{"id":10746,"date":"2024-04-03T23:40:07","date_gmt":"2024-04-03T20:40:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10746"},"modified":"2026-05-31T02:08:18","modified_gmt":"2026-05-30T23:08:18","slug":"ilona-laaman","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/ilona-laaman\/","title":{"rendered":"Ilona Laaman"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/i.laaman.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"732\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/i.laaman-732x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6216\" style=\"aspect-ratio:0.714853049318672;width:217px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/i.laaman-732x1024.jpg 732w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/i.laaman-215x300.jpg 215w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/i.laaman-768x1074.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/i.laaman.jpg 951w\" sizes=\"auto, (max-width: 732px) 100vw, 732px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Ilona Laaman (kodanikunimega Ilona Anna Laaman, pseudon\u00fc\u00fcm Lendav Madu, 10. II 1934 \u2013 26. VI 2017) oli Rootsis elanud eesti luuletaja, prosaist ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n<p>Tallinnas s\u00fcndinud Ilona Laaman kuulus haritlaste, kirjanike, kunstiini\u00admeste ja poliitikute Laamanite, Poskade, Gr\u00fcnthalite ja Arderite suguseltsi. Tema isa oli \u00fchiskonnategelane ja publitsist Eduard Laaman, kes arreteeriti ja hukati 1941. aastal, ema oli Tartu rahulepingu s\u00f5lminud Jaan Poska t\u00fctar Tatjana. P\u00e4ritolu ja intellektuaalne keskkond, koos emaga k\u00fcmneaastasena p\u00f5genemine kodumaalt ning ergas t\u00e4helepanu \u00fcmbritseva maailma ja inimeste vastu kujundasid Ilona Laamanist andeka s\u00f5naseadja, \u00fche noorema paguluses eesti keelele truuks j\u00e4\u00e4nud luuletaja. Ilona Laaman k\u00e4is Rootsi algkoolides ja sai keskhariduse Stockholmis prantsuse koolis, \u00f5ppis Uppsala \u00fclikoolis riigiteadust ning sooritas l\u00f5pueksamid prantsuse, vene ja eesti filoloogia alal. 1983. aastal omandas ta filoloogiakandidaadi kraadi. Ta t\u00f6\u00f6tas seitse aastat meditsiini\u00f5ena Uppsala l\u00e4hedal Uller\u00e5keri vaimse puudega inimeste hooldekodus. Tema p\u00fcsivaks elukohaks paguluses oli Uppsala.<\/p>\n\n\n\n<p>Ilona Laaman deb\u00fcteeris 1959. aastal ajakirjas Mana novellidega, esimene luulekogu \u201eMis need sipelgad ka \u00e4ra ei ole\u201d ilmus 1970. aastal.<\/p>\n\n\n\n<p>Teises kogus \u201eS\u00fcda vaatab kiikriga\u201c (1974) j\u00f5uab autor l\u00fc\u00fcrika \u00fche p\u00f5hiteema, armumiste juurde. J\u00e4rgnevad kogud \u201e\u00dcsna kerge haigus\u201c (1980) ja \u201eNii on see inimeseks olemine\u201c (1984) m\u00f5juvad intellektuaalsete m\u00f5ttepiltide albumitena inimelu mosaiiksuse teemal. Laamani tihti iroonilistes luuletustes leidub protesti kehtivate normide vastu. Sageli on tajutav ka tema skeptilisus religiooni suhtes.<\/p>\n\n\n\n<p>Paguluses mitu kultuuriauhinda p\u00e4lvinud Ilona Laamani loomingust on Eestis v\u00e4lja antud mahukas valikkogu \u201eM\u00f5ttekriips\u201c (1994), autobiograafiline fragmentaarium \u201eVesi ahjus\u201c (1997) ja luulekogu \u201eMulle ei meeldinud su nimi\u2026\u201c (1999). 2003. aastal avaldas kirjastus Ilmamaa Laamani luulekogu \u201eMaakulgur on maandunud\u201c, mis on illustreeritud Ilmar Malini pliiatsijoonistustega. \u00d5huke ja temaatiliselt terviklik v\u00e4rsivihik on inspireeritud hilisest armastusest ja kaotusevalust, seda kannab inimlik paatos.<\/p>\n\n\n\n<p>Ilona Laaman on t\u00f5lkinud ilukirjandust eesti keelest rootsi keelde, sealhulgas <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/u\/valev-uibopuu\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7362\">Valev Uibopuu<\/a> loomingut. Ta kuulus v\u00e4lismaisesse Eesti Kirjanike Liitu. Tema teosed on ilmunud v\u00e4liseesti kirjastustes Kanadas (Torontos), Ameerika \u00dchendriikides ja Rootsis. Tema luulet on t\u00f5lgitud itaalia, rootsi, l\u00e4ti, vene ja inglise keelde.<\/p>\n\n\n\n<p>2003. aastal anti Ilona Laamanile Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rk.<\/p>\n\n\n\n<p><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><em><strong>Luule<\/strong><\/em><br><strong>Mis need sipelgad ka \u00e4ra ei ole<\/strong>. Alexandria (Virginia): Mana, 1970. 51 lk.<br><strong>S\u00fcda vaatab kiikriga<\/strong>: teine kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1974. 80 lk.<br><strong>\u00dcks \u00fcsna kerge haigus<\/strong>. Toronto: Maarjamaa, 1980. 86 lk.<br><strong>Nii on see inimeseks olemine<\/strong>. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti&amp;EMP, 1984. 81 lk.<br><strong>M\u00f5ttekriips<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1994. 191 lk.<br><strong>Mulle ei meeldinud su nimi\u2026<\/strong> Tallinn: Huma, 1999. 43 lk.<br><strong>Maakulgur on maandunud<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2003. 23 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Autobiograafia<\/strong><\/em><br><strong>Vesi ahjus ehk Elu kommentaaridega<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1997. 176 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ilona Laaman (kodanikunimega Ilona Anna Laaman, pseudon\u00fc\u00fcm Lendav Madu, 10. II 1934 \u2013 26. VI 2017) oli Rootsis elanud eesti luuletaja, prosaist ja t\u00f5lkija. Tallinnas s\u00fcndinud Ilona Laaman kuulus haritlaste, kirjanike, kunstiini\u00admeste ja poliitikute Laamanite, Poskade, Gr\u00fcnthalite ja Arderite suguseltsi. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10746","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10746","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10746"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10746\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10749,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10746\/revisions\/10749"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10746"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}