljandi: Lepp ja Nagel, 2024, 156 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
Kaks muinasjuttu: t\u00e4iskasvanutele<\/strong>. Tallinn: Talmar & P\u00f5hi, 1994, 108 lk.
Manxxvrite aeg = \u0412\u0440\u0435\u043c\u044f \u0434\u043b\u044f \u043c\u0430\u043d\u0435\u0432\u0440\u043e\u0432<\/strong>.Tallinn: Talmar & P\u00f5hi, 1996, 29 lk.
Aabits<\/strong>. Tallinn: R\u00fchmitus \u201e14N\u00dc\u201c, 2000, 33 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Interlineaaria<\/strong>. Tallinn: Talmar & P\u00f5hi, 1998, 67 lk.
Carolus Ernestus Baer<\/strong>: poeem. Tallinn: Koolibri, 2013, 45 lk.
Baeri laulud<\/strong> : v\u00e4rss-brelokk-romaan : vampiirid marionetid k\u00fc\u00fcrakad ahvid muusikandid inimeses\u00f6\u00f6jad hiina naised saabastatud kassid pott-viied arlekiinid ning tegevuskohaks lahtine tiigri k\u00f5ri see ta on armas Tartu linn oma professorite ja muu sellisega \u00fcles t\u00e4hendanud professor Paulus F\u00fcrchtegott von und zum Blut-Zwiebelfisch genannt Back ; kujundus: Kristjan von M\u00e4ndmaa, illustratsioonid: J\u00fcri von Mildeberg ; j\u00e4rels\u00f5na: Kaarel von Vanam\u00f6lder & Madli von Vanam\u00f6lder. Viljandi: Lepp ja Nagel, 2025, 93 lk. [V\u00e4rssromaan.]<\/p>\n\n\n\n

Lastekirjandus<\/strong><\/em>
V\u00e4ike viiul ja kassimaffia<\/strong>: jutustus. Tallinn: Valgus, 1998, 40 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paavo Matsin (s\u00fcndinud 4. IV 1970) on prosaist ja luuletaja. Matsin s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, sh Tallinna Pedagoogilises Instituudis (t\u00e4nane Tallinna \u00dclikool), Eesti Humanitaarinstituudis ja EELK Usuteaduste Instituudis, mille l\u00f5petas diplomit\u00f6\u00f6ga \u201eC. G. Jung ja alkeemia\u201c (2003). T\u00f6\u00f6tanud Eduard Vilde …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10356","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10356","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10356"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10356\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10359,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10356\/revisions\/10359"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10356"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}