{"id":10431,"date":"2024-04-03T23:39:54","date_gmt":"2024-04-03T20:39:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10431"},"modified":"2026-05-28T13:32:29","modified_gmt":"2026-05-28T10:32:29","slug":"juhan-madarik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/m\/juhan-madarik\/","title":{"rendered":"Juhan Madarik"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Juhan Madarik (kodanikunimi Johannes Lauristin, 29.\/17. X 1899 \u2013 28. VIII 1941) oli \u00fcks Eesti m\u00f5jukamaid kommunistlikke revolutsion\u00e4\u00e4re, prosaist ja publitsist.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> S\u00fcndis Tallinnas, lapsep\u00f5lves elas Harjumaal Kuivaj\u00f5e vallas, \u00f5ppis Kose-Uuem\u00f5isas, hiljem Tallinnas. T\u00f6\u00f6tas tehases, oli varakult osaline t\u00f6\u00f6lisliikumises. Aastast 1917 EKP liige (mis aastatel 1920-1940 oli Eestis ebaseaduslik partei). T\u00f6\u00f6tas 1922. aastal ajalehe Tallinna T\u00f6\u00f6line ja ajakirja Noor T\u00f6\u00f6line toimetustes. Valiti ameti\u00fchingute keskn\u00f5ukogu juhatusse ja EKP KKsse, oli Riigikogu II koosseisu liige. Poliitilise tegevuse t\u00f5ttu arreteeriti 1923. aastal, vabanes 1931, mil kohe uuesti vangistati. Vabanes 1938. aastal amnestiaga. Oli aktiivne osaline Eesti sovetiseerimises 1940. aastal. ENSV rahvakomissaride n\u00f5ukogu esimees, EKP KK sekret\u00e4r, NSV Liidu \u00dclemn\u00f5ukogu saadik ja N\u00f5ukogude Liidu ja Saksamaa vahelise s\u00f5ja alguses ENSV kaitsekomitee aseesimees. Lauristini hukkumise asjaolud on ebaselged. Ametliku verisooni kohaselt hukkus Tallinnast evakueerumisel s\u00f5jalaeval Jakov Sverdlov, teistel andmetel tapeti n\u00f5ukogude t\u0161ekistide poolt. Lauristinile m\u00e4\u00e4rati 1946 postuumselt Lenini orden, N\u00f5ukogude Eesti perioodil p\u00fcstitati talle Tallinna ausammas ning nimetati tema auks asutusi ja t\u00e4navaid mitmetes Eesti linnades.<\/p>\n\n\n\n

Ilukirjandusliku tr\u00fckideb\u00fc\u00fcdi tegi proosaga ajakirjas Noor T\u00f6\u00f6line. Valdav osa loomingust on kirjutatud vanglas. Maailmavaateline ja poliitiline meelestatus kajastub selgelt ka loomingus, kus annavad tooni t\u00f6\u00f6listemaatika ja kommunistlik liikumine. Romaan \u201eRiigikukutajad\u201c on kirjutatud ajavahemikul 1925-1927, salaja v\u00e4lja toimetatud k\u00e4sikiri ilmus Leningradis 1929. aastal. Romaan keskendub eesti kommunistide p\u00f5randaalusele tegevusele, tegelasi kujutatud skemaatiliselt, stiililt napis\u00f5naline. Skemaatilisus iseloomustab ka viieosalisena kavandatud romaani \u201eVabariik\u201c, millest valmis esimene osa (ilmus 1941). Teine ja neljas olemas visanditena (ilmusid 1953), kolmanda ja viienda osa k\u00e4sikiri ei ole s\u00e4ilinud. Romaani peateemaks on Tallinna t\u00f6\u00f6lisolud ja kujunev t\u00f6\u00f6liskond 19. sajandi l\u00f5pus-20. sajandi alguses. Siingi on p\u00f5hit\u00e4helepanu s\u00fcndmustikul ja oludel, tegelaste kujutamisele on p\u00f6\u00f6ratud v\u00e4hem t\u00e4helepanu. L\u00fchiproosat koondavad \u201eJutustused\u201c (1955) ning \u201eKordnik, lipp ja jalaj\u00e4ljed\u201c (1979).<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Riigikukutajad<\/strong>. Leningrad: K\u00fclvaja, 1929, 224 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1950, 1970.]
Vabariik. I<\/strong>. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1941, 231 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1947, 1953, 1970.]
Vabariik<\/strong>. Teosed. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 584 lk.
Vabariik. Riigikukutajad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 816 lk.<\/p>\n\n\n\n

Jutustused<\/strong><\/em>
Jutustused<\/strong>. Teosed. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 416 lk.
Kordnik, lipp ja jalaj\u00e4ljed<\/strong>: valik jutustusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 155 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/strong><\/em>
Teist korda noor vang<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 39 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juhan Madarik (kodanikunimi Johannes Lauristin, 29.\/17. X 1899 \u2013 28. VIII 1941) oli \u00fcks Eesti m\u00f5jukamaid kommunistlikke revolutsion\u00e4\u00e4re, prosaist ja publitsist. S\u00fcndis Tallinnas, lapsep\u00f5lves elas Harjumaal Kuivaj\u00f5e vallas, \u00f5ppis Kose-Uuem\u00f5isas, hiljem Tallinnas. T\u00f6\u00f6tas tehases, oli varakult osaline t\u00f6\u00f6lisliikumises. Aastast 1917 …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10431","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10431","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10431"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10431\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10434,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10431\/revisions\/10434"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10431"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}