{"id":10693,"date":"2024-10-01T13:36:44","date_gmt":"2024-10-01T10:36:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10693"},"modified":"2026-05-31T00:32:22","modified_gmt":"2026-05-30T21:32:22","slug":"jaan-lattik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/jaan-lattik\/","title":{"rendered":"Jaan Lattik"},"content":{"rendered":"<p>Jaan Lattik (22. XI\/10. XI 1878 \u2013 27. VI 1967) oli vaimulik, riigitegelane ja prosaist.<\/p>\n\n\n\n<p>Lattik s\u00fcndis V\u00f5rumaal, \u00f5ppis Tartu Hugo Treffneri erag\u00fcmnaasiumis ja Tartu kroonug\u00fcmnaasiumis ning Tartu \u00dclikooli usuteaduskonnas, l\u00f5petades <em>cand. theol<\/em>. kraadiga. Ta oli Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi liige. Lattik t\u00f6\u00f6tas kooli\u00f5petajana ja Viljandi maakoguduse pastorina. Ta oli Eesti Vabariigi Asutava Kogu ja I-V Riigikogu liige, Kristliku Rahvaerakonna \u00fcks asutajaid ja juhtfiguure, haridus- ja v\u00e4lisminister, aastatel 1939-1940 Eesti Vabariigi saadik Leedus. 1944. aastal p\u00f5genes Lattik Rootsi, kus tegutses vaimulikuna. Jaan Lattik suri Stockholmis. Ta maeti Stockholmi Metsakalmistule, kuid maeti \u00fcmber Viljandi vanale kalmistule 1. novembril 2008. aastal.<\/p>\n\n\n\n<p>Ilukirjandusega hakkas Lattik tegelema juba g\u00fcmnaasiumip\u00e4evil, mil ajakirjanduses ilmusid Kittali pseudon\u00fc\u00fcmi all proosapalad. Ta p\u00e4lvis t\u00e4helepanu Noor-Eesti I albumis (1905) ilmunud humoorika jutustusega \u201eKui meil veel p\u00fcksa ei olnud\u201c. Suure populaarsuse ja kindla koha lastekirjanduses omandas Lattiku Karl August Hindrey illustratsioonidega jutukogu \u201eMeie noored\u201c (1907). Memuaarset lapsep\u00f5lveainest kasutavad ka kogud \u201eMinu kodust\u201c (1921) ja \u201eMets\u201c (1928). Lattik kujutab kaasahaaravalt 19. sajandi l\u00f5pu k\u00fcla elu-olu, t\u00e4helepanu keskmes on laste m\u00f5tte- ja m\u00e4ngudemaailm. Lattik on kasutanud kodust Karula murrakut, ta on hea jutustaja, olulisel kohal huumor. Nooremale lugejale on suunatud \u201eKoolipoisid\u201c (1928). Memuaarset lapse- ja noorp\u00f5lveainest kasutas Lattik ka paguluses ilmunud kogudes \u201eR\u00e4\u00e4gi mulle \u00fcks jutt\u201c (1946), \u201eM\u00f5rsjap\u00e4rg\u201c (1951) ja \u201eTalupoja laul\u201c (1953). Lattikule on iseloomulik range piiri puudumine memuaarse ja ilukirjandusliku ainese vahel.<\/p>\n\n\n\n<p>Paguluses oli Lattik \u00fcks olulisemaid memuariste eesti kirjanduses. Tema vaimuliku- ja poliitikutegevust ning pagulasaastaid kajastavad m\u00e4lestusteraamatud \u201eViljandi kirikum\u00f5is k\u00f5neleb\u201c (1948), \u201eTeekond l\u00e4bi \u00f6\u00f6\u201c I-IV (1950-1958) ja \u201eMinu album\u201c (1960).<\/p>\n\n\n\n<p>Jaan Lattik on ka avaldanud reisiraamatu \u201eL\u00f5unamaale\u201c (1925) ja vaimulikku kirjandust, n\u00e4iteks \u201eMartin Luther\u201c (1924), \u201eElavad s\u00f6ed\u201c (1932) ja \u201eTulge vee juurde\u201c (1961) ning armastusromaani \u201eTeda ei ole siin!\u201c (1964).<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaan<\/em><\/strong><br><strong>Teda ei ole siin!<\/strong>. Stockholm: EMP, 1964, 256 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>L\u00fchiproosa<\/em><\/strong><br><strong>Surnu pruut<\/strong>. Katkised k\u00e4ed. Tartu: Postimees, 1924, 62 lk<br><strong>Surnu pruut<\/strong>. Tartu: Postimees, 1928, 187 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Lastekirjandus<\/em><\/strong><br><strong>Meie noored<\/strong>. Tartu: K. S\u00f6\u00f6t, 1907, 82 lk [j\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1913, 1918, 1921]<br><strong>Minu kodust<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1921, 102 lk<br><strong>Koolipoisid<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1928, 112 lk [2. tr 1988]<br><strong>Mets<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1928, 120 lk<br><strong>R\u00e4\u00e4gi mulle \u00fcks jutt<\/strong>: jutustused noortele ja vanadele. