{"id":10509,"date":"2024-04-03T23:40:00","date_gmt":"2024-04-03T20:40:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10509"},"modified":"2026-05-29T14:17:30","modified_gmt":"2026-05-29T11:17:30","slug":"viivi-luik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/viivi-luik\/","title":{"rendered":"Viivi Luik"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Viivi Luik (s\u00fcnd. 6. XI 1946) on eesti luuletaja ja proosakirjanik, \u00fcks 1960. aastate eesti luuleuuenduse juhtfiguure ja \u00fcks enim t\u00f5lgitud eesti romaanikirjanikke.<\/p>\n\n\n\n

Luik s\u00fcndis T\u00e4nassilmas Viljandimaal. Tema isa oli elektrik, ema t\u00f6\u00f6tas kolhoosis. Maalapsena polnud tal omaealisi s\u00f5pru, ta \u00f5ppis lugema kolmeaastaselt ja temast sai kiiresti usin lugeja. Ta k\u00e4is mitmes Viljandimaa koolis ning aastatel 1962\u20131967 \u00f5ppis Tallinna Kaug\u00f5ppekeskkoolis, t\u00f6\u00f6tades samal ajal raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Alates 1967. aastast on ta kutseline kirjanik, alates 1970. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastatel 1964\u20131973 oli tema abikaasa kirjanik ja kunstnik Jaan Paavle<\/a>, alates 1974. aastast on ta abielus kirjaniku ja diplomaadi Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fcdiga. Diplomaadi abikaasana on ta elanud Helsingis (1993\u20131997), Roomas (1998\u20132003) ja New Yorgis (2004). Erinevate kirjandusorganisatsioonide stipendiaadina on ta elanud \u0160veitsis (1989 ja 2003) ning Berliinis (2006). Ta on ka palju reisinud. 2019. aastal p\u00e4lvis ta Eesti Vabariigi kultuuri elut\u00f6\u00f6preemia.<\/p>\n\n\n\n

Viivi Luige esimene luuletus ilmus 1962. aastal Viljandi ajalehes Tee Kommunismile. 1963. aastal v\u00f5itis ta lasteajakirja Pioneer kirjandusv\u00f5istlusel esikoha, kuid alles p\u00e4rast seda, kui ajakirja toimetajad olid noort autorit kodus k\u00fclastanud ja kindlaks teinud, et neid luuletusi ei ole kirjutanud t\u00e4iskasvanu. Tema esimene luulekogu \u201ePilvede p\u00fcha\u201c ilmus 1965. aastal luulekassetil \u201eNoored autorid 1964\u201c. See sisaldas luuletusi, mis on kirjutatud aastatel 1961\u20131963. Sellest ajast alates on ta avaldanud tosin luulekogu, mis sisaldavad nii riimitud kui ka vabav\u00e4rssi. Tema esimesed kogud olid enamasti inspireeritud loodusest, kuid p\u00e4rast tema kolmandat luulekogu \u201eLauludem\u00fc\u00fcja\u201c (1968) on linnakeskkond muutunud domineerivaks. Luige luuletustele on alati iseloomulik olnud \u201eteispoolsus\u201c, ilmutuslik v\u00f5i v\u00e4ga laias t\u00e4henduses religioosne, mis peegeldub t\u00e4nap\u00e4eva igap\u00e4evaelu argistes detailides. K\u00f5iki tema luulekogusid hinnatakse k\u00f5rgelt, kuid paljud kriitikud on Luige kogu \u201eR\u00e4ngast r\u00f5\u00f5must\u201c (1982, Juhan Smuuli<\/a> auhind 1983) kirjeldanud kui talle iseloomuliku linnadetailide ja igavikulise tundliku segu apoteoosi. Tema v\u00e4rssides leidub peeneid vihjeid 20. sajandi Eesti ja maailma ajaloo s\u00fcndmustele. Tema laulus\u00f5nu on kasutatud k\u00fcmnetes populaarsetes lauludes. \u201eR\u00e4ngast r\u00f5\u00f5must\u201c on ka Viivi Luige viimane uute luuletuste kogu; p\u00e4rast seda on ilmunud vaid paar valitud v\u00f5i kogutud luuletuste v\u00e4ljaannet.<\/p>\n\n\n\n

1980. aastatel taasleiutas ta end aga proosakirjanikuna. Tema romaan \u201eSeitsmes rahukevad\u201c (1985) vaatleb elu Eesti k\u00fclas p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da lapse silmade l\u00e4bi. Romaan saavutas laialdase tunnustuse ja t\u00f5lgiti paljudesse keeltesse. See v\u00f5itis ka Juhan Smuuli auhinna ja A. H. Tammsaare<\/a> romaaniauhinna. Vaatamata tundlikele ajaloolistele teemadele (stalinlikud reformid, k\u00fc\u00fcditamised, n\u00f5ukogudevastane partisanitegevus, viletsus) p\u00e4lvis Luik oma romaaniga 1986. aastal ENSV teenelise kirjaniku tiitli.<\/p>\n\n\n\n

