{"id":10760,"date":"2024-04-03T23:39:53","date_gmt":"2024-04-03T20:39:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10760"},"modified":"2026-07-30T15:00:47","modified_gmt":"2026-07-30T12:00:47","slug":"boris-kabur","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/boris-kabur\/","title":{"rendered":"Boris Kabur"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Boris Kabur (15. IX 1917 \u2013 28. I 2002) oli eesti kirjanik ja t\u00f5lkija, kelle kirjanduslik looming liigitub valdavalt eetilisi ja filosoofilisi teadusprobleeme vaagiva teadusliku fantastika \u017eanrisse.<\/p>\n\n\n\n

Kabur s\u00fcndis Tallinnas t\u00f6\u00f6lisperes mordvalasest isa pojana. Tema vanaisa tegutses Mordvas \u0161amaanina. 1925\u20131931 \u00f5ppis Kabur Tallinnas algkoolis, 1936 l\u00f5petas Tallinna Poeglaste Kommerts\u00adg\u00fcmnaasiumi. 1941 l\u00f5petas Tartu \u00dclikooli matemaatika-loodusteaduskonna magistrikraadiga f\u00fc\u00fcsikas ning j\u00e4tkas \u00f5pinguid arstiteaduse alal. Liitumine \u00fcli\u00f5pilasseltsiga Veljesto l\u00e4hendas teda humanitaariale. 1942\u20131945 oli ta Tartu \u00dclikooli radioloogiakateedri assistent. 1945\u20131946 viibis vangistuses. 1946\u20131947 t\u00f6\u00f6tas \u00dcleliidulises Okeanograafia ja Merekalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudis Moskvas. 1947\u20131954 viibis Siberis vangilaagris. Tema leiduritalenti t\u00f5endab vangilaagri metsat\u00f6\u00f6stuse osakonnas konstrueeritud k\u00e4simootorsaag Dru\u017eba. 1954 p\u00e4\u00e4ses tagasi Eestisse ja hakkas vaba\u00adkutseliseks kirjanikuks. 1966 astus Eesti Kirjanike Liitu. Ta valiti Idamaade kirjanduse teeneka t\u00f5lkijana Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliikmeks. Aastast 1970 kuulus NSV Liidu Kirjanike Liidu seiklus- ja ulmekirjanduse n\u00f5ukogusse. 1973 v\u00f5itis Pozna\u0144is sotsialismi\u00admaade ulmekirjanike peaauhinna oma noorsoojutustusega \u201cKosmose rannavetes\u201d. Viimastel k\u00fcmnenditel elas Elva l\u00e4hedal Peedul. Tema abikaasa oli kirjanik Astrid Reinla<\/a> (1948-1995).<\/p>\n\n\n\n

Lasten\u00e4idendid \u201eRops\u201c (lavastatud 1964) ja \u201eRops aitab k\u00f5iki\u201c (lavastatud 1965, m\u00f5lemad ilmunud raamatuna 1967) \u00fchendavad ajastuomase teadusliku m\u00f5tteviisi muinasjutule iseloomulike v\u00f5tetega, selgitamaks lastele moodsa teaduse \u2013 k\u00fcberneetika \u2013 t\u00f5desid. Igap\u00e4evasesse kooli- ja kodukeskkonda toodud k\u00fcberpoiss Rops kehastab humoorikal viisil teaduslik-tehnilise progressi unistust tehisintellektist, kes sarnaneb inimesega peaaegu k\u00f5iges. Vaagides inimese ja masina metafoorse suhte kaudu s\u00fcdametunnistuse probleemi, eesk\u00e4tt hea ja kurja olemust, p\u00fc\u00fcab Kabur avada tollase tehnokraatia eetilist dimensiooni. N\u00e4idendid asetavad kriitilisse valgusse n\u00f5ukogude b\u00fcrokraatliku koolikorralduse ja hariduss\u00fcsteemi, mis n\u00f5udis k\u00e4skude robotlikku t\u00e4itmist, soosis j\u00e4ika m\u00f5tlemist ja kollektiivi huvide eest seismist. N\u00e4idendeid lavastati korduvalt N\u00f5ukogude Liidu, Ida-Euroopa ja Soome teatrites, ent ka USA ja Austraalia eesti n\u00e4iteseltskondades.<\/p>\n\n\n\n

