{"id":10525,"date":"2024-04-03T23:39:14","date_gmt":"2024-04-03T20:39:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10525"},"modified":"2026-05-29T15:05:13","modified_gmt":"2026-05-29T12:05:13","slug":"johann-wilhelm-ludwig-von-luce","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/johann-wilhelm-ludwig-von-luce\/","title":{"rendered":"Johann Wilhelm Ludwig von Luce"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756, teistel andmetel 1750 \u2013 5. VI \/ 24. V 1842) oli Saaremaal tegutsenud saksa-p\u00e4ritolu valgustuslik estofiil, esimeste algup\u00e4raste eestikeelsete proosaraamatute autor.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hasselfelde linnakeses postmeistri pojana. \u00d5ppis 1769-1774 Halberstadti toomkoolis ning usuteadust 1774-1776 G\u00f6ttingeni \u00fclikoolis ja 1777 Helmstadtis. Reisis 1781 Saaremaale, kus hakkas Rootsik\u00fcla m\u00f5isniku O. W. Stackelbergi laste kodu\u00f5petajaks. 1783-1785 oli P\u00fcha koguduse pastor, seej\u00e4rel loobus pastori ametist ja ostis Lahetaguse m\u00f5isa. 1788 suri Luce esimene naine. Kuna see s\u00fcndmus oli tingitud haritud arstide v\u00e4hesusest Saaremaal, s\u00f5itis Luce ise G\u00f6ttingeni ja Erfurti \u00fclikooli arstiteadust \u00f5ppima (1789-1792). Uuesti Saksamaa \u00fclikoolides viibides sai innustust valgustusideedest, \u00f5ppides ka muid teadusi. P\u00e4rast \u00f5pingute l\u00f5ppu tuli tagasi Saaremaale ja omandas 1792 ka Pilguse m\u00f5isa. 1795 sai aadlikuks. 1801 kolis Kuressaarde, kus aitas asutada uut haiglat. Hiljem pidas ka Kuressaare raeapteeki. 1804-1820 t\u00f6\u00f6tas kooliringkonna inspektorina, arendades rahvaharidust kogu Saaremaal. Suri Kaarmas, maetud Kudjape kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Luce alustas belletristina saksakeelsete m\u00f5tteluulekogudega 1780. aastatel. Ta hakkas \u00f5ppima eesti keelt peagi p\u00e4rast Saaremaale asumist 1780. aastate alguses, kuna seda n\u00f5udis ka tema t\u00f6\u00f6 P\u00fcha pastorina. Tema esimene eestikeelne bro\u0161\u00fc\u00fcr oli \u201cJuhhataja Piibli ramato sisse\u201d (1788). Eesti kultuuris on Luce tuntud eesk\u00e4tt oma kahest osast koosneva teosega \u201cSarema Jutto ramat\u201d (1807, 1812), mis sarnaselt teistele tolleaegsetele rahvavalgustuslikele raamatutele pakub talupoegadele didaktilisi \u00f5petuss\u00f5nu maailma asjadest ning eesk\u00e4tt sellest, kuidas oma igap\u00e4evaelu paremini korraldada ning hoiduda pahedest nagu joomarlus, m\u00f5isavargus ja rannar\u00f6\u00f6v. Erinevalt Luce saksakeelsetest luuletustest ja artiklitest, kus ta kritiseeris tagurlikku baltisaksa aadlit, klerikaalseid ringkondi ning p\u00e4risorjust, manitses ta eestikeelsetes tekstides talurahvast s\u00f5nakuulmisele. Kui teised tolleaegsed autorid nagu Arvelius, Willmann<\/a> v\u00f5i Holtz mugandasid oma rahvavalgustuslikke teoseid saksa originaalidest, siis \u201cSarema Jutto ramat\u201d on erandlikult omaloominguline, p\u00f5hinedes algup\u00e4rastel Saare karakteritel ja s\u00fcndmustel ning autori fantaasial. Samuti on teos kaasaegsetest mahukam. Luce keeleoskus ei olnud v\u00f5rreldes teiste estofiilidega parimal tasemel, samuti oli ilmselt tema kuiv ja asjalik stiil p\u00f5hjuseks, miks \u201cSarema Jutto ramat\u201d ei v\u00f5itnud rahva seas suurt poolehoidu, eriti v\u00e4ljaspool Saaremaad.<\/p>\n\n\n\n

