{"id":10492,"date":"2024-04-03T23:39:49","date_gmt":"2024-04-03T20:39:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10492"},"modified":"2026-05-29T12:10:18","modified_gmt":"2026-05-29T09:10:18","slug":"oskar-luts","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/oskar-luts\/","title":{"rendered":"Oskar Luts"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Oskar Luts (7. I 1887 \/ 26. XII 1886 \u2013 23. III 1953) oli prosaist ja n\u00e4itekirjanik. Tema romaan \u201cKevade\u201d (1912-1913) on kujunenud \u00fcheks eesti kultuuri t\u00fcvitekstiks, mis on ka rahva hulgas j\u00e4tkuvalt armastatud.<\/p>\n\n\n\n

Luts s\u00fcndis Tartumaal Palamuse kihelkonnas J\u00e4rvepera k\u00fclas puu- ja kingsepa pojana. \u00d5ppis \u00c4nkk\u00fcla k\u00fclakoolis, Palamuse kihelkonnakoolis ja Tartu Reaalkoolis. 1903. aastast t\u00f6\u00f6tas apteekri\u00f5pilasena Tartus Alvil Hirschfeldti apteegis, kust 1905 vallandati apteekrite streigis osalemise t\u00f5ttu. 1905-1907 t\u00f6\u00f6tas apteekri\u00f5pilasena Narvas ja taas Tartus ning p\u00e4rast 1907. aastal apteekriabilise eksami sooritamist Tallinnas. Apteegit\u00f6\u00f6ga j\u00e4tkas ka 1909-1911 Peterburis s\u00f5jav\u00e4es olles ning 1911-1914 Tartu \u00dclikoolis farmaatsiat \u00f5ppides. Tartu \u00dclikooli Luts ei l\u00f5petanud, I Maailmas\u00f5ja puhkedes Luts mobiliseeriti ning temast sai s\u00f5jav\u00e4efarmatseut Pihkvas, Varssavis, Daugavpilsis, Vilniuses ning pikemat aega 1915-1918 Vitebskis, kus ta ka abiellus valgevene-poola p\u00e4ritolu Valentina Krivitskajaga ning sai poja. Perekond tuli 1918 Tartusse, kus Luts t\u00f6\u00f6tas taas apteegis, Tartu \u00dclikooli raamatukogus ning proovis ka raamatupoodi pidada. Alates 1922. aastast oli Luts kutseline kirjanik, samast aastast Kirjanike Liidu liige. 1936. aastast kuni surmani elas oma majas Riia t\u00e4naval. 1945 sai temast esimene Eesti NSV rahvakirjanik, 1946 p\u00e4lvis T\u00f6\u00f6punalipu ordeni. Suri Tartus, kuhu on ka maetud.<\/p>\n\n\n\n

1907 ilmus Postimehes Th. Oskary nime all esimene Lutsu kirjanduslik tekst \u2013 luuletus \u201cElu\u201d. Samal aastal alustas vanemate talus Rakkes romaani \u201cKevade\u201d kallal t\u00f6\u00f6tamist. Peagi Luts loobus luule kirjutamisest ning keskendus proosale, hakates 1908. aastast avaldama f\u00f6ljetone ja jutustusi. \u201cKevade\u201d esimese osa l\u00fckkasid tagasi neli kirjastust, l\u00f5puks ilmus see Lutsu enda kulu ja kirjadega. Esimesed arvustused Anton J\u00fcrgensteini ja A. H. Tammsaare<\/a> sulest olid tagasihoidlikud, ent \u201cKevade\u201d osutus populaarseks lugejate seas. Luts ei pidanud oma \u201cKevade\u201d lugejatena silmas lapsi, ent romaan v\u00f5itis sellest hoolimata ka noorukite poolehoiu. T\u00e4nini on \u201cKevade\u201d Eesti koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjas; selle romaaniga tegeldakse juba algklassides.<\/p>\n\n\n\n

