{"id":10839,"date":"2024-04-03T23:41:15","date_gmt":"2024-04-03T20:41:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10839"},"modified":"2026-07-31T13:49:13","modified_gmt":"2026-07-31T10:49:13","slug":"aino-kallas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/aino-kallas\/","title":{"rendered":"Aino Kallas"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Aino Kallas (s\u00fcnninimega Aino Julia Maria Krohn, 2. VIII 1878 \u2013 9. XI 1956) oli saksa ja soomerootsi juurtega soome-eesti kirjanik, kes on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse Eesti, eriti Saaremaa ajaloo ainetel kirjutatud m\u00fc\u00fctilis-kujundlike romaanide ja n\u00e4idenditega. 20. sajandi esimesel poolel oli ta L\u00e4\u00e4nes tuntuim Eesti ainest kasutav kirjanik.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Soomes Viiburi l\u00e4\u00e4nis Kiiskil\u00e4 m\u00f5isas. Isa Julius Krohn oli Helsingi \u00fclikooli rahvaluuleprofessor ja luuletaja. Aino Krohn \u00f5ppis aastatel 1887\u201394 soome t\u00fctarlastekoolis Helsingis. Deb\u00fcteeris ajakirjanduses omaloominguga 1894. aastal. Esimene v\u00e4rsikogu ilmus 1897. ja esimene novellikogu 1899. aastal, m\u00f5lemad Aino Suonio pseudon\u00fc\u00fcmi all.<\/p>\n\n\n\n

Abiellus 1900. aastal eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar Kallasega, kelle juured olid Saaremaal. Paaril s\u00fcndis viis last. Aastatel 1900\u20131903 elas Aino Kallas Peterburis, 1903\u20131918 Tartus, kus osales aktiivselt eesti kultuurielus. Kallasel kujunesid s\u00fcgavad kiindumussuhted ps\u00fchhiaater Juhan Luigaga ja soome luuletaja Eino Leinoga. Need tekitasid tema perekonnas pingeid ja suunasid teda omaloomingus keelatud armastuse teema juurde. Kallas omandas eesti keele ja kirjutas oma teosed m\u00f5nikord r\u00f6\u00f6biti eesti ja soome keeles. K\u00fclask\u00e4igud Saaremaale s\u00fctitasid autoris huvi Eesti heroiliste ajaloop\u00e4rimuste vastu, samuti k\u00fctkestas teda Eesti loodus. 1918. aastal sai Oskar Kallasest vastloodud Eesti Vabariigi diplomaat. Olenevalt abikaasa diplomaadi\u00fclesannetest elas Aino Kallas aastatel 1919\u20131922 Helsingis ja 1922\u20131934 Londonis. Inglismaal kujunesid tal s\u00f5prussuhted mitme sealse tunnustatud kirjanikuga. Aino Kallas reisis palju ja esines eesti ja soome kultuuri saadikuna L\u00e4\u00e4ne-Euroopas. 20. sajandi kahel esimesel k\u00fcmnendil avaldatud romaanides ja novellikogudes kujutas Kallas sotsiaalkriitiliselt Eesti olusid, n\u00e4iteks 1905. aasta revolutsiooni s\u00fcndmusi ja haritlaste probleeme. Novellikogu \u201eVieras veri\u201c (\u201eV\u00f5\u00f5ras veri\u201c, 1921) rakendab impressionismi stiiliv\u00f5tteid.<\/p>\n\n\n\n

Aino Kallase loomingu esimeseks tipuks peetakse nn proosaballaade \u201eBarbara von Tisenhusen\u201c (1923), \u201eReigin pappi\u201c (\u201eReigi \u00f5petaja\u201c, 1926) ja \u201eSudenmorsian\u201c (\u201eHundim\u00f5rsja\u201c, 1928). Selles triloogias (nimega \u201eSurmav Eros\u201c) on kasutatud vanade kroonikate ja vaimulike tekstide stiili ja jutustamislaadi. Neid teoseid m\u00e4rgistab m\u00f5rkjas ja s\u00fcgav keelatud armastuse ja surma teema. Kallase loomingut t\u00f5lgiti inglise keelde ja mitmetesse teistesse Euroopa keeltesse ning see saavutas L\u00e4\u00e4ne kirjandusringkondades heatahtliku ja kiitva vastukaja.<\/p>\n\n\n\n

Aastatel 1924\u20131938 elas ja kirjutas Kallas suviti Hiiumaal Kassaris. Kallase teiseks tipuks on 1930. aastatel kirjutatud n\u00e4idendid (nt \u201ePatseba Saaremaal\u201c, 1932; \u201eMare ja ta poeg\u201c, 1935; \u201eBernhard Riives\u201c, 1936; \u201eHundim\u00f5rsja\u201c, 1938), mille tegevustik enamasti p\u00f5hineb varasematel proosatekstidel. Samal k\u00fcmnendil avaldas Kallas ka esseekogu ja reisiraamatu Marokost.<\/p>\n\n\n\n