Erinevalt Arveliusest, kes oli eesti keele suhtes v\u00e4ga kriitiline, hindas Luce k\u00f5rgelt eesti keele ilu ja v\u00e4ljendusrikkust. Luce oli \u00fcks Rosenpl\u00e4nteri<\/a> keeleuurimusliku ajakirja Beitr\u00e4ge \u00fcks peamiseid kaast\u00f6\u00f6lisi ning selle veergudel leidis, et k\u00f5lavuse poolest on eesti keel ilusamgi itaalia v\u00f5i hispaania keelest. Ilmselt sai just Luce Beitr\u00e4ge-artiklist alguse eestlaste seas populaarne folkloorne anekdoot keelte v\u00f5istlusest, kus eesti keel kuulutatakse itaalia keele ees maailma k\u00f5ige ilusamaks keeleks lausega \u201cMine tasa \u00fcle silla\u201d. Luce asutas 1817 eesti Kuressaare Eesti Seltsi, mis on esimeseks kirjanduslikuks seltsiks Eestis. Selts kogus palju materjali Saaremaa keele ja folkloori uurimiseks, mis kahjuks on hiljem h\u00e4vinud ja kaotsi l\u00e4inud. Kuressaare seltsi haruna asutati 1818 (teistel andmetel 1819) l\u00f5unaeesti estofiilseid pastoreid \u00fchendav Eesti \u00d5petatud Selts. M\u00f5lema seltsi tegevus j\u00e4i peagi soiku, ent nad inspireerisid 1838. aastal \u00d5petatud Eesti Seltsi asutamist, millest sai alguse rahvuslik \u00e4rkamine. Vaatamata eesti keele \u00fclistamisele ei olnud Luce siiski veel romantilise aja \u00f5petlane ning kaldus pooldama eestlaste germaniseerimist h\u00f5lbustamaks nende muutmist haritud inimesteks.<\/p>\n\n\n\n

Luce avaldas saksa keeles mitmeid arstiteaduslikke ja p\u00f5llumajanduse teemalisi kirjutisi. Eriti elu l\u00f5pupoole p\u00f6\u00f6ras Luce palju t\u00e4helepanu Saaremaa loodusele (sealhulgas omap\u00e4rasele floorale) ja kultuurile, kirjutades sellest mitmeid mahukaid saksakeelseid raamatuid.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Juhhataja Piibli ramato sisse<\/strong> mis Eesti-ma rahwale kassuks on kirjotanud Johann Willem Luddi Ludse. Tallinn: 1788, 35 lk. [2. tr\u00fckk: 1789.]
Sarema Jutto ramat<\/strong>, mis ma rahwa lustiks ja kassuks on \u00fclles pannud Johann Willem Luddi Ludse, Kolide \u00fcllewataja. Mit Bewilligung der Kaiserl. Censur-Committee zu Dorpat. Mitau: 1807, 192 pp. [2. tr\u00fckk: 1843.]
Sarema Jutto ramat, teine jaggo<\/strong> mis marahwa r\u00f5muks ja kassuks on. Erz\u00e4hlungen zur moralischen und \u00f6konomischen Bildung der Ehsten, zweyter Theil\u2026 \u00fclles pannud Johann Willem Luddi Ludse, Kolide \u00fcllewataja. Perno: 1812, 227 lk. [2. tr\u00fckk: 1843.]
Terwisse Katekismusse Ramat<\/strong>: Se on nisuggune ramat, kus sees k\u00fcssides ja kostes \u00f6ppetakse, kuida innimenne woib ja peab omma ihho terwist hoidma ja selle p\u00e4rrast hoolt kandma. Selle ramato on esmalt Saksa kele, Ma rahwa heaks, kirjotanud Johan Willem Luddi Ludse, arst ja kolide \u00fcllewaatja Kurresare linnas. P\u00e4rrast on selle ramato ma kele \u00fcmberkirjotanud Kusto Hinrik Schmidt, Waljalla koggodusse \u00f6ppetaja ning kirriko kohto wannem Sare-maal. Tallinn: 1816, 147 lk.
Nou ja abbi, kui waesus ja n\u00e4lg k\u00e4e on<\/strong>. Tallinn: 1818, 32 lk.
Marri-pu-aia ehhitamissest<\/strong>. Tr\u00fckki antud Juhh. Henr. Rosenpl\u00e4ntrest, Perno-kihhelkonna \u00f6ppetajast. Tallinn: [J. H. Rosenpl\u00e4nter], 1818, 16 lk. [T\u00f5lkinud Abram Holter J. H. Rosenpl\u00e4nteri kaasabil.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756, teistel andmetel 1750 \u2013 5. VI \/ 24. V 1842) oli Saaremaal tegutsenud saksa-p\u00e4ritolu valgustuslik estofiil, esimeste algup\u00e4raste eestikeelsete proosaraamatute autor. S\u00fcndis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hasselfelde linnakeses postmeistri pojana. \u00d5ppis 1769-1774 Halberstadti toomkoolis ning …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10525","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10525","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10525"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10525\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10528,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10525\/revisions\/10528"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10525"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}