\u201cKevade\u201d jutustab koolilastest (peamiselt poistest) eelmise sajandivahetuse eesti koolis ning on m\u00f5nev\u00f5rra autobiograafiline. Rahva hulgas on \u201cKevade\u201d populaarne t\u00e4nini vaimukana p\u00fcsinud huumori ning sooja kaasaelamise t\u00f5ttu oma koloriitsetele peategelastele. Mitmed \u201cKevade\u201d karakterid \u2013 Toots, Arno, Kiir, T\u00f5nisson, Lible, k\u00f6ster Julk-J\u00fcri, \u00f5petaja Laur \u2013 on eestlaste jaoks hakanud t\u00e4histama rahvuslikke arhet\u00fc\u00fcpe. Mitmed raamatu laused on muutunud eesti keeles k\u00e4ibefraasideks; raamatu esimene lause \u201cKui Arno isaga koolimajja j\u00f5udis, olid tunnid juba alanud\u201d on eestlaste jaoks ilmselt k\u00f5ige tuntum lause eesti kirjanduses. \u201cKevadet\u201d on korduvalt eesti teatrites lavastatud. Selle j\u00e4rgi v\u00e4ndati ka samanimeline v\u00e4ga populaarne m\u00e4ngufilm (1969, lavastaja Arvo Kruusement), mis kuulutati 2012. aastal ajalehe Postimees rahvah\u00e4\u00e4letusel eesti sajandi filmiks.<\/p>\n\n\n\n

Romaanile \u201cKevade\u201d j\u00e4rgnes \u201cSuvi\u201d (1918-1919), mis vaatleb samu karaktereid noorte t\u00e4iskasvanutena. Ka see teos on j\u00e4\u00e4nud eesti kirjandusklassikasse (nagu ka selle j\u00e4rgi 1976. aastal v\u00e4ndatud film Eesti kinoklassikasse). 1938 ilmus ka \u201cS\u00fcgise\u201d esimene osa, mis ent sedav\u00f5rd sooja vastuv\u00f5ttu ei leidnud. \u201cS\u00fcgise\u201d teine osa ilmus alles aastal 1988 ning on m\u00f5nede kirjandusteadlaste hinnangul esimesest huviv\u00e4\u00e4rsem. On teada, et Luts alustas ka \u201cTalve\u201d kirjutamist. 1994. aastal ilmus k\u00fcll romaan \u201cTalve\u201d, ent selle autorsus p\u00f5hjustas palju poleemikat. Kirjandusteadlaste enamiku arvates on Lutsu originaalloomingut selles v\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n

Lutsu kirjutatust osutusid veel menukaks tema f\u00f6ljetonid ja n\u00e4idendid \u201cKapsapea\u201d (1912), \u201cPaunvere\u201d (1913) ja \u201c\u00c4rimehed\u201d (1913). Lutsu loomingust on kestvat k\u00f5nekust ilmutanud veel mitmed linna agulielu kujutavad realistlikud jutustused, eriti \u201cTagahoovis\u201d (1933), mida on samuti korduvalt lavastatud. V\u00f5rreldes \u201cKevade\u201d ja \u201cSuvega\u201d on agulijutustused toonilt s\u00fcngemad. Eesti lastekirjanduse klassikasse kuulub Lutsu kunstmuinasjutt \u201cNukitsamees\u201d (1920). Sellest on samuti lavastatud populaarne muusikafilm (1981), mille m\u00f5ned fraasid ja laulud (muusika autoriks Olav Ehala, s\u00f5nad Juhan Viidingult<\/a>) on muutunud osaks rahvalikust folkloorist.<\/p>\n\n\n\n

1930-1941 avaldas Luts 13 k\u00f6ites oma m\u00e4lestused, millest eriti esimesed viis k\u00f6idet leidsid samuti lugejate poolehoiu. 1980. aastatel, enne Eesti taasiseseisvumist muutusid Lutsu m\u00e4lestused taas populaarseks, kui neist hakati avaldama kordustr\u00fckke.<\/p>\n\n\n\n

Lutsu teoste j\u00e4tkuva populaarsuse ja kirjanduslikus kaanonis p\u00fcsimise \u00fcheks p\u00f5hjuseks on tema keel, mis on \u00fchelt poolt spontaanne, vaimukas ja rahvalik, teisalt omap\u00e4rane, innovatiivne ja m\u00e4nguline. Luts kasutas oma loomingus kummalisi, senikuulmata s\u00f5nu ja keelendeid, mida m\u00f5nikord ilmselt ise v\u00e4lja m\u00f5tles, ent mis m\u00f5juvad loomulikult ja on sestpeale eesti keeles kodunenud. Lutsu iseloomulik ning dialoogideks sobilik keel on aidanud kaasa ka tema loomingu efektiivsusele teatris ja filmilinal.<\/p>\n\n\n\n