1940. aastate algul ilmus Kallaselt kolm k\u00f5rgetasemelist luulekogu, samuti uusi novelli- ja esseekogumikke ning m\u00e4lestusteraamatuid. Tema sulest p\u00e4rineb ka Lydia Koidula elulugu \u201eT\u00e4hdenlento\u201c (\u201eT\u00e4helend\u201c, 1915). 1942. aastal p\u00e4lvis Kallas Soomes Aleksis Kivi auhinna ja 1953 Soome kultuurkapitali auhinna. Teise maailmas\u00f5ja ajal lubasid Eestit okupeerinud Saksa v\u00f5imud Kallastel asuda \u00fcmber Stockholmi. P\u00e4rast Oskar Kallase surma ja s\u00f5ja l\u00f5ppu veetis Aino Kallas elu\u00f5htu Helsingis. J\u00e4relp\u00f5lvedele on tema loomingu \u00fcheks huvipakkuvamaks osaks j\u00e4\u00e4nud Helsingis aastatel 1952\u20131956 avaldatud viis p\u00e4evaraamatut, mis h\u00f5lmavad \u00fclest\u00e4hendusi ajaj\u00e4rgust 1897\u20131931.<\/p>\n\n\n\n

Enamiku Kallase soomekeelsest loomingust on eesti keelde t\u00f5lkinud Friedebert Tuglas<\/a>. Kallase luulet on ilmunud eesti keeles Minni Nurme<\/a> t\u00f5lkes.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud soome keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Aino Suonio, Lauluja ja ballaadeja<\/strong>. Porvoo: Werner S\u00f6derstr\u00f6m, 1897, 92 pp. [Contents: Lauluja ja ballaadeja ; Edvi ja Elgiiva : historiallinen ballaadi-sarja viidess\u00e4 laulussa ; Ballaadi-k\u00e4\u00e4nn\u00f6ksi\u00e4.]
Merentakaisia lauluja<\/strong>. Valikoima runok\u00e4\u00e4nn\u00f6ksi\u00e4 ja katsaus virolaiseen laulurunouteen. Helsinki: Otava, 1911, 96 pp.
Suljettu puutarha<\/strong>. Helsinki: Otava, 1915, 79 pp.
S\u00e4kenist\u00f6<\/strong>. Kokoelma uudempaa suomalaista runoutta. Kolmenkymmenenkahden runoilijan runoja ja muotokuvat. Helsinki: Otava, 1918, 192 pp. [7th ed: 1929.]
Kuoleman joutsen<\/strong>. Helsinki: Otava, 1942, 176 pp.
Kuun silta<\/strong>. Helsinki: Otava, 1943, 75 pp.
Polttoroviolla<\/strong>. Helsinki: Otava, 1945, 141 pp.
Aino Kallaksen kauneimmat runot<\/strong>. Helsinki: Otava, 1959, 109 pp.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Kirsti<\/strong>. Sielunkuvaus. Helsinki: Otava, 1902, 182 pp.
Katinka Rabe<\/strong>. Kirja lapsesta. Helsinki: Otava, 1920, 247 pp.<\/p>\n\n\n\n

