{"id":10606,"date":"2024-04-03T23:39:50","date_gmt":"2024-04-03T20:39:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10606"},"modified":"2026-05-30T16:16:07","modified_gmt":"2026-05-30T13:16:07","slug":"kalju-lepik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/kalju-lepik\/","title":{"rendered":"Kalju Lepik"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Kalju Lepik (7. X 1920 \u2013 30. V 1999) on eesti 20. sajandi teise poole tunnustatumaid luuletajaid, kelle looming j\u00f5udis k\u00fcpsuseni paguluses.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Koerus, \u00f5ppis aastatel 1928\u20131934 Koeru algkoolis, 1935\u20131939 Tartu Kaubanduskoolis, 1939\u20131941 Tartu Kommertsg\u00fcmnaasiumis ning 1942\u20131943 Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas, kus tema erialaks oli P\u00f5hjamaade ajalugu ja arheoloogia. Pagulasena j\u00e4tkas l\u00fchikest aega \u00f5pinguid ajaloo ja etnograafia alal Stockholmi \u00fclikoolis. 1943. aastal mobiliseeriti Lepik Saksa s\u00f5jav\u00e4kke. Aasta hiljem p\u00f5genes ta p\u00e4rast l\u00fchikest tegutsemist metsavennana Hiiumaalt s\u00f5ja eest Rootsi. Metsavennaelu m\u00e4lestused kajastuvad ka tema hilisemas luules.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hilise osa t\u00e4iskasvanuelust veetis Kalju Lepik pagulasena Stockholmis, olles seal \u00fcks t\u00e4htsamaid eestluse hoidjaid. Kuigi ta pidi esmalt t\u00f6\u00f6tama haiglak\u00f6\u00f6gis, raadiovabrikus ja tr\u00fckikojas, oli ta 26-aastasena Rootsi j\u00f5udes juba suuresti v\u00e4lja kujunenud kirjandustegelane ning l\u00f5i kaasa mitmes pagulasorganisatsioonis: ta kuulus Eesti Kultuuri Koondisse Rootsis ja Eesti Rahvusn\u00f5ukogusse, aastatel 1966\u20131985 oli ta Balti Arhiivi juhataja, 1970. aastal valiti ta Eesti Komitee Asemike Kogusse, 1982. aastal V\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu esimeheks, seda ametit pidas ta surmani. Samuti kuulus ta \u00fcli\u00f5pilasseltsi P\u00f5hjala, Rootsi Kirjanike Liitu ning PEN-klubisse.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchtlasi j\u00e4tkas ta Rootsis kunsti- ja kirjandusr\u00fchmituse Tuulisui juhtimist, mille oli 1940. aastal Tartus asutanud. Muu hulgas toimetas ta Tuulisui egiidi all v\u00e4lja antud ajakirja S\u00f5na (1948\u20131950) ja\/v\u00f5i osales kogumikes oma loominguga (nt \u201eHomse nimel\u201c, 1945; \u201eKirjanikult lugejale\u201c, 1952; \u201eMartin Musta saladus\u201c, 1954). Rein Kaljum\u00e4e pseudon\u00fc\u00fcmi all avaldas ta koos Arvo M\u00e4giga<\/a> kirjutatud romaani \u201eTuuleveski\u201c (Lund, 1967).<\/p>\n\n\n\n

Lepik oli tegev ajakirjade Kodutee ja Kodukolle juures ning Stockholmis kirjastuse Eesti Raamat asutamisel. Ta toimetas ka Gustav Suitsu<\/a> \u201eKogutud luuletused\u201c (Uppsala: Eesti Kultuuri Koondis, 1963). Kalju Lepik suri Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

Oma esimesed luuletused avaldas Kalju Lepik 1939. aastal \u00f5pilasajakirjades Iloli ja Tuleviku Rajad. Elu jooksul avaldas ta ligi 20 luulekogu. Lepiku luulest v\u00f5ib leida nii isamaal\u00fc\u00fcrikat kui ka satiiri, nii romantikat kui ka pessimismi. Tema luule temaatika on lai ja v\u00e4ljendusdiapasoon avar. Temale omaseks peetakse iselaadset musta huumorit, mida arvatakse olevat autori sisemise \u00e4ngistustunde peletaja. Leidub rahvalaululikke elemente, aga samuti vabav\u00e4rssi ning kristlikke kujundeid. Erakordselt skeptiline oli ta \u2013 ajastule ja eluk\u00e4igule kohaselt \u2013 poliitilise v\u00f5imu vastu. Tema eeskujudeks olid Juhan Liiv, Gustav Suits, Henrik Visnapuu<\/a>, Juhan S\u00fctiste<\/a> ja Heiti Talvik<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Tema luulet on ilmunud enamikus suuremates luuleantoloogiates ning t\u00f5lgitud v\u00e4hemalt tosinasse v\u00f5\u00f5rkeelde. Kirjastus Maarjamaa on avaldanud Mare Tiido t\u00f5lkes Lepiku luulest \u00fcheksakeelsena kogu \u201eSurmal on lapse silmad\u201c (1976). Temast endast on kirjutatud mitu monograafiat ja bi(bli)ograafilist teost.<\/p>\n\n\n\n

