{"id":10457,"date":"2024-04-03T23:41:03","date_gmt":"2024-04-03T20:41:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10457"},"modified":"2026-05-28T19:06:38","modified_gmt":"2026-05-28T16:06:38","slug":"jaan-loo","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/jaan-loo\/","title":{"rendered":"Jaan L\u00f5o"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jaan L\u00f5o (6.II 1872 \u2013 18.II 1939) oli luuletaja, elukutselt jurist. Temalt ilmus ainult \u00fcks luulekogu, mis \u00e4ratas t\u00e4helepanu ja samas \u00fcsna vastakaid arvamusi ning kokkuv\u00f5ttes kinnistas autori kirjanduslukku kui 20. sajandi alguse luulepildi mainimisv\u00e4\u00e4rse mitmekesistaja.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5o s\u00fcndis Viljandimaal Holstre vallas, \u00f5ppis Paistu ja Viljandi koolides ning P\u00e4rnu g\u00fcmnaasiumis, omandades seej\u00e4rel Tartu \u00dclikoolis akadeemilise k\u00f5rghariduse, l\u00f5petades 1896.a \u00f5igusteaduskonna. \u00dcle 20 aasta (1898\u20131919) t\u00f6\u00f6tas ta V\u00f5rus advokaadina. 1905.a astus L\u00f5o ka poliitikasse, liitudes Eesti esimese ametliku partei, Jaan T\u00f5nissoni juhitud Eduerakonnaga, mille esindajana oli ta 1918\u20131919 V\u00f5ru maavalitsuse liige ja l\u00f5pupoole esimees.1919. aastal valiti ta k\u00f5igepealt Eesti Asutava kogu, s.t Eesti Vabariigi esimese parlamendi saadikuks, aasta l\u00f5pul Riigikohtu liikmeks. 1920. a sai temast Riigikohtu tsiviilosakonna esimees, kellena tegutses elu l\u00f5puni. Jaan L\u00f5o suri Tallinnas 1939.a.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5o oli mitmek\u00fclgsete kultuurihuvidega haritlane. Ta oli aastal 1906 rajatud Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS) asutajaliige. Tema huvi eesti keele ja \u00fcldse keelek\u00fcsimuste vastu n\u00e4itab k\u00f5ige konkreetsemalt EKSis peetud kaheosaline ettekanne teemal \u201eMeie koduloomade nimetused\u201c (1910, 1912; ilmus ka ajakirjas Eesti Kirjandus). L\u00f5o suurimaks harrastuseks \u2013 peale luuletuste kirjutamise \u2013 oli tegelemine vanade keelte ja antiikkirjandusega. Ta j\u00e4lgis ja retsenseeris vanakreeka suurteoste eesti keelde t\u00f5lkimise katseid ning t\u00f6\u00f6tas ise \u00fcle 10 aasta Homerose \u201eIliase\u201c t\u00f5lke kallal, mis aga j\u00e4i k\u00e4sikirja.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5o kirjutas luuletusi pikka aega ja suur osa tema luuletustest ei ole tr\u00fckis avaldatud. 1909. a koostas ta k\u00e4sikirjalise kogu pealkirjaga Carminum<\/em> (Laulude raamat), mille 25 luuletusest leidub tema hilisemas tr\u00fckis ilmunud kogus vaid kolm. Juba k\u00e4sikirjalistes luuletustes on n\u00e4ha L\u00f5o luulele iseloomulikke jooni, nagu antiikm\u00fctoloogiast ja -kirjandusest p\u00e4rinev aines, samuti armastus- ja loodusteemad. V\u00f5ib m\u00e4rgata ka seda, et L\u00f5o eelistab j\u00e4tta luuletused stroofideks liigendamata v\u00f5i kasutada pikki stroofe.<\/p>\n\n\n\n

1916.a ilmus L\u00f5o luulekogu \u201eN\u00e4gemised\u201c (1916). See koosneb kolmest ladinakeelse alapealkirjaga ts\u00fcklist. Esimene, Paterna rura<\/em> (Isade maa) sisaldab kodu- ja loodusluulet l\u00e4bi nelja aastaaja. Siia kuulub enamik L\u00f5o tuntumaid luuletusi, n\u00e4iteks \u201eKodu\u201c (algusv\u00e4rsiga \u201eKui tulevad helged heinakuu p\u00e4evad\u201c). Ts\u00fcklit Heroica<\/em> (V\u00e4gilaste lood) t\u00e4idavad eepilisemad, eestlaste muinasaja ja p\u00e4rimuste ainesel p\u00f5hinevad luuletused, mille kangelasteemat toetavad antiigist p\u00e4rinevad motiivid. Viimases osas Amores<\/em> valitsevad isiklikumad tundev\u00e4ljendused, milles armastuse ja looduse seost on edasi antud modernsemas s\u00fcmbolistlikus ja impressionistlikus kujundikeeles. L\u00f5o luule omap\u00e4ra ongi luule suurte traditsioonide, sealhulgas antiikkultuuri p\u00e4rimuse k\u00f5rvutiasetamises ja \u00fchendamises uusaegse poeetilise maailman\u00e4gemise ja kujundlikkusega.<\/p>\n\n\n\n

E. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamat eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
N\u00e4gemised. Divis manibus<\/strong>. Tartu: 1916, 79 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaan L\u00f5o (6.II 1872 \u2013 18.II 1939) oli luuletaja, elukutselt jurist. Temalt ilmus ainult \u00fcks luulekogu, mis \u00e4ratas t\u00e4helepanu ja samas \u00fcsna vastakaid arvamusi ning kokkuv\u00f5ttes kinnistas autori kirjanduslukku kui 20. sajandi alguse luulepildi mainimisv\u00e4\u00e4rse mitmekesistaja. L\u00f5o s\u00fcndis Viljandimaal Holstre …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10457","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10457","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10457"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10457\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10458,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10457\/revisions\/10458"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}