    <\/ol>\n\n\n\n

    \u201eSeitsmendale rahukevadele\u201c j\u00e4rgnes \u201eAjaloo ilu\u201c (1991, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1992), mille s\u00fc\u017eee areneb Tallinnas, Riias ja Tartus N\u00f5ukogude v\u00e4gede sissetungi ajal T\u0161ehhi Vabariiki 1968. aastal, et purustada Praha kevad \u2013 s\u00fcndmus, mis leidis tugevat vastukaja k\u00f5ikjal Ida-Euroopas. Romaanis armub 21-aastane nimetu eesti naine juudi, l\u00e4ti ja vene p\u00e4ritolu skulptorisse ning veedab aega \u00fcksi tema korteris Riias. Ka \u201eAjaloo ilu\u201c v\u00f5eti positiivselt vastu. \u201eAjaloo ilu\u201c ja \u201eSeitsmenda rahukevade\u201c introspektiivne, modernistlik, ajalootundlik ja poeetiline keel aitas kujundada 1990. aastatel eesti proosauuenduse tooni ja stiili, mille head n\u00e4ited on Emil Tode (T\u00f5nu \u00d5nnepalu)<\/a> ja Ene Mihkelsoni<\/a> teosed.<\/p>\n\n\n\n

    2010. aastal avaldas Viivi Luik autobiograafilise romaani \u201eVarjuteater\u201c (Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2011), mis kajastab peamiselt autori aastaid kestnud viibimist Roomas, aga ka tema Berliinis ja Helsingis veedetud aega. Ka \u201eVarjuteater\u201c v\u00f5eti soojalt vastu ja t\u00f5lgiti mitmesse keelde.<\/p>\n\n\n\n

      <\/ol>\n\n\n\n

      P\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal on Luik olnud ka m\u00f5jukas esseist. Ta on avaldanud mitu esseede ja artiklite kogumikku, millest \u201ePildi ilu rikkumise paratamatus\u201d (2017) v\u00f5itis 2020. aastal Jaan Krossi kirjandusauhinna. 2024. aastal ilmus tal esseekogumik \u201cP\u00fchaduse purunemine\u201d Eesti m\u00f5tteloo sarjas.<\/p>\n\n\n\n

      Lapsed ja lapsep\u00f5lv on Viivi Luige loomingus alati olulisel kohal olnud. Ta on tuntud ka oma lastele m\u00f5eldud teoste poolest: kolm muinasjutukogu m\u00f5tlikust teismelisest poisist Leopoldist (ilmusid 1974. ja 1976. aastal, \u00fcks neist v\u00f5itis Juhan Smuuli auhinna) ning luulekogud \u201eTubased lapsed\u201c (1979) ja \u201eKolmed t\u00e4hed\u201c (1987). Viivi Luik on kirjutanud ka raadion\u00e4idendi ja ooperilibreto.<\/p>\n\n\n\n

      Lisaks eespool nimetatud auhindadele on Viivi Luik v\u00f5itnud veel \u00fche Juhan Smuuli preemia luulekogu \u201eP\u00f5liskevad\u201c (\u201eMuistne kevad\u201c, 1975) eest ja Juhan Liivi luuleauhinna 1988. aastal luuletuse \u201eOn aastasaja l\u00f5pp. On \u00f6\u00f6\u201c eest. 1995. aastal p\u00e4lvis Luik Soome Vabariigi aum\u00e4rgi, 2000. aastal Valget\u00e4he III klassi ordeni ja 2022. aastal Rahvusm\u00f5tte auhinna. Lisaks on ta saanud mitu stipendiumi, sealhulgas \u0160veitsi Kirjanike Liidu stipendiumi 1989. aastal, \u0160veitsi Bielefeldi linna stipendiumi 1993. aastal, stipendiumi Saksamaal aastatel 1996 ja 2000 ning stipendiumi Inglismaal 2000. aastal.<\/p>\n\n\n\n

      Viivi Luigest on tehtud mitu filmi \u2013 eesti, soome ja saksa keeles.<\/p>\n\n\n\n

