{"id":10520,"date":"2024-04-03T23:40:06","date_gmt":"2024-04-03T20:40:06","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10520"},"modified":"2026-05-29T14:55:30","modified_gmt":"2026-05-29T11:55:30","slug":"georg-eduard-luiga","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/georg-eduard-luiga\/","title":{"rendered":"Georg Eduard Luiga"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/g.e.luiga_parikas.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"663\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/g.e.luiga_parikas-663x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6174\" style=\"aspect-ratio:0.6474626107752144;width:206px;height:auto\" title=\"Foto: J. &amp; P. Parikas\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/g.e.luiga_parikas-663x1024.jpg 663w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/g.e.luiga_parikas-194x300.jpg 194w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/g.e.luiga_parikas-768x1186.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/g.e.luiga_parikas-995x1536.jpg 995w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/g.e.luiga_parikas.jpg 1241w\" sizes=\"auto, (max-width: 663px) 100vw, 663px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Georg Eduard Luiga (27. II 1866 \u2013 20. III 1936) oli kooli\u00f5petaja ja ajakirjanik, kes kirjutas ka luuletusi ja proosat.<\/p>\n\n\n\n<p>G. E. Luiga s\u00fcndis V\u00f5rumaal Valgj\u00e4rve vallas koolmeistri pojana. Juba k\u00fcmne- v\u00f5i \u00fcheteistk\u00fcmneaastase poisikesena hakkas ta ise luuletusi kirjutama, sest lugemisvara nappis. Esimesi luuletusi saatis Luiga ajalehtedele teismelisena. P\u00e4rast kihelkonnakooli l\u00f5petamist oli ta \u00c4ksis kooli\u00f5petaja ja J. V. Jannseni ajalehe Eesti Postimees kaast\u00f6\u00f6line. Tegi luulekaast\u00f6id ka K. A. Hermanni ajalehele Olevik, muuhulgas naispseudon\u00fc\u00fcmi all. Hiljem l\u00e4ks Luiga l\u00fchikeseks ajaks Oleviku toimetusse t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n\n\n\n<p>1891. aastal r\u00e4ndas Luiga Siberisse, esmalt Simbirski asundusse k\u00f6sterkooli\u00f5petajaks, sealt nelja aasta p\u00e4rast Tobolskisse sellesama ameti peale. K\u00fcmneaastase kodumaalt \u00e4raoleku j\u00e4rel tuli ta algul t\u00f6\u00f6le Ristirahva P\u00fchap\u00e4evalehe juurde, hiljem sai P\u00e4evalehe peatoimetajaks. Aastatel 1908\u20131934, olles P\u00e4evalehe vastutav toimetaja ja peatoimetaja, arendas Luiga selle koos Hans Rebasega \u00fcheks Eesti loetavamaks leheks.<\/p>\n\n\n\n<p>Luiga raamatudeb\u00fc\u00fcdiks oli rahvusromantiline jutukogu \u201eMuruneid\u201c (1886). Koos teiste sarnaste varaste proosateostega ja luulekogudega (\u201eLaulud\u201c 1888, \u201eUued laulud\u201c 1901) leidis see lugeja, kuid teenis kriitikalt etteheiteid kunstilise n\u00f5rkuse p\u00e4rast. Georg Eduard Luiga luuletustest on tuntuim \u201eLapsep\u00f5lvekodu\u201c, mida teatakse esimese salmi alguss\u00f5nade j\u00e4rgi: \u201eS\u00e4\u00e4l, kus rukkiv\u00e4li lagendikul heljub\u2026\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>1912. aastal avaldas Luiga 17 jutust koosneva raamatu \u201eV\u00e4givallamaal\u201c. Teos kirjeldab Eestist v\u00e4lja r\u00e4nnanud inimeste elu Siberis ning p\u00f5hineb reaalsetel s\u00fcndmustel ja tegelastel. Teos sai lugejatelt sooja vastuv\u00f5tu. Hea s\u00f5naga tunnustas seda ka August Kitzberg, kes k\u00fcll m\u00f6\u00f6nis, et k\u00f5ik lood pole \u00fchtemoodi head. Hilisemad arvustajad on m\u00e4rkinud Georg Eduard Luiga luuletuste kohta, et autoril on elav fantaasia ja oskus kergelt luuletusele sobivat vormi leida.<\/p>\n\n\n\n<p>1911. aastal ilmus Luiga sulest reisikiri \u201eMere taga v\u00f5\u00f5rsil\u201c reisimuljete kohta Taanist ja Norrast. Luiga on kirjutanud ka mitmeid populaarteaduslikke raamatuid, bro\u0161\u00fc\u00fcre ja artikleid ajakirjanduses ning t\u00f5lkinud ilukirjandust eesti keelde.<\/p>\n\n\n\n<p><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em><strong><em>Luule<\/em><\/strong><\/em><\/strong><br><strong>G. E. Luiga laulud<\/strong>. Tartu: K. A. Hermann, 1888, 117 lk.<br><strong>Uued laulud<\/strong>. Tallinn. J. Ploompuu raamatukauplus, 1901, 136 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em><strong><em>Proosa<\/em><\/strong><\/em><\/strong><br><strong>Muruneid: Luule jutt Eestlaste minewikust<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1886, 34 lk.<br><strong>Pahane neiu<\/strong>. Tartu: K. A. Hermann, 1887, 90 lk.<br><strong>Omad witsad<\/strong>. G. E. Luiga uudisjutt Eesti w\u00e4ljar\u00e4ndajate elust. Tallinn: J. Ploompuu, 1900, 31 lk.<br><strong>W\u00e4giwallamaal<\/strong>. Jutustused. Tallinn: J. Ploompuu, 1912, 242 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em><strong><em>Reisikiri<\/em><\/strong><\/em><\/strong><br><strong>Mere taga w\u00f5\u00f5rsil<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00fchisus, 1911, 63 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em><strong><em>Varia<\/em><\/strong><\/em><\/strong><br><strong>\u00d5igus ja kohus<\/strong>: Tarwiline seaduse asjade k\u00e4siraamat iga\u00fchele igap\u00e4ewases elus ja kohtuk\u00e4imises. 1. jagu: Kohtupidamise kord k\u00f5igis kohtutes ja palwekirjade proowid. Tartu: A. Grenzstein, 1891, 75 lk.<br><strong>Kepp ja kalju<\/strong>: Seitsmekordne palwe-raamat ja kuus lisa. P\u00e4rnu: J. Dreimanni raamatukauplus, 1896, 143 lk.<br><strong>Maakera elulugu<\/strong>. Tallinn: Koit, 1907, 110 lk.<br><strong>Meie n\u00e4gemata s\u00f5brad ja waenlased<\/strong>: Loodusteadusline kirjeldus bakteriatest: 28 pildiga. Tallinn: G. Pihlakas, 1908, 66 lk.<br><strong>Taimede elu<\/strong>. Tallinn: Teadus, 1913. 96 lk.<br><strong>Eesti-Saksa wahekord Baltimaal<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1919, 47 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Georg Eduard Luiga (27. II 1866 \u2013 20. III 1936) oli kooli\u00f5petaja ja ajakirjanik, kes kirjutas ka luuletusi ja proosat. G. E. Luiga s\u00fcndis V\u00f5rumaal Valgj\u00e4rve vallas koolmeistri pojana. Juba k\u00fcmne- v\u00f5i \u00fcheteistk\u00fcmneaastase poisikesena hakkas ta ise luuletusi kirjutama, sest &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10520","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10520","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10520"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10520\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10523,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10520\/revisions\/10523"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10520"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}