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti Kirjastustoimkond, 1946, 148 lk<br><strong>Kui meil veel p\u00fcksa ei olnud<\/strong>. Koost. H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1998, 255 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>M\u00e4lestused<\/em><\/strong><br><strong>Viljandi kirikum\u00f5is k\u00f5neleb<\/strong>. Vadstena: Orto, 1948, 294 lk [2. tr 1993]<br><strong>Teekond l\u00e4bi \u00f6\u00f6. 1. osa<\/strong>. Vadstena: Orto, 1950, 384 lk [2. tr 2015]<br><strong>Teekond l\u00e4bi \u00f6\u00f6. 2. osa<\/strong>. Toronto: Orto, 1952, 313 lk [2. tr 2016]<br><strong>Teekond l\u00e4bi \u00f6\u00f6. 3. osa<\/strong>. Toronto: Orto, 1955, 302 lk [2. tr 2016]<br><strong>Teekond l\u00e4bi \u00f6\u00f6. 4. osa<\/strong>. Toronto: Orto, 1958, 444 lk<br><strong>M\u00f5rsjap\u00e4rg<\/strong>: jutustusi ja m\u00e4lestusi. G\u00f6teborg: Orto, 1951, 315 lk<br><strong>Talupoja laul<\/strong>: jutustusi ja m\u00e4lestusi. G\u00f6teborg: Orto, 1953, 302 lk<br><strong>Minu album<\/strong>: aja- ja eluloolisi lehek\u00fclgi. Toronto: Orto, 1960, 238 lk<br><strong>Meie vanad. Mu kodumaa vaene\u2026: 1942-1961<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2002, 301 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Varia<\/em><\/strong><br><strong>Martin Luter<\/strong>: [usupuhastuse tuleku 400 a. m\u00e4lestusp\u00e4evaks: 1524-1924]. Tartu: Usupuhastuse juubeli kirjandusline kommisjon, 1924, 80 lk<br><strong>L\u00f5unamaale<\/strong>: reisikirjeldused. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1925, 151 lk<br><strong>Elawad s\u00f6ed<\/strong>: l\u00fchikesi k\u00f5nelusi ja palweid koolile ja kodule. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1932, 168 lk<br><strong>Tulge vee juurde<\/strong>: l\u00fchik\u00f5nelusi ja jutlusi Jumala t\u00f5dede j\u00e4rele janunevale s\u00fcdamele. Toronto: Orto, 1961, 280 lk<br><strong>\u00d5htu ajal on valgus<\/strong>. Koost. H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2013, 431 lk<br><strong>Minu Karula album<\/strong>: aja- ja eluloolisi lehek\u00fclgi. [Jaan Lattiku m\u00e4lestusteraamatus \u201cMinu album\u201d (kirjastus \u201cOrto\u201d, Toronto 1960) antud \u00f5petuse ja soovituse j\u00e4rgi buketiks sidunud Toivo Kotov] Karula: T. Kotov, 2018, 76 lk<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jaan Lattik (22. XI\/10. XI 1878 \u2013 27. VI 1967) oli vaimulik, riigitegelane ja prosaist. Lattik s\u00fcndis V\u00f5rumaal, \u00f5ppis Tartu Hugo Treffneri erag\u00fcmnaasiumis ja Tartu kroonug\u00fcmnaasiumis ning Tartu \u00dclikooli usuteaduskonnas, l\u00f5petades cand. theol. kraadiga. Ta oli Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi liige. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10693","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10693","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10693"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10693\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10696,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10693\/revisions\/10696"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10693"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}