{"id":10687,"date":"2024-04-03T23:39:43","date_gmt":"2024-04-03T20:39:43","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10687"},"modified":"2026-05-31T00:25:56","modified_gmt":"2026-05-30T21:25:56","slug":"vello-lattik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/vello-lattik\/","title":{"rendered":"Vello Lattik"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Vello Lattik (15. IX 1935\u201330. VIII 2007) oli prosaist ja publitsist.<\/p>\n\n\n\n

Vello Lattik s\u00fcndis Tartus t\u00f6\u00f6lisperekonnas. Ta l\u00f5petas 1961. aastal Tartu \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna ja ning t\u00f6\u00f6tas pikka aega Viljandi l\u00e4hedal Viiratsis n\u00e4idissovhoostehnikumis juristi, \u00f6konomisti ja t\u00f6\u00f6lisena. Ta reisis palju N\u00f5ukogude Liidus, muuhulgas Kaug-Idas ja Sahhalini saarel. Tema ametite reas on perekonnaseisuaktide b\u00fcroo juhataja, insener, katlamasinist, ajakirjanik, piirivalvur \u2013 elukogemus, mis j\u00e4ttis j\u00e4lje tema realistlikesse romaanidesse ja meediam\u00f5tisklustesse.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusse tuli Vello Lattik romaani- ja publitsistikav\u00f5istluste kaudu. Koolipoisina oli Vello Lattik teinud kaast\u00f6\u00f6d ajalehtedele ja ta j\u00e4tkas seda tegevust Viljandis elades. Lattiku noorsooromaan \u201eSuudlus lumme\u201c ilmus 1963. aastal ajalehe Edasi j\u00e4rjejutuna ja 1981. aastal koos romaaniga \u201eBabyloni t\u00fcdrukud\u201c osana diloogiast.<\/p>\n\n\n\n

1984. aastal l\u00f5petas Vello Lattik Moskvas Gorki-nimelise kirjandusinstituudi. Lisaks ilukirjandusele kirjutas publitsistikat, millest osa j\u00f5udis ajakirja Looming.<\/p>\n\n\n\n

Vello Lattiku mahuka loomingu l\u00e4bivaks teemaks on eetika, inimese kindlaksj\u00e4\u00e4mine oma p\u00f5him\u00f5tetele, vastuseis oludega mugandumisele \u2013 olgu need olud kujundanud n\u00f5ukogudeaegne stagnatsioonisurutis v\u00f5i varakapitalistlik turu\u00fchiskond. Tema romaanide tegevuspaikade hulgas on sovhoos, tapamaja, katlamaja, seakombinaat.<\/p>\n\n\n\n

2003. aastal antud intervjuus on Vello Lattik \u00f6elnud: \u201eMingeid erilisi hingerikkusi mul avada pole ja keelega m\u00e4ngida ma ka ei m\u00f5ista. Kordan \u00f6eldut: romaan olgu aus ajastu dokument ja romanist on seega kroonik.\u201c Vello Lattik j\u00e4i truuks oma t\u00f5ekspidamisele, et kirjandus peab olema elutruu ning kirjanik peab isikliku mitmek\u00fclgse kogemuse toel m\u00f5istma lihtsa inimese meelt ja keelt. Stiilile ja ps\u00fchholoogilisele s\u00fcgavusele ta ei omistanud t\u00e4htsust.<\/p>\n\n\n\n

Romaani \u201eKuus head inimest\u201c (1979) eest p\u00e4lvis Vello Lattik Tammsaare<\/a> nimelise kirjanduspreemia.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Pastoraal mummulisest kleidist<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978. 195 lk.
Kuus head inimest<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979. 173 lk.
Suudlus lumme. Babyloni t\u00fcdrukud <\/strong>[romaanid]. Tallinn: Eesti Raamat, 1981. 211 lk.
Mihklip\u00e4eval, mihklikuul<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983. 136 lk.
Lend Kanaari saartele<\/strong>. Tartu, 1990. 108 lk.
Sirge s\u00e4\u00e4r sukas roosas<\/strong>. Viljandi: S\u00fcnnimaa, 1991. 63 lk.
Laul m\u00e4rast tumepunasest ja mustast t\u00e4kust<\/strong>. Tallinn: Olion, 1995. 159 lk.
Miljard\u00e4r Roosi r\u00f5\u00f5mud<\/strong>. Tallinn: Olion, 1997. 127 lk.
Muhumaa kuumad naised<\/strong>. Tallinn: V. Lattik, 1999. 205 lk.
Kohtumiseni unistustes!<\/strong>. Viljandi: V. Lattik, 2001. 256 lk.
Omakohus<\/strong>. Viljandi: V. Lattik, 2002. 215 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
M\u00e4ttalt m\u00e4ttale<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1974. 111 lk.
Orkester<\/strong>: tript\u00fchhon. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. 316 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idend<\/strong><\/em>
P\u00e4ise p\u00e4eva ajal: kevad, 1988<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. 45 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikiri<\/strong><\/em>
Kus sa oled, Larissa? Sahhalini p\u00e4evik<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 239 lk.<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika<\/strong><\/em>
Olla mees meeste seas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967. 54 lk.
\u00dche lavastaja suvi <\/strong>[olukirjeldus Viljandi J. Gagarini nimelise N\u00e4idissovhoostehnikumi t\u00f6\u00f6tajatest]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977. 103 lk.
\u00dcks pohlavars, \u00fcks maasikaleht ja keskele kadakaoksake<\/strong> [olukirjeldus]. Tallinn: Eesti Raamat, 1981. 67 lk.
Valitud publitsistikat<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985. 192 lk.
Siis kui \u00f6\u00f6 on ja uinun\u2019d on Pariis <\/strong>[olukirjeldus], Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 45 lk.
Kus on, kus on vangi kodu?<\/strong> Helsinki, Ministry of Justice, 1999. 79 lk.
Kass ja hiired jagavad urgu<\/strong>. Viljandi: V. Lattik, 2000. 133 lk.
Siim, viska padruneid!<\/strong>: ballaad. Viljandi: V. Lattik, 2004. 80 lk.
Messias J\u00e4rvamaalt<\/strong>: ballaad. Viljandi, V. Lattik, 2006. 80 lk.
Kasakas ja neitsi<\/strong>. Viiratsi: V. Lattik, 2007. 95 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vello Lattik (15. IX 1935\u201330. VIII 2007) oli prosaist ja publitsist. Vello Lattik s\u00fcndis Tartus t\u00f6\u00f6lisperekonnas. Ta l\u00f5petas 1961. aastal Tartu \u00fclikooli \u00f5igusteaduskonna ja ning t\u00f6\u00f6tas pikka aega Viljandi l\u00e4hedal Viiratsis n\u00e4idissovhoostehnikumis juristi, \u00f6konomisti ja t\u00f6\u00f6lisena. Ta reisis palju N\u00f5ukogude …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10687","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10687","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10687"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10687\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10690,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10687\/revisions\/10690"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10687"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}