Leidnud kiitust juba pagulusperioodil \u2013 Rootsi Eestlaste Esinduse (1962), Eesti Kultuuri Koondise (1976), Kanada Kultuurifondi (1981), Stockholmis asuva Eesti Komitee (1988) auhindade n\u00e4ol \u2013 , p\u00e4lvis ta p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist hulga tunnustusi: Juhan Liivi luuleauhinna (1990 ja 1998), A. H. Tammsaare<\/a> nimelise kirjanduspreemia (1991), Riigivapi I klassi teenetem\u00e4rgi (1996), Eesti kirjanduse aastapreemia (1998) ja J\u00e4rvamaa vapim\u00e4rgi (1999). Alates 2003. aastast toimub iga aasta oktoobris luuletaja s\u00fcnnip\u00e4evalaup\u00e4eval Koerus Kalju Lepiku luulev\u00f5istlus.<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
N\u00e4gu koduaknas<\/strong>. Luuletusi 1942-1946. Stockholm: Eesti Raamat, 1946, 71 lk.
M\u00e4ngumees<\/strong>. Teine kogu luuletusi. Stockholm: Eesti Raamat, 1948, 54 lk.
Kerjused treppidel<\/strong>. Kolmas kogu luuletusi. Vadstena: Orto, 1949, 61 lk.
Merep\u00f5hi<\/strong>. Neljas kogu luuletusi. Stockholm: Tuulisui, 1951, 63 lk.
Muinasjutt Tiigrimaast<\/strong>. Viies kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 79 lk.
Kivimurd<\/strong>. Kuues kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 95 lk.
Ronk on laululind<\/strong>. Valitud luuletused. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, 142 lk.
Kollased n\u00f5mmed<\/strong>. Seitsmes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 95 lk.
Marmorpagulane<\/strong>. Kaheksas kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 80 lk.
Verep\u00f5ld<\/strong>. \u00dcheksas kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 96 lk.
Surmal on lapse silmad = Death has a Child\u2019s Eyes<\/strong>. T\u00f5lkinud Mare Tiido. Rooma: Maarjamaa, 1976, 208 lk. [Eesti, soome, ungari, itaalia, saksa, inglise, rootsi, l\u00e4ti ja prantsuse keeles.]
Klaasist mehed<\/strong>. K\u00fcmnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 95 lk.
Kogutud luuletused (1938\u20131979)<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1980, 472 lk.
Kadunud k\u00fclad<\/strong>. \u00dcheteistk\u00fcmnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 96 lk.
Rukkilille murdmise laul<\/strong>. Valitud luuletused. Koostanud Paul-Eerik Rummo. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 486 lk.
\u00d6\u00f6t\u00fcdruk<\/strong>. Kaheteistk\u00fcmnes kogu luuletusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 95 lk.
Pihlakamarja rist<\/strong>. Kolmeteistk\u00fcmnes kogu luuletusi. Tartu: Ilmamaa, 1997, 103 lk; [2. tr\u00fckk: 2000.]
60 luuletust<\/strong>. Koostanud Otto Paju. Tartu: Ilmamaa, 2000, 160 lk.
Valguse riie ei vanu<\/strong>. Kogutud luuletused 1938-1999. Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2002, 630 lk.
Paomaal ja maarjamaal<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Karl Muru. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2009, 109 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaan<\/em><\/strong>
Rein Kaljum\u00e4gi [= Kalju Lepik ja Arvo M\u00e4gi], Tuuleveski<\/strong>. Nelik\u00fcmmend ja \u00fcks koltunud kirja lisadega. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 262 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid, m\u00e4lestused<\/strong><\/em>
Vaid \u00fcks eesti kirjandus: m\u00e4lestusi, arvustusi, k\u00f5nesid ja vestlusi<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Janika Kronberg ja Brita Melts. Tallinn: EKSA, 2020. 574 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kalju Lepiku kohta<\/em><\/strong>
Endel S\u00f5gel, Sina oled kuusik ja mina lepik<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 32 lk. [Ajalehe Kodumaa lisa.]
Arvo M\u00e4gi, Kalju Lepik<\/strong>. L\u00fchimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 77 lk. [2. tr\u00fckk: 1993.]
Kalju Lepik. Personaalnimestik<\/strong>. Koostanud Anne Valmas. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 1990, 156 lk.
Kalju Lepik. Bibliograafia<\/strong>. Koostanud Anne Valmas ja Anne Klaassen. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2000, 224 lk.
Juta Rundu, Kalju Lepik ja Koeru<\/strong>. T\u00f5ravere: Eesti Vabaharidusliit, 2000, 96 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kalju Lepik (7. X 1920 \u2013 30. V 1999) on eesti 20. sajandi teise poole tunnustatumaid luuletajaid, kelle looming j\u00f5udis k\u00fcpsuseni paguluses. S\u00fcndis Koerus, \u00f5ppis aastatel 1928\u20131934 Koeru algkoolis, 1935\u20131939 Tartu Kaubanduskoolis, 1939\u20131941 Tartu Kommertsg\u00fcmnaasiumis ning 1942\u20131943 Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas, …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10606","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10606","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10606"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10606\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10609,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10606\/revisions\/10609"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10606"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}