{"id":10576,"date":"2024-04-03T23:42:06","date_gmt":"2024-04-03T20:42:06","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10576"},"modified":"2026-05-30T13:45:50","modified_gmt":"2026-05-30T10:45:50","slug":"ardi-liives","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/ardi-liives\/","title":{"rendered":"Ardi Liives"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ardi Liives (kuni 1939 Liinev, 31. VIII 1929 \u2013 9. XII 1992) oli n\u00e4itekirjanik ja prosaist.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas ning Tartu Riiklikus \u00dclikoolis, mille l\u00f5petas juristina. Aastatel 1953-1962 t\u00f6\u00f6tas \u00d5htulehe toimetuses, hiljem kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige 1958, Eesti Teatri\u00fchingu liige 1954-1973. P\u00e4lvinud 1980. aastal Juhan Smuuli<\/a> nimelise kirjanduse aastapreemia kogumike \u201eLehti \u00fchelt puult. Valik draamasid\u201c ja \u201eLehti teiselt puult. Valik kom\u00f6\u00f6diaid\u201c (m\u00f5lemad 1979) eest. Suri Tallinnas, maetud Liiva kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Varakult n\u00e4idendite kirjutamist alustanud Liives v\u00e4\u00e4ris esilet\u00f5stmist juba oma esimeste t\u00f6\u00f6de eest: \u201eUus elu\u201c 1946. aastal kom\u00f6\u00f6dian\u00e4idendite v\u00f5istlusel ning \u201eAastatepikkune tee\u201c (1949) 1947. aastal noorsoon\u00e4idendite v\u00f5istlusel. \u201eS\u00f5ber Erk\u201c ilmus tr\u00fckis 1949. aastal. Suurem t\u00e4helepanu kaasnes \u00fcli\u00f5pilaste omavahelisi suhteid k\u00e4sitleva, eetilise r\u00f5huasetusega n\u00e4idendiga \u201eVarastatud usaldus. (M\u00e4ng armastusega)\u201c (1954), millele j\u00e4rgnes perekonnaprobleeme vaagiv draama \u201eLinnud lahkuvad pesast\u201c (1956). Uut kvaliteeti ja l\u00e4bimurret m\u00e4rgib ps\u00fchholoogiline draama \u201eUusaasta \u00f6\u00f6\u201c (1958), mis allak\u00e4inud viiuldajat kesksele kohale seades t\u00f5stab esiplaanile humanismi, mis on lisaks eetilise r\u00f5huasetusega k\u00fcsimustele \u00fcks Liivese loomingut l\u00e4bivaid teemasid. Loomingu paremikku kuulub 1958. aasta n\u00e4idendiv\u00f5istlusel kolmanda auhinna saanud 1924. aasta detsembrim\u00e4ssu teemalise trag\u00f6\u00f6dia \u201eSinine rakett\u201c (1959) teine variant \u201eM\u00fcrgi perenaine\u201c (1979), milles on enam s\u00fc\u00fcvitud naise hingeellu.<\/p>\n\n\n\n

1960. aastatel t\u00f5usis Liives \u00fcheks eesti juhtivaks n\u00e4itekirjanikuks. \u201eSiinpool horisonti\u201c (1961) k\u00e4sitleb kollektiivi ja juhi vahekordi, satiiriline \u201eMillest vaikis prohvet\u201c (1962) vaeb piiblimotiive kasutades Stalini isikukultuse aega. T\u00f5e r\u00e4\u00e4kimise v\u00f5imalikkust ja mitmesuguseid olmepahesid k\u00e4sitleb Liivese parimaid ja menukamaid teoseid kom\u00f6\u00f6dia \u201eViini postmark\u201c (1964). N\u00e4idendi s\u00fcndmusi k\u00e4ivitavaks j\u00f5uks on peategelase Martin Rolli kihlvedu \u2013 r\u00e4\u00e4kida \u00fchel p\u00e4eval \u00fcksnes t\u00f5tt. Elus kompromisside teele l\u00e4inud nn v\u00e4ike inimene hindab \u00fcmber nii iseend kui ka oma l\u00e4hedasi. N\u00e4idendi p\u00f5hjal valmis ka menukas, eesti filmiklassikasse kuuluv m\u00e4ngufilm 1967. aastal (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Veljo K\u00e4sper). B\u00fcrokraatiat ja provintslikkust piitsutab kom\u00f6\u00f6dia \u201eMonolisk ehk Suhtugem k\u00fcsimusse t\u00f5siselt\u201c (1969), milles s\u00fcndmuste keskmes v\u00e4ikelinna keskv\u00e4ljakule iseendale monumenti rajav mees. Lisaks kom\u00f6\u00f6diatele, millel p\u00f5hineb Liivese laiem tuntus, kirjutas ta ps\u00fchholoogilisi draamasid, n\u00e4iteks inimlikkuse temaatikat k\u00e4sitlev \u201eInfarkt\u201c (1973).<\/p>\n\n\n\n

