{"id":10409,"date":"2024-04-03T23:40:08","date_gmt":"2024-04-03T20:40:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10409"},"modified":"2026-05-28T12:44:26","modified_gmt":"2026-05-28T09:44:26","slug":"peter-august-friedrich-von-mannteuffel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/m\/peter-august-friedrich-von-mannteuffel\/","title":{"rendered":"Peter August Friedrich von Mannteuffel"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Krahv Peter August Friedrich von Mannteuffel (30.\/19. I 1768 \u2013 8. V \/ 26. IV 1842) oli baltisaksa literaat, kes kirjutas eestikeelseid luuletusi ja jutte, mis olid \u00fclej\u00e4\u00e4nud baltisakslaste loominguga v\u00f5rreldes rahvalikuma stiiliga ja talupoegade suhtes empaatilisemad.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tallinnas m\u00f5jukasse baltisaksa aadliperekonda. Sai haridust ilmselt kodu\u00f5petajatelt, teiste hulgas ka osalise eesti p\u00e4ritoluga rahvavalgustajalt O. W. Masingult<\/a>, kes oli Mannteuffelist vaid viis aastat vanem. Koos Masinguga reisis hilisteismeline krahv pikemalt L\u00e4\u00e4ne- ja L\u00f5una-Euroopas, ka Roomas; kuulas loenguid Leipzigi \u00fclikoolis. Mannteuffel suhtles ka baltisakslasest eesti folkloori uurija Arnold Kn\u00fcpfferiga. Talle kuulus P\u00f5hja-Eestis k\u00fcmmekond m\u00f5isa, suurema osa oma elust veetis Ravila m\u00f5isas. Oli tuntud oma ekstsentrilise k\u00e4itumise poolest. Tegutses noorelt August von Kotzebue rajatud Tallinna harrastusteatris n\u00e4itlejana, ehitas mitmeid masinaid, muu hulgas lennuki, mille eba\u00f5nnestunud katsetusest sajandivahetuse paiku Pada m\u00f5isas s\u00fcndis mitmeid rahvajutte. Tegeles m\u00f5isas f\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6ga ja suhtles meeleldi talurahvaga, mis oli baltisaksa aadlike seas pigem erandlik. Omandas rahvasuus \u201chullu krahvi\u201d h\u00fc\u00fcdnime, muutudes n\u00f5nda eesti kultuuris arhet\u00fc\u00fcpseks tegelaseks \u2013 seda nime on hilisematel aegadel kandnud teisedki aadlikud ja poliitikud.<\/p>\n\n\n\n

Nooremas eas, enne sajandivahetust kirjutas sentimentaalromantilises stiilis eestikeelseid luuletusi, mille teemaks olid taluelu, armastus ja viin. Enamik neist luuletustest on praeguseks kaduma l\u00e4inud. August Annist omistab Mannteuffelile 18. sajandi l\u00f5pul ilmunud ja mitu korda kordustr\u00fckina v\u00e4lja antud anon\u00fc\u00fcmse v\u00e4rssdialoogi \u201c\u00dcks Ennemuiste Luggu \u00fchhe Warga pe\u00e4le\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Mannteuffel on k\u00f5ige enam tuntud oma elu l\u00f5pul ilmunud raamatuga \u201cAiawite peergo walgussel\u201d (\u201cAjaviide peeru valgusel\u201d, 1838). See on kogumik kuuest valmist ning \u00fchest pikemast jutustusest, mis kujutab tolleaegse talurahva eluolu \u2013 armastust ja abiellumist, ent ka m\u00f5isavargust, alkoholismi ning talupidajate \u00fcldist viletsust. Ehkki autor ei kritiseeri tolleagset hilisfeodaalset seisuslikku korda, paneb ta talupoegade olukorda v\u00e4hemalt t\u00e4hele. Talurahva eluolu ning kombestiku p\u00f5hjalikud kirjeldused annavad tunnistust Mannteuffeli heast ainetundmisest. Ta kasutab palju vanas\u00f5nu ja huumorit, luuletustes isegi rahvalaulu elemente. Religioosne komponent on tagaplaanil. Mannteuffel teeb eesti keeles ortograafiavigu, kuid tema stiil on kirjanduseuurijate arvates loomulik ja rahvalik, s\u00f5navara rikkalik. Sellest annab tunnistust ka \u201cAiawite\u201d populaarsus tolleaegsete eestlaste hulgas. Mitmed selles esinevad luuletused liikusid rahva suhu ning neid kirjutati hiljem paljudest kohtadest \u00fcles rahvalauludena.<\/p>\n\n\n\n

Mannteuffeli teiseks raamatuks oli alkoholismivastane \u201cWillem Nawi ello-p\u00e4wad\u201d (\u201cVillem Naavi elup\u00e4evad\u201d, 1839), mis laenas algidee \u0161veitsi kirjaniku J. H. D. Zschokke jutustuselt \u201cDie Branntweinpest\u201d. Elias L\u00f6nnrot t\u00f5lkis \u201cWillem Nawi ello-p\u00e4wad\u201d ka soome keelde, kohandades seda pisut soome oludega. \u201cWilhelmi Linterin historia\u201d (1856) on \u00fcks esimesi eesti kirjanduse t\u00f5lkeid v\u00f5\u00f5rkeelde.<\/p>\n\n\n\n

F. R. Kreutzwald t\u00f5stis Mannteuffeli loomingut esile eriti v\u00f5rreldes teiste baltisakslaste viletsatasemeliste eestikeelsete pietistlike moraliseerivate lugudega. Mannteuffeli raamatud innustasid ka F. R. Faehlmanni ja teisi rahvusliku \u00e4rkamisaja suurkujusid eestikeelset kirjandust looma.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles
<\/h4>\n\n\n\n

\u00dcks Ennemuiste Luggu \u00fchhe Warga pe\u00e4le<\/strong>. Tallinn: 179-?, 8 lk.
Peter August Freidrich krahv v. Mannteuffel, Aiawite peergo walgussel<\/strong>. Tallinn: 1838, 75 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1839, 1939.]
Peter August Freidrich krahv v. Mannteuffel, Willem Nawi ello-p\u00e4wad<\/strong>. Tallinn: 1839, 55 lk. [2. tr\u00fckk: 1922.]<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/em><\/strong>
Teosed<\/strong>. Redigeerinud ja j\u00e4rels\u00f5na kirjutanud August Annist. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 163 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Ajaviide\u2019, 2018.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Krahv Peter August Friedrich von Mannteuffel (30.\/19. I 1768 \u2013 8. V \/ 26. IV 1842) oli baltisaksa literaat, kes kirjutas eestikeelseid luuletusi ja jutte, mis olid \u00fclej\u00e4\u00e4nud baltisakslaste loominguga v\u00f5rreldes rahvalikuma stiiliga ja talupoegade suhtes empaatilisemad. S\u00fcndis Tallinnas m\u00f5jukasse …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10409","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10409","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10409"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10409\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10412,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10409\/revisions\/10412"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10409"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}