{"id":10699,"date":"2024-04-03T23:40:21","date_gmt":"2024-04-03T20:40:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10699"},"modified":"2026-05-31T00:38:31","modified_gmt":"2026-05-30T21:38:31","slug":"kabi-laretei","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/kabi-laretei\/","title":{"rendered":"K\u00e4bi Laretei"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

K\u00e4bi Alma Laretei (14. VII 1922 \u2013 31. X 2014. Stockholm) oli Rootsis elanud eesti-p\u00e4ritolu pianist ja prosaist, kes kirjutas rootsi keeles, ent keskendus oma loomingus palju Eesti-juurtele.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis diplomaat Heinrich Laretei perekonnas Tartus. Alustas muusika\u00f5pinguid Tallinna konservatooriumis, alates 1940. aastast j\u00e4i pagulasena elama Rootsi oma vanemate juurde. Rootsis v\u00f5ttis ta muusika alal eratunde, seej\u00e4rel j\u00e4tkas \u00f5pinguid \u0160veitsis, kus l\u00f5petas Baseli konservatooriumi 1947. aastal. Kontserttegevust alustas 1946. aastal Stockholmis, saavutades rahvusvahelise tuntuse pianistina. Aastail 1959-1969 oli ta abielus Rootsi filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r Ingmar Bergmaniga, kelle filmides tegi nii muusikalist kaast\u00f6\u00f6d (\u201eS\u00fcgissonaat\u201c, 1978) kui ka m\u00e4ngis v\u00e4iksemaid rolle (\u201eFanny ja Aleksander\u201c, 1982). Ta oli ka Rootsi Kirjanike Liidu liige. Suri Stockholmis.<\/p>\n\n\n\n

1970. aastal alustas ta kirjanikutegevust Rootsi ajakirjanduses, kirjutades algul l\u00fchijutte, mis hiljem ilmusid raamatuna \u201cVem spelar jag f\u00f6r?\u201d ( \u201eKellele ma m\u00e4ngin?\u201c). See raamat saigi K\u00e4bi Laretei ilukirjanduslikuks deb\u00fc\u00fctteoseks.<\/p>\n\n\n\n

Peamine teema Laretei teostes on pagulus ja juurte otsimine, identiteet, samuti m\u00e4lestused ennes\u00f5jaaegsest Eestist. Tema teostest kumab l\u00e4bi muusikale ja filmile omaseid kompositsiooniv\u00f5tteid. \u00dcks teema, mida ta oma autobiograafilistes teostes k\u00e4sitleb, on kunstniku kutsumus ja vabadus, kunstikirg. Siin v\u00f5ib n\u00e4ha ka Ingmar Bergmani inspireerivat m\u00f5ju. Ajaloo traagilised s\u00fcndmused, mis m\u00f5jutasid K\u00e4bi Laretei isiklikku elu, peegeldusid p\u00fcsivalt tema kirjandusteostes.<\/p>\n\n\n\n