Liives oli \u00fcks eesti kuuldem\u00e4ngude tippautoreid, kes oskuslikult kasutas raadio pakutavaid v\u00f5imalusi. Kuuldem\u00e4nge koondavad kogumikteosed \u201ePilk n\u00e4htamatusse\u201c (1969) ja \u201eT\u00e4na raadioteatris\u201c (1984). Kahe noore suhetele \u00fcksikul saarel keskenduv \u201eKuninganna Maudi maa\u201c on saanud ka telelavastuseks (1980). Nii \u201eKuninganna Maudi maa\u201c kui ka \u201eNeljas, l\u00f5petamata portree\u201c, \u201eJ\u00e4lg ja vari\u201c ning \u201eH\u00f5bepaber\u201c on p\u00e4lvinud mitmesuguseid (sh rahvusvahelisi) auhindu.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Hilisemas loomingus moodustab p\u00f5hiosa jutustuslik proosa. Erinevalt peamiselt linnakeskkonda paigutuvatest n\u00e4idenditest, kujutab Liives oma jutustustes sageli maa- ja rannak\u00fclaelu (nt \u201eNullp\u00e4ev ja tormip\u00fcha\u201c (1976), \u201eAhvitapja ja heategija\u201c (1979)). Saaremaa rannaelu ja eetilised konfliktid on esiplaanil ka romaanis \u201eVastuarmastus\u201c (I 1982, II 1986), mille aluseks on n\u00e4idend \u201eTormihoiatus\u201c (1974). Kaasaja k\u00fclaolustikus toimub ka romaani \u201eAken vastu p\u00e4ikest\u201c (1988) tegevustik. Romaanis \u201ePassioon\u201c (1986) on t\u00e4helepanu keskmes noor neiu Saksamaa p\u00f5genikelaagris.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Retro<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 240 lk.
Vastuarmastus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 190 lk.
Vastuarmastus. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 229 lk.
Passioon<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 253 lk.
Aken vastu p\u00e4ikest<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 239 lk.<\/p>\n\n\n\n

Jutustused<\/em><\/strong>
Nullp\u00e4ev ja tormip\u00fcha<\/strong>: kaks juttu. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 140 lk.
Ahvitapja ja heategija<\/strong>: kaks juttu. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 128 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
S\u00f5ber Erk<\/strong>: noorsoon\u00e4idend kahes vaatuses. Tallinn: Ajalehtede Kirjastus, 1949, 16 lk.
Varastatud usaldus<\/strong>. (M\u00e4ng armastusega). Tallinn: Eesti Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1954, 15 lk.
Linnud lahkuvad pesast<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 67 lk.
Robert Suur<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 79 lk. [2. tr\u00fckk: 1979.]
Sinine rakett<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 55 lk.
Siinpool horisonti<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 96 lk. [2. tr\u00fckk: 1989.]
Viini postmark<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 75 lk. [2. tr\u00fckk: 1979.]
Poolteist p\u00e4eva muret<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 78 lk.
Monolisk, ehk, Suhtugem k\u00fcsimusse t\u00f5siselt<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 83 lk. [2. tr\u00fckk 1979.]
Madalr\u00f5hkkond<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 56 lk. [2. tr\u00fckk: 1989.]
Uusaasta\u00f6\u00f6<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 59 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1971, 1979.]
Lehti \u00fchelt puult<\/strong>: valik draamasid. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 288 lk.
Lehti teiselt puult<\/strong>: valik kom\u00f6\u00f6diaid. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 304 lk.
Madalr\u00f5hkkond<\/strong>: valik n\u00e4idendeid. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 406 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kuuldem\u00e4ngud<\/em><\/strong>
Pilk n\u00e4htamatusse<\/strong>: valimik kuuldem\u00e4nge. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 342 lk.
T\u00e4na raadioteatris<\/strong>: kuulem\u00e4ngud. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 171 lk.<\/p>\n\n\n\n

Ardi Liivese kohta<\/em><\/strong>
Vaapo Vaher, Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Esseistlik monograafia Ardi Liivesest<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, 463 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ardi Liives (kuni 1939 Liinev, 31. VIII 1929 \u2013 9. XII 1992) oli n\u00e4itekirjanik ja prosaist. S\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas ning Tartu Riiklikus \u00dclikoolis, mille l\u00f5petas juristina. Aastatel 1953-1962 t\u00f6\u00f6tas \u00d5htulehe toimetuses, hiljem kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige 1958, …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10576","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10576","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10576"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10576\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10579,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10576\/revisions\/10579"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10576"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}