Oskar Luts t\u00f5lkis vene keelest Nikolai Gogoli \u201cRevidendi\u201d (pealkirja all \u201cRewisor\u201d, koos Ants Simmiga, 1916) ning Aleksander Kuprini teoseid. Lutsu noorem vend Theodor Luts oli \u00fcks eesti esimesi professionaalseid filmioperaatoreid ja filmire\u017eiss\u00f6\u00f6re. Ta oli ka \u201cKevade\u201d peategelasest Tootsist r\u00e4\u00e4kiva m\u00e4ngufilmi \u201cVahva s\u00f5dur Joosep Toots\u201d (1930) lavastajaks ning operaatoriks, film ent ei ole s\u00e4ilinud.<\/p>\n\n\n\n

Oskar Lutsule on 1954. aastal p\u00fcstitatud hauamonument (autorid Martin Saks ja Endel Taniloo). 1987 aastal (kirjaniku sajandal s\u00fcnniaastap\u00e4eval) p\u00fcstitati talle Tartusse Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4rde m\u00e4lestussammas (autor Aulin Rimm, arhitekt Allan Murdmaa). Tema nime kannavad Oskar Lutsu Palamuse G\u00fcmnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (1987. aastast) ja Oskar Lutsu t\u00e4nav Palamusel. Aastail 1958\u20131987 kandis O. Lutsu t\u00e4nava nime Tartus ka varasem ja hilisem N\u00e4ituse t\u00e4nav. 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu Riia t\u00e4nava kodumajas kirjaniku majamuuseum, 1987. aastast Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Palamusel. Alates 1987. aastast antakse v\u00e4lja Oskar Lutsu huumoripreemiat.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Kewade. Pildikesed koolip\u00f5lwest. 1<\/strong>. Tartu: [O. Luts], 1912, 159 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:37570<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1919, 1920, 1935, 1937, 1949, 1943, 1947, 1948, 1954, 1958, 1959, 1965, 1968, 1970, 1980, 1982, 1986, 1999, 2006, 2008, 2019, 2025.]
Kewade: Pildikesed koolip\u00f5lwest. 2<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 211 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:37576<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1919, 1920, 1937, 1949, 1943, 1947, 1948, 1954, 1958, 1959, 1965, 1968, 1970, 1982, 1986, 1999, 2006, 2008, 2019, 2025.]
Kirjutatud on\u2026<\/strong>. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 186 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:37577<\/a>. Edaspidi ilmus pealkirja all \u2018Soo<\/strong>\u2018: 1920, 1938, 1944, 1953, 2020.]
Suvi. I: pildikesed noorp\u00f5lvest<\/strong>: (Kevade j\u00e4rg). Tartu: Noor-Eesti, 1918, 224 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1919, 1922, 1937, 1951 (1), 1954, 1965, 1970, 1987, 2001, 2019, 2024.
K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:37578<\/a>.]
Suvi. II: pildikesed noorp\u00f5lvest<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 196 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1920, 1922, 1937, 1954, 1965, 1970, 1987, 2001, 2019, 2024.]
Iiling<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 235 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1940, 1952, 2008.]
Udu<\/strong>. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 271 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1939, 1954.]
Pankrot<\/strong>. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 192 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1940, 1954.]
S\u00fcgis. Tootsi lugude j\u00e4rg<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 218 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid (\u2018S\u00fcgis\u2019 I-II): 1988, 1989, 2001, 2019.]