      M. K., S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


      Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

      Luule<\/em><\/strong>
      Pilvede p\u00fcha: luuletusi aastatest 1961-1963<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 56 lk. [Osa luulekassetist \u201cNoored autorid 1964\u201d koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli, Ly Seppeli ja Lehti Metsaalti kogudega.]
      Taevaste tuul<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 64 lk.
      Lauludem\u00fc\u00fcja<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 83 lk.
      H\u00e4\u00e4l<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1968, 55 lk.
      Ole kus oled<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 59 lk.
      Pildi sisse minek<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 51 lk.
      P\u00f5liskevad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 70 lk.
      Luulet 1962\u20131974<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 187 lk.
      Maap\u00e4\u00e4lsed asjad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 63 lk.
      R\u00e4ngast r\u00f5\u00f5must<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 56 lk.
      On aastasaja l\u00f5pp. Das Jahrhundert ist zu Ende<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 66 lk. [Eesti ja saksa keeles.]
      Maa taevas<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1998, 228 lk. [Valikkogu.]
      Elujoon. Valitud luuletused 1962-1997<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2005, 136 lk.
      Kogutud luuletused 1962\u20131997<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2006, 528 lk; [2. tr\u00fckk: Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2011, 524 lk.]
      Aastasaja l\u00f5pp on aastasaja algus<\/strong>. Koostanud Mall J\u00f5gi. Tallinn: Tammerraamat, 2014, 240 lk.
      P\u00fchendus<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2016, 70 lk. [Audioraamat sarjast \u201cKirjanike h\u00e4\u00e4led\u201d.]
      J\u00f5hker t\u00e4histaevas : valitud luulet<\/strong>. Koostajad Viivi Luik ja Hedi Rosma. Tallinn: Kirjastus SE&JS, 2022, 335 lk.<\/p>\n\n\n\n

      Proosa<\/em><\/strong>
      Salamaja piir<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1974, 48 lk. [2. tr\u00fckk: 2023.]
      Seitsmes rahukevad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 192 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2000, 2009, 2021.]
      Ajaloo ilu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 120 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2002, 2011; e-raamat: 2020.]
      Varjuteater<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 309 lk. [6. tr\u00fckk: 2023.]<\/p>\n\n\n\n

      Lasteraamatud<\/em><\/strong>
      Leopold<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 72 lk. [Jutud. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1984, 2021.]
      Vaatame, mis Leopold veel r\u00e4\u00e4gib<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 65 lk. [Jutud. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1984, 2021.]
      Leopold aitab linnameest<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 59 lk. [Jutud. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1984, 2021.]
      Tubased lapsed<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 46 lk. [Luuletused. 2. tr\u00fckk: Tallinn: TEA Kirjastus, 2006, 48 lk.]
      Kolmed t\u00e4hed<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 31 lk. [Luuletused. 2. tr\u00fckk: Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2001, 32 lk.]
      Meie aabits ja lugemik<\/strong>. Tallinn: Hortus Litterarum, 1992, 101 lk. [2. tr\u00fckk: Helsingi: Tammi, 1993, 101 lk.]
      Aabitsajutud<\/strong>. Tallinn: TEA Kirjastus, 2006, 47 lk.
      Meie aabits<\/strong>. Tallinn: Tammerraamat, 2014, 156 lk.<\/p>\n\n\n\n

      Esseed ja artiklid<\/em><\/strong>
      Inimese kapike<\/strong>. Tartu: Vagabund, 1998, 112 lk.
      K\u00f5ne koolimaja haual<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2006, 154 lk.
      Viivi Luik, Epp Maria Kokam\u00e4gi,Epp Maria<\/strong>. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2007, 176 lk.
      Viivi Luik, Hedi Rosma, Ma olen raamat<\/strong>. Tallinn: SE & JS, 2010, 160 lk. [Intervjuuraamat.]
      Pildi ilu rikkumise paratamatus<\/strong>: esseed ja artiklid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2017, 377 lk. [Esseed ja artiklid aastatest 1988-2016.]
      Selle kevade tervitus<\/strong>. Esseed ja teised kaante vahel ilmumata tekstid. Koostajad Viivi Luik ja Sirje Endre. Tallinn: SE&JS, 2020, 255 lk.
      Kuldne kroon<\/strong>. Tallinn: EKSA, 2023, 295 lk. [Esseed lahkunud kultuuritegelastest, Luige kaasteelistest.]
      P\u00fchaduse purunemine<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2024, 320 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Viivi Luik (s\u00fcnd. 6. XI 1946) on eesti luuletaja ja proosakirjanik, \u00fcks 1960. aastate eesti luuleuuenduse juhtfiguure ja \u00fcks enim t\u00f5lgitud eesti romaanikirjanikke. Luik s\u00fcndis T\u00e4nassilmas Viljandimaal. Tema isa oli elektrik, ema t\u00f6\u00f6tas kolhoosis. Maalapsena polnud tal omaealisi s\u00f5pru, ta …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10509","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10509","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10509"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10509\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10513,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10509\/revisions\/10513"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10509"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}