{"id":10404,"date":"2024-04-03T23:42:21","date_gmt":"2024-04-03T20:42:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10404"},"modified":"2026-05-28T11:29:54","modified_gmt":"2026-05-28T08:29:54","slug":"iko-maran","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/m\/iko-maran\/","title":{"rendered":"Iko Maran"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Iko Maran (kuni 1935. a-ni Voldemar Madison, 1915\u20131999), eesti lastekirjanik, proosa- ja n\u00e4itekirjanik, kes on tuntuks saanud mitmek\u00fclgsete ning humoorikate laste- ja noortejuttude autorina.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Pihkvas s\u00f5jav\u00e4elase perekonnas. Varasem lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Pensa linnas Venemaal, 1922 kolis perekond Tallinna. Algkooli l\u00f5petas Juuru kihelkonnas H\u00e4rgla k\u00fclas, Raplamaal. 1929\u20131935 \u00f5ppis Gustav Adolfi G\u00fcmnaasiumis, 1940 l\u00f5petas Tartu \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna. Aastatel 1940\u20131941 ja 1945\u20131951 t\u00f6\u00f6tas Eesti Raadio kirjandusosakonnas. Ajavahemikul 1953\u20131959 oli Tallinna Draamateatri ja 1965\u20131971 Eesti Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Oli Kirjanike Liidu liige 1958. aastast.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanduslikku tegevust alustas koos Bernhard L\u00fcllega, Lall Kahase varjunime all ilmus neilt n\u00e4idendeid, noorsoojutustusi ja lastejutte. Jutustus \u201eS\u00f5brad\u201c (1949) t\u00f5usis esile v\u00e4rvikate karakterite, huumori ja tasakaaluka ajalook\u00e4sitlusega. Jutukogus \u201ePisilugusid Jalukselt\u201c (1956) tutvustatakse \u00fche maakooli \u00f5pilastele eesti rahva ajalugu muinasajast teise maailmas\u00f5jani. Jutukogus \u201eTere j\u00e4lle\u201c (1958) avaneb \u00fche v\u00e4ikelapse isikup\u00e4rane maailm, mis valgustab tollast maaelu avameelselt ja kriitiliselt. Ajalooline jutustus \u201eVabaduskiri\u201c (1961) kujutab Kose-Uuem\u00f5isa talurahvarahutusi 19. sajandi algul.<\/p>\n\n\n\n

Marani esimeseks iseseisvaks lasteraamatuks on teaduslik-fantastiline jutustus \u201eLauri ja Kaie kummaline matk\u201c (1964), mis viib kaks tavalist last maailma, kus avaneb hoopis teistsugune, mikroskoopiline ruumiperspektiiv. Rohkem poistele on adresseeritud jutukogumik \u201eKirjud lood\u201c (1970), kus p\u00f5nevate ja humoorikate probleemolukordade kaudu selguvad olulised eetilised v\u00e4\u00e4rtused.<\/p>\n\n\n\n

Marani tuntuim teos, \u201eLondiste, \u00f5ige nimega Vant\u201c (1972) p\u00f5imib l\u00fc\u00fcrilisel ja emotsionaalsel viisil kokku tavalise realistliku olustiku ja nonsenssloogikale rajatud fantastilise s\u00fcndmustiku. Loo fantaasiak\u00fcllasust r\u00f5hutab siin m\u00e4nguelevant Londiste tegelaskuju, kes 4-aastase Siimu kujutlustes liikumis- ja k\u00f5nev\u00f5ime omandab ning niimoodi lapse kasvamist peegeldab.<\/p>\n\n\n\n

Lasteraamatus \u201eJass\u201c (1975) pajatatakse otsekohesel viisil ahvipoja seiklustest ja tema suhetest inimestega. Teoses \u201ePikk p\u00e4ev\u201c (1975) kirjeldatakse kahe linnalapse suveelamusi maal, mere \u00e4\u00e4res. K\u00f6itva s\u00fc\u017eee ja t\u00f5ep\u00e4raste karakteritega lasteraamatus \u201eTuline j\u00e4\u00e4tis\u201c (1978) arutletakse unen\u00e4olisele nonsenssloogikale tuginedes v\u00f5imatu v\u00f5imalikkuse \u00fcle. M\u00e4nguasjafantaasia \u201ePiki ja Tohotiise\u201c (1980) ja j\u00f5ulum\u00fcsteeriumi \u201eKuidas kasvatada lapsevanemaid. P\u00e4kapikk Ninatarga pajatused\u201c (1995) sihtr\u00fchmaks on koolieelsed lapsed.<\/p>\n\n\n\n

Marani mitmek\u00fclgsetele teostele on \u00fcldiselt omane tundlik loodustaju, huvi teaduse ja tehnika vastu ning autori oskus kujutada last perekondlikus ringis ning tabada n\u00fcansirikkalt eri vanuses laste m\u00f5ttemaailma, nende ps\u00fc\u00fchikat ja k\u00f5net. Ta on t\u00f5lkinud proosa- ja n\u00e4itekirjandust vene, ukraina ja poola keelest.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Raamatud lastele ja noortele<\/em><\/strong>
Lall Kahas, S\u00f5brad<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 180 lk. [2. tr\u00fckk: 1957.]
Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 138 lk.
Lall Kahas, Tere j\u00e4lle<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 143 lk.
Lall Kahas, Vabaduskiri<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 328 lk.
Lauri ja Kaie kummaline matk<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 148 lk.
Kirjud lood<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 176 lk.
Londiste, \u00f5ige nimega Vant<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 148 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1972, 1989, 2001, 2002, 2008, 2017, 2023.]
Jass<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 151 lk.
Pikk p\u00e4ev<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 109 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1987, 2010.]
Aga palju kasse! M\u00f5ned \u00f5petlikud lood<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 32 lk. [2. tr\u00fckk: 2012.]
Tuline j\u00e4\u00e4tis<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 72 lk.
Piki ja Tohotiise<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 65 lk.
Kuidas kasvatada lapsevanemaid. P\u00e4kapikk Ninatarga pajatused<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 1995, 143 lk. [2. tr\u00fckk: 2014.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Iko Maran, Bernhard L\u00fclle, Aknad valla<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 112 lk.
Lall Kahas, P\u00e4hklim\u00e4gi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 71 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lasten\u00e4idend<\/em><\/strong>
Heinaritsik, kellele meeldis naljatada<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 120 lk.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rssjutustus<\/em><\/strong>
L\u00e4ki metsa<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 32 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 13 lk.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Iko Maran (kuni 1935. a-ni Voldemar Madison, 1915\u20131999), eesti lastekirjanik, proosa- ja n\u00e4itekirjanik, kes on tuntuks saanud mitmek\u00fclgsete ning humoorikate laste- ja noortejuttude autorina. S\u00fcndis Pihkvas s\u00f5jav\u00e4elase perekonnas. Varasem lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Pensa linnas Venemaal, 1922 kolis perekond Tallinna. Algkooli l\u00f5petas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10404","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10404","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10404"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10404\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10407,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10404\/revisions\/10407"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10404"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}