S\u00fcgis. I-II. Tootsi-lugude j\u00e4rg<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 285 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1988, 1989, 2001, 2019.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Kirjad Maariale<\/strong>. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 83 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1923, 1938, 1987, 2008.]
Karavaan<\/strong>. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 106 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1938, 2008.]
Nukitsamees: Inderlinnile jutustatud muinasjutt<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 67 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1945, 1957, 1973, 1974, 1986, 1987, 1997, 2004, 2007, 2014, 2021, 2025.]
Inderlin<\/strong>. Reisiwested. Tallinn: Varrak, 1920, 46 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1987, 2001, 2008.]
Harald tegutseb<\/strong>. Novell. Tartu: Odamees, 1921, 67 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1938, 2008.]
Tootsi pulm. Pildikesed l\u00e4hemast minevikust<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1921, 154 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid (\u2018Tootsi pulm; Argip\u00e4ev\u2019): 1938, 1956, 1975, 1987, 2002, 2019.]
V\u00e4hkmann ja Ko, ehk, Majanduslik t\u00f5us<\/strong>. Tahab olla f\u00f6ljeton, Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1922, 150 lk.
Andrese eluk\u00e4ik<\/strong>. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 122 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1936, 1938, 1947, 1952, 2008.]
Kirjamapp. F\u00f6ljetonid<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 116 lk. [Sisu: Kirjamapp ; Partei ; V\u00f5idulaenu pilet ; Pliuhkam laulupeol ; Sirgasm\u00e4e omad Tartu n\u00e4itusel ; Liikumine ja liikumisabin\u00f5ud ; Murtud nummer ; Pidu ; Kunstnik ; Plastika ; Maskide tants.]
\u00c4rip\u00e4ev. Pildikesed Paunverest<\/strong>. Tartu: Odamees\/Carl Sarap, 1924, 115 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1938, (\u2018Tootsi pulm; Argip\u00e4ev\u2019): 1938, 1956, 1975, 1987, 2002, e-raamat: 2012.]
Tulilill<\/strong>. Veste. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1924, 116 lk.
Ants Lintner<\/strong>. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 102 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1940, 2009.]
Olga Nukrus<\/strong>. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 130 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1940, 1952, 2009.]
\u00d5pilane Valter<\/strong>. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 141 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1938, 1947, 1952.]
Vana k\u00fcbar<\/strong>. [F\u00f6ljetonid.] Tartu: Noor-Eesti, 1927, 274 lk.
Kuidas elate?. Novelletid \u2013 f\u00f6ljetonid<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 199 lk. [Sisu: \u00dche naise kiri ; M\u00e4ng ; \u00dcks juhtum ; Kuidas elate? ; Juula Pott ja August Koolon ; R\u00f5\u00f5m ; Tusane s\u00f5ber ; Rahe ; Kiri Elvast ; Samuel Pliuhkam ; Suvila ; Juubeli-k\u00f5ne ; Koduvein ; Kas olete lugenud? ; Auto nr. 87 ; V\u00f5\u00f5rsil ; Jaanilaup\u00e4eva \u00f5htu juhtumusi.]
Avasilmi<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 132 lk.
Tagahoovis<\/strong>. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 187 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1939, 1954, 1969, 2007, 2024.]
Tuulesellid<\/strong>. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 169 lk. [J\u00e4rgmine tr\u00fckk: 1953.]
Vaikne nurgake<\/strong>. Novell. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 159 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1947, 1953, 2008, 2009.]
V\u00e4ino Lehtmetsa noorp\u00f5lv<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 102 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1947, 1952.]
Maa ja linn<\/strong>. Kaks muistset lugu. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 127 lk.
Vanasti<\/strong>. Tartu: Postimees, 1941, 96 lk. [Sisu: \u2018T\u00f5lkijad\u2019, \u2018Arstiabi\u2019.]
J\u00fcri P\u00fcgal<\/strong>. Jutustus. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 212 lk.
