{"id":10832,"date":"2024-04-03T23:40:11","date_gmt":"2024-04-03T20:40:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10832"},"modified":"2026-07-31T13:33:49","modified_gmt":"2026-07-31T10:33:49","slug":"toomas-kall","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/toomas-kall\/","title":{"rendered":"Toomas Kall"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Toomas Kall (s\u00fcndinud 16. X 1947) on n\u00e4itekirjanik, humorist, karikaturist ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

Kall s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, aastatel 1966-1969 Tartu Riikliku \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu ning 1970-1972 eesti filoloogiat. On t\u00f6\u00f6tanud ajalehes Sirp ja Vasar ja ajakirjas Pikker, on olnud ajalehe Sirp peatoimetaja 1990-1994, Vanalinnastuudio kirjandusala juhataja, Tallinnfilmi repertuaarijuht, hiljem vabakutseline. Kirjanike Liidu liige alates 1984. aastast.<\/p>\n\n\n\n

Loometeed alustas karikaturistina, kogumik \u201eSiin triumfikaare all\u201c ilmus 1977. aastal, seej\u00e4rel hakkas avaldama ajakirjanduses humoreske. Paistis silma teravmeelsete travestiatega. Paroodiaid ja l\u00fchipalu koondab \u201eEliase lohe. Valik tekste viimasest ja eelviimasest ajast\u201c (1999).<\/p>\n\n\n\n

Kall on kirjutanud (peamiselt Vanalinnastuudiole ja selle j\u00e4rglasele Vana Baskini teatrile) mitu kom\u00f6\u00f6diat, n\u00e4iteks \u201eL\u00f5unavaheaeg\u201c (lavastatud 1984, Juhan Smuuli<\/a> preemia 1985), \u201eLihtne ja ilus\u201c (lavastatud 1987), ajastu peegeldusi pakkuva Pr\u00fcgikasti-triloogia: \u201ePr\u00fcgikast ehk Alguse asi\u201c (koos Eino Baskiniga, lavastatud 1993), \u201ePr\u00fcgikast 2 ehk P\u00f5hi paistab\u201c (lavastatud 1995) ja \u201ePr\u00fcgikast 3 ehk Eesti masurka\u201d (lavastatud 2009). Kall paistab silma eesk\u00e4tt hea situatsiooni- ja karakterihuumoriga.<\/p>\n\n\n\n

Kall oli aastatel 2001-2013 eetris olnud p\u00e4evapoliitikat peegeldava populaarse nukusarja \u201ePehmed ja karvased\u201c \u00fcks stsenariste. Ta on kirjutanud stsenaariumi ka n\u00e4iteks telesarjale \u201eM klubi\u201c (1995-1998, Suure Vankri parima stsenaristi auhind 1996). Lisaks olnud mitme joonis-, nuku- ja m\u00e4ngufilmi stsenarist: \u201eV\u00e4rvipliiatsid\u201c (1973, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Avo Paistik), \u201eS\u00f5lm\u201c (1983, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kalju Kivi); \u201eKevadine k\u00e4rbes\u201c (1986, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Hardi Volmer, Riho Unt); \u201eRahu t\u00e4nav\u201c (1991, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Roman Baskin), \u201eMinu Leninid\u201c (1997, koos H. Volmeri ja Ott Sandrakuga; re\u017eiss\u00f6\u00f6r Hardi Volmer; stsenaarium v\u00f5itis Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia).<\/p>\n\n\n\n

Lisaks on Kall vene keelest t\u00f5lkinud rohkelt n\u00e4idendeid ja proosateoseid, millele on kirjutanud ka ees- ja j\u00e4rels\u00f5nu, n\u00e4iteks N. Gogol \u201e\u00d5htud k\u00fclas Dikanka l\u00e4hedal\u201c (1992) ja \u201eRevident\u201c (2003), J. Borev \u201eKurjast v\u00f5imust vaevatud\u201c (2008), A. Genis \u201eDovlatov ja tema \u00fcmbrus\u201c (2013) ja \u201eLugemistunnid: raamatus\u00f5bra kamasuutra\u201c (2016), M. Moskvina \u201eKuuromaan\u201c (2014), I. Po\u017earskaja \u201eJuri Nikulin: peaaegu naljakalt\u201c (2020).<\/p>\n\n\n\n

