{"id":10565,"date":"2024-04-03T23:39:47","date_gmt":"2024-04-03T20:39:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10565"},"modified":"2026-05-30T13:25:27","modified_gmt":"2026-05-30T10:25:27","slug":"bernhard-linde","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/bernhard-linde\/","title":{"rendered":"Bernhard Linde"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Bernhard Linde (4. IV 1886 \u2013 23. VIII 1954) oli publitsist, kriitik, prosaist, t\u00f5lkija ja kirjastaja, \u00fcks Noor-Eesti r\u00fchmituse keskseid figuure.<\/p>\n\n\n\n

Linde s\u00fcndis Harjumaal J\u00e4rvakandi vallas taluniku pojana. Ta \u00f5ppis Lelle algkoolis, J\u00e4rvakandi ministeeriumikoolis, P\u00e4rnu g\u00fcmnaasiumis ja aastatel 1903\u20131908 Tartus Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumis. Aastatel 1908\u20131915 \u00f5ppis ta Tartu \u00dclikoolis, kus j\u00e4tkas p\u00e4rast pikka vaheaega \u00f5pinguid 1925. aastal. 1927. aastal l\u00f5petas ta Tartu \u00dclikooli slavistika erialal.<\/p>\n\n\n\n

Linde tegi endale varakult nime toimetajana, ajakirjanikuna ja Eesti kirjanduselus osalejana. Ta oli r\u00fchmituse Noor-Eesti asutajaliige ja t\u00e4itis selles asjaajaja osa: hoolitses r\u00fchmituse rahaasjade ja kirjavahetuse eest ning seisis ettev\u00f5tmise eest ajal, mil juhtkujud nagu Gustav Suits<\/a> ja Friedebert Tuglas<\/a> olid v\u00e4lismaal v\u00f5i p\u00f5randa all.<\/p>\n\n\n\n

Linde kuulus aastatel 1907\u20131909 ajakirja Eesti Kirjandus toimetusse, oli aastatel 1910\u20131911 ajakirja Noor-Eesti toimetuse sekret\u00e4r, aastatel 1912\u20131915 Noor-Eesti kirjastuse juhataja ja aastatel 1914\u20131915 ajakirja Vaba S\u00f5na vastutav v\u00e4ljaandja. T\u00f6\u00f6tas Esimese maailmas\u00f5ja ajal Minski ja Vilno kubermangus tsaariarmee ametnikuna, aastatel 1918\u20131919 viibis Siberi ja Kaug-Ida eesti asundustes ning p\u00f6\u00f6rdus Eestisse tagasi 1919. aastal. Ta asutas 1919. aastal kirjastuse Varrak ning oli selle esimees ja tegevdirektor kuni selle pankrotistumiseni 1924. aastal. 1925. aastal rajas Linde uue kirjastuse nimega Varak. Aastatel 1921\u20131922 oli ta Draamastuudio Seltsi esimees.<\/p>\n\n\n\n

Linde reisis 1920. ja 1930. aastatel palju, eelk\u00f5ige Ida-Euroopas, omandades teadmisi p\u00f5hiliselt slaavikeelsete maade kultuurielu kohta ja tutvustades nendes riikides eesti kirjandust. Saksa okupatsiooni aastad 1941\u20131944 veetis ta maal isatalus. P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da oli Linde viis aastat Tallinna Pol\u00fctehnilise Instituudi \u00f5ppej\u00f5ud. 1951. aastal vangistati ta ideoloogiliste s\u00fc\u00fcdistuste alusel. Ta veetis kolm aastat Narva ja Vasalemma vangilaagrites, vabanes 1954. aastal surmahaigena ja suri varsti p\u00e4rast vabanemist Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

Linde ilukirjanduslikku loomingusse, mis h\u00f5lmab l\u00fchiproosat ja v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral luulet, suhtutakse enamasti ettevaatlikult. Linde p\u00f5hiline t\u00e4htsus eesti kirjanduse jaoks seisneb korraldavas ja kirjanduskriitilises tegevuses. Ta tegutses peamiselt t\u00f5lkijana, esseistina ja kirjastajana. Teatriarvustajana kirjutas ta s\u00f5na- ja muusikateatrist, eriti balletist. Lisaks arvustustele kaasaegsest eesti kirjandusest kirjutas Linde raamatuid v\u00e4liskirjanike kohta. Ta avaldas reisiraamatuid ja kirjutas poliitikute elulugusid. Samuti koostas ta antoloogiaid mitmetest Euroopa rahvuskirjandustest. Bernhard Linde oli \u00fcks A. H. Tammsaare<\/a> l\u00e4hemaid kaast\u00f6\u00f6lisi. 1944. aastal l\u00f5petatud Tammsaare elu vaatlev monograafia j\u00e4i 63 aastaks k\u00e4sikirja.<\/p>\n\n\n\n