Jutustused<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 443 lk. [Sisu: \u2018Andrese eluk\u00e4ik\u2019, \u2018\u00d5pilane Valter\u2019, \u2018V\u00e4ino Lehtmetsa noorp\u00f5lv\u2019, \u2018Esimesed sammud\u2019.]
Lastejutud<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Meelik Kahu. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 109 lk. [Sisu: \u2018Inderlin\u2019, \u2018Nukitsamees\u2019, \u2018Lauka poiste ootamatu teekond\u2019, \u2018Parbu-jutt\u2019, \u2018M\u00e4lestusi koolip\u00f5lvest\u2019, \u2018Minu esimene t\u00f6\u00f6p\u00f5ld\u2019, \u2018Ebausk\u2019.]
R\u00f5\u00f5m. Vesteid<\/strong>. Koostaja: M. Kustavus. Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 269 lk. [Sisu: Kuidas elate?: Kuidas elate?; Vana k\u00fcbar; Jutt viiest v\u00e4ikesest pakikesest; See, kes ruttas; Tusane s\u00f5ber; R\u00f5\u00f5m; \u00dclekohus; Partei; Murtud number; Mugelmann teeb suurt poliitikat; Kirjamapp; Valge pintsak; Moodne reisikirjeldus; Plastika; Pungad; Tubakas; Suvila; Koduvein; Elukallidus; Suvitamine; V\u00e4ljas\u00f5it rohelisse. Tark isand: Tark isand; H\u00e4rra K.M.Uhhuu oli haige; H\u00e4rra K.M.Uhhuu kui kirjanik; H\u00e4rra K.M.Uhhuu tantsib; H\u00e4rra Karl Martin Uhhuu tegutseb; H\u00e4rra K.M.Uhhuu majas k\u00e4isid k\u00fclalised. Sirgasm\u00e4e omad: V\u00f5idulaenu pilet; Pliuhkam laulupeol; Sirgasm\u00e4e omad Tartu n\u00e4itusel; Sirgasm\u00e4e omade uuem teekond; Saamuel Pliuhkam Tartu n\u00e4itusel; Rahe. Kas olete lugenud?: Kas olete lugenud?; Kuidas kirjanikud kirjutavad; Raamat.]
Uusi pildikesi Kevadest<\/strong>. Eess\u00f5na: Eerik Teder. Tallinn: Olion, 1995, 190 lk. [Sisu: \u2018Haruldane k\u00fclaline\u2019, \u2018Raamatuk\u00f6itmine\u2019, \u2018Kalap\u00fc\u00fck ja l\u00f5kketuli\u2019, \u2018Lahkumine koolist\u2019.]
\u00dche naise kiri : valik novelle ja l\u00fchipalu<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na: Aivar Kull. Tartu: Ilmamaa, 2020, 142 lk.
Vana k\u00fcbar ja teisi f\u00f6ljetone<\/strong>. Tallinn: Sinisukk, 2024, 567 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Kapsapia<\/strong>: nali \u00fches vaatuses. Tartu: Vanemuise n\u00e4itelava, 1912, 34 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1913, 1919, 1927, 193?, 1939, 1967, 1986, 2008, 2015, 2024.]
\u00c4rimehed<\/strong>. Pilkenali \u00fches waatuses. Tartu: O. Luts, 1913, 64 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1915, 1920, 1939, 1967, 2009.]
Paunwere<\/strong>: lustm\u00e4ng kolmes waatuses. Tartu: Postimees, 1913, 82 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1915, 1923, 1939, 1967.]
P\u00e4rijad<\/strong>: nali \u00fches waatuses. Tartu: 1913, 40 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1915, 1920, 1939, 1967.]
Laul \u00f5nnest<\/strong>. Draama kolmes waatuses. Tartu: 1913, 133 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1923, 1967]
Mahaj\u00e4etud maja<\/strong>. Dramatiline kavand. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 30 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1927, 1967]
Sinihallik<\/strong>: muinasjutt \u00fches waatuses. Tartu: Vanemuise n\u00e4itelava, 1916, 16 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1919, 1923, 1967.]