Optimistlik jutustus \u201eKosmose rannavetes\u201c (1966) on puhtakujuline teaduslik fantastika, nn planeediseiklus (planetary romance<\/em>), mille s\u00fcndmustik hargneb 24. sajandi paiku nii Maal kui ka planetoidil Hermes. Peategelasteks on kolm uljast noorteadlast, kes paljastavad v\u00f5imu- ja auahne kosmoseteadlase vanden\u00f5u ning k\u00f5rvaldavad salajases raketibaasis varitseva h\u00e4daohu. Jutustus loob idealiseeritud kujutelma tulevikuinimesest ning utreeritud n\u00e4gemuse teaduslik-tehnilisest progressist. Avant\u00fcristlik ja hurraapaatoslik narratiiv t\u00f5statab k\u00fcsimusi teadlase rollist ja kollektiivi j\u00f5ust \u00fchiskonnas.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4sikirja j\u00e4\u00e4nud ps\u00fchholoogiline ulmedraama \u201eAntivalgus\u201d (lavastus 1968) n\u00e4itab teadlaste ringkonnas tekkivaid intriige, mis on p\u00f5hjustatud eetilistest ja filosoofilistest erimeelsustest. N\u00e4idend m\u00e4ngib kvantf\u00fc\u00fcsika problemaatikaga, t\u00f5statades \u00fchtlasi k\u00fcsimuse teadlase rollist ja vastutusest \u00fchiskonnas.<\/p>\n\n\n\n

Ilukirjandusliku loomingu k\u00f5rval tegeles Kabur alates 1941. aastast t\u00f5lket\u00f6\u00f6ga, eestindades W. Whitmani ja E. L. Mastersi luulet, H. W. Longfellow indiaaniteemalise eepose \u201cLaul Haiavatast\u201d, M. Shelley \u201cFrankensteini\u201d, V. Rasputini, N. Roerichi, N. Wieneri jt teoseid. Samuti t\u00f5lkis ta eesti keelde iidseid eeposeid, nagu sumeri \u201eGilgame\u0161i\u201c ja armeenia \u201eSassuuni Davithi\u201c ning on avaldanud kirjandusalaseid ja teadusloolisi artikleid.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Proosa<\/em><\/strong>
Kosmose rannavetes<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 144 lk.
Sassuuni s\u00f5gedad: lugusid armeenia muistsetest kangelastest<\/strong>. Jutustanud Boris Kabur. Redigeerinud ja eess\u00f5na: Ain Kaalep; illustreerinud K. Smbatjan. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 250 lk.
Gilgame\u0161: Veeuputusaegseid lugusid Gilgame\u0161i eepose j\u00e4rgi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 60 lk.
Haiavata lood<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 143 lk. [H. W. Longfellow indiaani m\u00fctoloogial p\u00f5hineva kunsteepose \u00fcmberjutustus.]

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Rops. Rops aitab k\u00f5iki<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 80 lk. [Sari \u2018Kooli n\u00e4itelava\u2019, 11. kd.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Boris Kabur (15. IX 1917 \u2013 28. I 2002) oli eesti kirjanik ja t\u00f5lkija, kelle kirjanduslik looming liigitub valdavalt eetilisi ja filosoofilisi teadusprobleeme vaagiva teadusliku fantastika \u017eanrisse. Kabur s\u00fcndis Tallinnas t\u00f6\u00f6lisperes mordvalasest isa pojana. Tema vanaisa tegutses Mordvas \u0161amaanina. 1925\u20131931 …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10760","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10760","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10760"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10760\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10765,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10760\/revisions\/10765"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10760"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}