Linde osales eesti kirjanduse t\u00f5lkimises saksa keelde ning t\u00f5lkis eesti keelde kirjandusteoseid saksa, inglise, soome, prantsuse, vene, poola, serbia, horvaadi, sloveeni ja t\u0161ehhi keelest. 1929. aastal ilmus Bernhard Linde t\u00f5lkes Honor\u00e9 de Balzaci romaan \u201eIsa Goriot\u201c. Linde on t\u00f5lkinud muuhulgas W. Reymonti, E. Rigby-Eastlake\u2019i, J. Ha\u0161eki, E. Leino ja H. Sudermanni loomingut. Tema viimaseks t\u00f5lkeks oli 1948. aastal Konstantin Stanislavski teos \u201eMinu elu kunstis\u201c.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Heitlikud ilmad<\/strong>: W\u00e4ikesed skandalid murrangu-aja Eestist. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 82 lk.
Kenad naised<\/strong>: eksootiliste naiste seiklusi. Tartu: Loodus, 1928, 76 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed ja artiklid<\/em><\/strong>
Omad ja v\u00f5\u00f5rad<\/strong>: esseed. Tallinn: Varrak, 1927, 163 lk.
Loova Kesk-Euroopa poole: kirjanduslikke ja teatrilisi reisimuljeid L\u00e4tist, Poolast, T\u0161ehhoslovakkiast ja Ungarist<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 320 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusuurimused<\/em><\/strong>
\u201eNoor-Eesti\u201c k\u00fcmme aastat<\/strong>. Tartu: 1918, 69 lk.
August Kitzberg<\/strong>: arvustuslik-elulooline essee. Tallinn: Varak, 1926, 46 lk.
Honor\u00e9 de Balzac: elu ja looming<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1933, 151 lk.
A. H. Tammsaare oma elu t\u00f5es ja \u00f5iguses<\/strong>: isiklike m\u00e4lestuste, kirjade ja dokumentide p\u00f5hjal. Tartu: Ilmamaa, 2007, 392 lk.<\/p>\n\n\n\n

Poliitikute elulood<\/em><\/strong>
Thomas Garrigue Masaryk<\/strong>: T\u0161ehhoslovakkia Vabariigi presidendi elu ja t\u00f6\u00f6. Tallinn: Varak, 1935, 77 lk.
Dr. Eduard Bene\u0161<\/strong>: T\u0161ehhoslovakkia Vabariigi teise presidendi elu v\u00f5itluses oma rahva iseseisvuse eest. Tallinn: Varak, 1936, 88 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikirjad<\/em><\/strong>
T\u00f5usva p\u00e4ikese mailt: reisivested Siberist, Jaapanist, Hiinast ja Indiast<\/strong>. Tallinn: Varak, 1925, 183 lk.
R\u00e4nnakuid keeristes: matkam\u00e4lestusi Saksast, Rootsist ja Venest Maailmas\u00f5ja eel ja ajal<\/strong>. Tallinn: Varak, 1936. 175 lk.<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika<\/em><\/strong>
Missugust walimise\u00f5igust peame meie n\u00f5udma?<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1907, 35 lk.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Bernhard Linde (4. IV 1886 \u2013 23. VIII 1954) oli publitsist, kriitik, prosaist, t\u00f5lkija ja kirjastaja, \u00fcks Noor-Eesti r\u00fchmituse keskseid figuure. Linde s\u00fcndis Harjumaal J\u00e4rvakandi vallas taluniku pojana. Ta \u00f5ppis Lelle algkoolis, J\u00e4rvakandi ministeeriumikoolis, P\u00e4rnu g\u00fcmnaasiumis ja aastatel 1903\u20131908 Tartus …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10565","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10565","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10565"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10565\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10569,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10565\/revisions\/10569"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10565"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}