\u00dclemiste vanake<\/strong>. Muinasjutt. Tartu: Vanemuise n\u00e4itelava, 1916, 13 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1919, 1922, 1967, 1969.]
Arusaamatu lugu<\/strong>: Nali \u00fches vaatuses. Tartu: Vanemuise n\u00e4itelava, 1916, 23 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1919, 1922.]
Wiimne pidu<\/strong>. N\u00e4idend \u00fches waatuses. Tartu: Vanemuise n\u00e4itelava, 1916, 12 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1919, 1923.]
Soo-tuluke<\/strong>: muinasjutt kolmes pildis. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 32 lk. [J\u00e4rgmine tr\u00fckk: 1967.]
Onu paremad p\u00e4evad<\/strong>. Nali \u00fches vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 29 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1922, 1967.]
Nukitsamees<\/strong>: muinasjutt lastele neljas pildis. Tallinnas: T. Mutsu, [192-?], 79 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1923.]
Kalevi kojutulek<\/strong>. Pildike Eesti vabaduse ajaloost. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 31 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1919, 1922, 1939, 1967.]
Valimised<\/strong>. N\u00e4idend 1 vaatuses. Tartu: Tapper, 1928, 23 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1967, 2015.]
Tootsi lood<\/strong>. N\u00e4itelavale toonud O. Luts. Tallinnas: T. Mutsu, 1929, 79 lk.
Harald teotseb<\/strong>: n\u00e4idend 3 vaatuses. Tartu: A. Reinholdi raamatukauplus, 1929, 54 lk.
Sirgasm\u00e4e<\/strong>. N\u00e4idend \u00fches vaatuses. Tartu: Eesti Karskusliit, 1931, 15 lk.
Pastlad<\/strong>. N\u00e4idend \u00fches vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 35 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused, p\u00e4evikud<\/em><\/strong>
M\u00e4lestusi. 1. Vanad teerajad<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 166 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1939, 1946, 1959, 1982, 1996.]
M\u00e4lestusi. 2. Talvised teed<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 203 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1939, 1946, 1954, 1959, 1982, 1996.]
M\u00e4lestusi. 3. L\u00e4bi tuule ja vee<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 195 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1939, 1946, 1959, 1982, 1997.]
M\u00e4lestusi. 4. Vaadeldes r\u00e4ndavaid pilvi<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 244 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1939, 1946, 1960, 1984, 1997.]
M\u00e4lestusi. 5. Kuldsete lehtede all<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 308 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1940, 1946, 1960, 1984, 1998.]
M\u00e4lestusi. 6. Ladina k\u00f6\u00f6k<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 184 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1939, 1965, 1998, 2010.]
M\u00e4lestusi. 7. Kuningak\u00fcbar<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 273 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1965, 1999, 2010.]
M\u00e4lestusi. 8. 1911-1914<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 175 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1965, 1999.]
M\u00e4lestusi. 9. 1914-1915: tagala<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 152 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: 2000.]
M\u00e4lestusi. 10. Kt\u00f3ra godzina?<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 161 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: 2000.]
M\u00e4lestusi. 11. Punane kuma<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 177 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: 2000.]
M\u00e4lestusi. 12. S\u00f5jar\u00e4ndur<\/strong>. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 196 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: 2001.]
M\u00e4lestusi. 13. Pikem peatus<\/strong>. Tartu: Postimees, 1941, 215 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: 2001.]
Oskar Lutsu p\u00e4evikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II)<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Meelik Kahu. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise Selts, 1996, 83 lk.
Viimane p\u00e4evik: 1944-1952<\/strong>. Eess\u00f5na: Juhan Peegel. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Virgela, 1996, 60 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed 1937-1940<\/em><\/strong>
Kogutud teosed. 1. anne. Kevade. I<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 195 lk.
Kogutud teosed. 2. anne. Kevade. II<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 282 lk.
Kogutud teosed. 3. anne. Suvi. I<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 268 lk.
Kogutud teosed. 4. anne. Suvi. II<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 266 lk.
Kogutud teosed. 5. anne: Tootsi pulm; Argip\u00e4ev<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 368 lk.