Enamik K\u00e4bi Laretei loomingust on eesti keelde t\u00f5lgitud.<\/p>\n\n\n\n

A. Mv.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud rootsi keeles<\/h4>\n\n\n\n

Vem spelar jag f\u00f6r?<\/strong>. Stockholm: Bonnier, 1970, 136 pp.
En bit jord<\/strong>. Stockholm: Bonnier, 1970, 258 pp.
Tulpantr\u00e4det<\/strong>. Stockholm: Bonnier, 1983, 186 lk.
Virvlar och sp\u00e5r<\/strong>. Stockholm: Bonnier, 1987, 165 lk.
En f\u00f6rlorad klang<\/strong>. Stockholm: Bonnier, 1991, 258 lk.
S\u00e5som i en \u00f6vers\u00e4ttning. Teman med variationer<\/strong>. Stockholm: Bonnier, 2004, 382 lk.
Vart tog all denna k\u00e4rlek v\u00e4gen?<\/strong>. Stockholm: Norstedts, 2009, 117 lk. [2nd ed: 2010.]
Toner och passioner = Ludus tonalis<\/strong>. Stockholm: Norstedts, 2010, 201 lk.<\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Peot\u00e4is mulda, lapike maad<\/strong>. T\u00f5lkinud Anu Salu\u00e4\u00e4r, Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1989, 173 lk. [\u2018En bit jord\u2019. Kordustr\u00fckk: 1995.]
Mineviku heli<\/strong>. T\u00f5lkinud Anu Salu\u00e4\u00e4r. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1992, 141 lk. [\u2018En f\u00f6rlorad klang\u2019. Kordustr\u00fckk: 1995.]
Seal kodus \u2013 siin v\u00f5\u00f5rsil; Peot\u00e4is mulda, lapike maad; Mineviku heli<\/strong>. T\u00f5lkinud Anu Salu\u00e4\u00e4r. Tallinn: Kupar, 1995, 445 lk.
Eksiil. Intervjuu Urmas Otile; Kellele ma m\u00e4ngin?; Keerised ja j\u00e4ljed<\/strong>. T\u00f5lkinud Irja Kiisk\u00fcla ja Anu Salu\u00e4\u00e4r. Tallinn: SE & JS, 1997, 290 lk.
Tulbipuu<\/strong>. T\u00f5lkinud Maimu Ev\u00e9guoz-Laretei ja J\u00fcri Reinvere. Tallinn: Kunst, 1997, 195 lk. [\u2018Tulpantr\u00e4det\u2019.]
Vihmapiisad ja kuupaiste<\/strong>. Esseed muusikast. T\u00f5lkinud Anu Salu\u00e4\u00e4r, Kristi Sinka ja Kristiina Tedremaa<\/strong>. Autoriseeritud t\u00f5lke toimetaja Anu Salu\u00e4\u00e4r. Tallinn: SE & JS, 2002, 239 lk. [Kordustr\u00fckk: 2005].
Keerised & j\u00e4ljed<\/strong>. Kogutud proosa. Tallinn: SE & JS, 2003, 830 lk.
Otsekui t\u00f5lkes. Teema variatsioonidega<\/strong>. T\u00f5lkinud Anu Salu\u00e4\u00e4r. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2005, 375 lk. [\u2018S\u00e5som i en \u00f6vers\u00e4ttning. Teman med variationer\u2019.]
Kuhu kadus k\u00f5ik see armastus?<\/strong>. Ingmari kirjad K\u00e4bile aastaist 1957\u20132001. P\u00e4evik. Taskukalender. T\u00f5lkinud Anu Salu\u00e4\u00e4r. Tallinn: SE & JS, 2008, 215 lk. [\u2018Vart tog all denna k\u00e4rlek v\u00e4gen?\u2019.]
Ludus tonalis. Kirg<\/strong>. T\u00f5lkinud Anu Salu\u00e4\u00e4r. Tallinn: SE & JS, 2010, 213 lk. [\u2018Toner och passioner = Ludus tonalis\u2019.]
Okas ja K\u00e4bi<\/strong>. Tallinn: SE&JS, 2012, 127 lk.
Mahagonipuust tiibklaver<\/strong>. Koostanud Sirje Endre, t\u00f5lkinud Anu Salu\u00e4\u00e4r. Tallinn: SE&JS, 2015, 173 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4bi Alma Laretei (14. VII 1922 \u2013 31. X 2014. Stockholm) oli Rootsis elanud eesti-p\u00e4ritolu pianist ja prosaist, kes kirjutas rootsi keeles, ent keskendus oma loomingus palju Eesti-juurtele. Ta s\u00fcndis diplomaat Heinrich Laretei perekonnas Tartus. Alustas muusika\u00f5pinguid Tallinna konservatooriumis, alates …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10699","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10699","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10699"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10699\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10704,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10699\/revisions\/10704"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10699"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}