Kall on kirjutanud kirjandus- ja teatrikriitikat ning koostanud karikatuurialbumi \u201eKuueteistk\u00fcmnem\u00e4ng\u201d (1982) ja kogumiku \u201eP\u00e4rnograafia: Priit P\u00e4rna<\/a> joonistusi 1964\u20132006\u201d (2006).<\/p>\n\n\n\n

Toomas Kall on veel p\u00e4lvinud teise auhinna rahvusvahelisel karikatuurin\u00e4itusel Skopjes (1977 ja 1978) ja grand prix<\/em> Leningradi \u00fcleliidulisel karikatuurin\u00e4itusel (1981); samuti Oskar Lutsu<\/a> (1996) ja Meie Matsi huumoripreemia (1998). Lisaks on saanud Riigivapi IV klassi teenetem\u00e4rgi (2006) ja Aleksander Kurtna nimelise auhinna (2019).<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Huumor<\/em><\/strong>
Ajaloo tajumine<\/strong>: humoreskid, proosa, luule, dramaturgia, teooria ja kriitika, publitsistika, interpretatsioonid, ajakirjandus\u017eanrid. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 114 lk.
Eliase lohe<\/strong>: valik tekste viimasest ja eelviimasest ajast. Tallinn: Vagabund, 1999, 189 lk.
Armas aeg<\/strong>: huumorikogumik. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2004, 328 lk.
R\u00fc\u00fctel rahva keeles ja meeles<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2006, 184 lk.
Enne salastamist<\/strong>: \u00fche arvamusliidri p\u00e4\u00e4stetud \u00fclest\u00e4hendusi. Tallinn: Tammerraamat, 2018, 126 lk.
Paunvere l\u00f5pp: kuidas eesti kirjanikud \u201eKevadet\u201c kirjutaksid. 69 paroodiat<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2019, 103 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
L\u00f5unavaheaeg. Lihtne ja ilus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 86 lk.
P\u00e4ikesekontsert<\/strong>: t\u00e4nuavaldus kahes osas, vabas \u00f5hus. Kose: R. Visnapuu, 2002, 52 lk.
Lihtsad ja ilusad. 18 draamateksti aastatest 1978\u20132026<\/strong>. Tallinn: Kirjastus SE&JS, 2026, 654 lk.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4evikud, m\u00e4lestused, ajalugu<\/em><\/strong>
Uku-Ralf Tobi, Minu p\u00e4evik 2000<\/strong>. Tallinn: Vagabund, 2001, 112 lk.
Okip\u00e4ev<\/strong>. \u00dcks p\u00e4ev l\u00e4bi minu elu. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2024, 431 lk.<\/p>\n\n\n\n

Karikatuurid<\/em><\/strong>
Priit P\u00e4rn, Milline kaunis paik. Pildiraamat<\/strong>; Toomas Kall, Siin triumfikaare all. Karikatuure 1969-1972<\/strong>. Tallinn: Kunst, 1977, 48 lk. [Tirelraamat.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Toomas Kall (s\u00fcndinud 16. X 1947) on n\u00e4itekirjanik, humorist, karikaturist ja t\u00f5lkija. Kall s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, aastatel 1966-1969 Tartu Riikliku \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu ning 1970-1972 eesti filoloogiat. On t\u00f6\u00f6tanud ajalehes Sirp ja Vasar ja ajakirjas Pikker, on olnud ajalehe …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10832","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10832","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10832"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10832\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10834,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10832\/revisions\/10834"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10832"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}