Kogutud teosed. 6. anne: Jutustused<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 255 lk. [Sisu: \u2018Kirjad Maariale\u2019, \u2018Karavan\u2019, \u2018Harald teotseb\u2019.]
Kogutud teosed. 7. anne: Andrese eluk\u00e4ik; \u00d5pilane Valter<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 339 lk.
Kogutud teosed. 8. anne: Olga Nukrus; Ants Lintner<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 274 lk.
Kogutud teosed. 9. anne: Jutustused<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 286 lk. [Sisu: \u2018Tuulesellid\u2019, \u2018Insener\u2019, \u2018Kingsepad\u2019, \u2018\u00dche naise kiri\u2019, \u2018\u00dcks juhtum\u2019, \u2018L\u00f5pp\u2019.]
Kogutud teosed. 10. anne: Tagahoovis<\/strong>. Jutustus. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 281 lk.
Kogutud teosed. 12. anne: Soo<\/strong>. Romaan. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 228 lk.
Kogutud teosed. 13. anne: Iiling<\/strong>. Romaan. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 311 lk.
Kogutud teosed. 14. anne: Udu<\/strong>. Romaan. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 237 lk.
Kogutud teosed. 15. anne: Pankrot<\/strong>. Romaan. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 217 lk.
Kogutud teosed. 16. anne: N\u00e4idendid. I<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 283 lk. [Sisu: \u2018Paunvere\u2019, \u2018Kapsapea\u2019, \u2018\u00c4rimehed\u2019, \u2018P\u00e4rijad\u2019, \u2018Kalevi kojutulek\u2019.]
Kogutud teosed. 20. anne: F\u00f6ljetonid. I<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 343 lk.
Kogutud teosed. 22. anne: F\u00f6ljetonid. III<\/strong>. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 254 lk.
Kogutud teosed. 23. anne: M\u00e4lestused. I<\/strong>. Vanad teerajad; Talvised teed. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 328 lk.
Kogutud teosed. 24. anne: M\u00e4lestused. II<\/strong>. L\u00e4bi tuule ja vee. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 175 lk.
Kogutud teosed. 25. anne: M\u00e4lestused. III<\/strong>. Vaadeldes r\u00e4ndavaid pilvi. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 237 lk.
Kogutud teosed. 26. anne: M\u00e4lestused. IV<\/strong>. Kuldsete lehtede all. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 281 lk.
Kogutud teosed. 27. anne: M\u00e4lestused. V<\/strong>. Ladina k\u00f6\u00f6k. Eess\u00f5na: Jaan Roos. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 163 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed 1952-1967<\/em><\/strong><\/em><\/strong>
Teosed. 1. Jutustused. 1<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Heldur Niit. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 507 lk. [Sisu: \u2018Andrese eluk\u00e4ik\u2019, \u2018Olga Nukrus\u2019, \u2018\u00d5pilane Valter\u2019, \u2018V\u00e4ino Lehtmetsa noorp\u00f5lv\u2019, \u2018Esimesed sammud\u2019.]
Teosed. 2. Jutustused. 2<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Heldur Niit. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 455 lk. [Sisu: \u2018Soo\u2019, \u2018Tuulesellid\u2019, \u2018Vaikne nurgake\u2019.]
Teosed. 3. Jutustused. 3<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Heldur Niit. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 464 lk. [Sisu: \u2018Udu\u2019, \u2018Pankrot\u2019, \u2018Tagahoovis\u2019.]
Teosed. 4. Kevade<\/strong>. 1.-2. osa: pildikesi koolip\u00f5lvest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 336 lk.
Teosed. 5. Suvi<\/strong>. 1.-2.: pildikesi noorp\u00f5lvest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 360 lk.
Teosed. 6. Tootsi pulm; Argip\u00e4ev<\/strong>. Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 264 lk.
Teosed. 7. F\u00f6ljetonid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 468 lk.
Teosed. 8. M\u00e4lestused. 1<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 340 lk. [Sisu: \u2018Vanad teerajad\u2019, \u2018Talvised teed\u2019, \u2018L\u00e4bi tuule ja vee\u2019.]
Teosed. 9. M\u00e4lestused. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 328 lk. [Sisu: \u2018Vaadeldes r\u00e4ndavaid pilvi\u2019, \u2018Kuldsete lehtede all\u2019.]
Teosed. 10. M\u00e4lestused. 3<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 424 lk. [Sisu: \u2018Ladina k\u00f6\u00f6k\u2019, \u2018Kuningak\u00fcbar\u2019, \u20181911-1914\u2019.]
Teosed. 11. N\u00e4idendid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 320 lk. [Sisu: \u2018Paunvere\u2019, \u2018Kapsapea\u2019, \u2018\u00c4rimehed\u2019, \u2018P\u00e4rijad\u2019, \u2018Laul \u00f5nnest\u2019, \u2018Mahaj\u00e4etud maja\u2019, \u2018Sootuluke\u2019, \u2018Siniallik\u2019, \u2018\u00dclemiste vanake\u2019, \u2018Onu paremad p\u00e4evad\u2019, \u2018Kalevi kojutulek\u2019, \u2018Valimised\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Kogutud m\u00e4lestused 1996-2001<\/em><\/strong>
M\u00e4lestused. 1. Vanad teerajad; Talvised teed<\/strong>. Tallinn: Olion, 1996, 253 lk.
M\u00e4lestused. 2. L\u00e4bi tuule ja vee; Vaadeldes r\u00e4ndavaid pilvi<\/strong>. Tallinn: Olion, 1997, 276 lk.
M\u00e4lestused. 3. Kuldsete lehtede all; Ladina k\u00f6\u00f6k<\/strong>. Tallinn: Olion, 1998, 303 lk.
M\u00e4lestused. 4. Kuningak\u00fcbar; M\u00e4lestusi VIII<\/strong>. Tallinn: Olion, 1999, 292 lk.
M\u00e4lestused. 5. Tagala; Kt\u00f3ra godzina?; Punane kuma<\/strong>. Tallinn: Olion, 2000, 343 lk.
M\u00e4lestused. 6. S\u00f5jar\u00e4ndur; Pikem peatus<\/strong>. Tallinn: Olion, 2001, 284 lk.<\/p>\n\n\n\n

Oskar Lutsu kohta<\/em><\/strong>
Oskar Urgart, Paul Viiding, Karl August Hindrey, Oskar Luts: kirjutisi ta 50. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 41 lk. [Esmailmunud Loomingus, nr 1, 1937.]
M\u00e4lestusi Oskar Lutsust<\/strong>. Koostanud Meelik Kahu ja Eerik Teder. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 468 lk.
Juhan Karma, Eerik Teder, Palamuse ja Oskar Luts<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 72 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1970, 1975.]
Oskar Luts ja teater<\/strong>. Koostanud Heivi Pullerits. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1969, 44 lk.
Oskar Luts. Kirjandusnimestik ning elu ja loomingu \u00fclevaade<\/strong>. Koostanud K\u00fcllike Tohver. Tallinn: Fr. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, Eesti NSV Kultuutriministeerium, 1986, 143 lk.
K\u00fclliki Kuusk, Liivi Rosenvald, Tartu kirjanik Oskar Luts<\/strong>. Tartu: Oskar Lutsu majamuuseum, 2005, 32 lk.
Aivar Kull, Oskar Luts. Pildikesi kirjanikup\u00f5lvest<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2007, 488 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oskar Luts (7. I 1887 \/ 26. XII 1886 \u2013 23. III 1953) oli prosaist ja n\u00e4itekirjanik. Tema romaan \u201cKevade\u201d (1912-1913) on kujunenud \u00fcheks eesti kultuuri t\u00fcvitekstiks, mis on ka rahva hulgas j\u00e4tkuvalt armastatud. Luts s\u00fcndis Tartumaal Palamuse kihelkonnas J\u00e4rvepera …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10492","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10492","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10492"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10492\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10494,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10492\/revisions\/10494"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10492"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}