Novellid<\/em><\/strong> ja jutustused<\/strong><\/em>
Aino Suonio, Kuloa ja kev\u00e4tt\u00e4<\/strong>. Porvoo: Werner S\u00f6derstr\u00f6m, 1899, 138 pp.
Meren takaa. [1. sarja]<\/strong>. Helsinki: Otava, 1904, 98 pp. [2nd ed: 1924.]
Meren takaa. 2. sarja<\/strong>. Helsinki: Otava, 1905, 153 pp.
Ants Raudjalg<\/strong>. Virolainen kertomus. Helsinki: Otava, 1907, 140 pp. [\u2018Ants Raudjalg. Eesti jutustus\u2019. 2nd ed: 1924.]
L\u00e4htevien laivojen kaupunki<\/strong>. Helsinki: Otava, 1913, 163 pp. [2nd ed: 1995.]
Seitsem\u00e4n Titanic-novelleja<\/strong>. Helsinki: Otava, 1914, 104 pp.
Musta raita. Valikoima virolaisaiheisia novelleja 1904-1914<\/strong>. Helsinki: Otava, 1919, 195 pp.
Vieras veri. Rakkausnovelleja<\/strong>. Helsinki: Otava, 1921, 136 pp. [Contents: Legenda nuoresta Odelesta ja pitaalisesta ; Ruispelto ; Ruutanalammikko ; Luolan korva ; Vieras veri ; Muuan rakkaustarina ; Gerdruta Carponai.]
Barbara von Tisenhusen<\/strong>. Liivinmaalainen tarina. Somistanut Toivo Vikstedt. Helsinki: Otava, 1923, 96 pp. [Next eds: 1938, 1962, 1995.]
Reigin pappi<\/strong>. Hiidenmaalainen tarina. Helsinki: Otava, 1926, 257 pp. [Next eds: 1934, 1938, 1962, 1995.]
Novelleja<\/strong>. Helsinki: Otava, 1928, 108 pp.
Sudenmorsian<\/strong>. Hiidenmaalainen tarina. Helsinki: Otava, 1928, 141 pp. [Next eds: 1938, 1962, 1979, 1995, 2003, 2007.]
Pyh\u00e4n joen kosto<\/strong>. Kaksi balladia. Helsinki: Otava, 1930, 202 pp.
Seitsem\u00e4n neitsytt\u00e4<\/strong>. Tarinoita. Helsinki: Otava, 1948, 196 pp.
Rakkauden vankit<\/strong>. Tarinoita. Helsinki: Otava, 1951, 267 pp.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Bathseba Saarenmaalla<\/strong>. Yksin\u00e4yt\u00f6ksinen n\u00e4ytelma. Helsinki: Otava, 1932, 45 pp.
Mare ja h\u00e4nen poikansa<\/strong>. Kolmin\u00e4yt\u00f6ksinen n\u00e4ytelma. Helsinki: Otava, 1935, 109 pp.
Talonpojan kunnia<\/strong>. Yksin\u00e4yt\u00f6ksinen n\u00e4ytelm\u00e4. Helsinki: Otava, 1936, 49 pp.
Sudenmorsian<\/strong>. Balladin\u00e4ytelm\u00e4, 5 n\u00e4yt\u00f6st\u00e4. Helsinki: Otava, 1937, 79 pp.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused, p\u00e4evikud, kirjavahetus<\/em><\/strong>
T\u00e4hdenlento. Virolaisen runoilijattaren Koidulan el\u00e4m\u00e4<\/strong>. Helsinki: Otava, 1915, 259 pp. [2nd ed: 1935.]
Nuori-Viro. Muotokuvia ja suuntaviivoja<\/strong>. Helsinki: Otava, 1918, 281 pp.
Langatonta s\u00e4hk\u00f6a. Pieni\u00e4 kirjeit\u00e4 Lontoosta<\/strong>. Helsinki: Otava, 1928, 137 pp.
Marokon lumoissa. Pieni\u00e4 kirjeit\u00e4 Marokosta<\/strong>. Helsinki: Otava, 1931, 173 pp.
L\u00f6yt\u00f6retkill\u00e4 Lontoossa. Kaksitoista vuotta Viron Lontoon-l\u00e4hetyst\u00f6ss\u00e4 vuosina 1922-1934<\/strong>. Muistelmia Englannista, Amerikasta ja Hollannista. Helsinki: Otava, 1944, 227 pp. [2nd ed: 1945.]
Kanssavaeltajia ja ohikulkijoita. Muistoja ja muotokuvia<\/strong>. Helsinki: Otava, 1945, 254 pp.
Uusia kanssavaeltajia ja ohikulkijoita. Muistoja ja muotokuvia<\/strong>. Helsinki: Otava, 1946, 272 pp.
Kolmas saattue kanssavaeltajia ja ohikulkijoita. Muistoja ja muotokuvia<\/strong>. Helsinki: Otava, 1947, 212 pp.
P\u00e4iv\u00e4kirja vuosilta 1897-1906<\/strong>. Helsinki: Otava, 1952, 355 pp. [Next eds: 1952, 1953, 1954.]
P\u00e4iv\u00e4kirja vuosilta 1907-1915<\/strong>. Helsinki: Otava, 1953, 369 pp. [2nd ed: 1954.]
P\u00e4iv\u00e4kirja vuosilta 1916-1921<\/strong>. Helsinki: Otava, 1954, 228 pp. [2nd ed: 1954.]
P\u00e4iv\u00e4kirja vuosilta 1922-1926<\/strong>. Helsinki: Otava, 1955, 304 pp. [2nd ed: 1956.]
P\u00e4iv\u00e4kirja vuosilta 1927-1931<\/strong>. Helsinki: Otava, 1956, 304 pp.
El\u00e4m\u00e4ntoveri<\/strong>. Toimittanut Annikki Set\u00e4l\u00e4. Helsinki: Otava, 1959, 286 pp. [Next eds: 1959.]
Vaeltava vieraskirja vuosilta 1946-1956<\/strong>. Helsinki: Otava, 1957, 394 pp. [2nd ed: 1956.]
El\u00e4m\u00e4ni p\u00e4iv\u00e4kirjat. 1., 1897-1916<\/strong>. Esipuheella, er\u00e4ill\u00e4 lis\u00e4yksill\u00e4 ja huomautuksilla varustanut Kai Laitinen. Helsinki: Otava, 1978, 718 pp.
El\u00e4m\u00e4ni p\u00e4iv\u00e4kirjat. 2., 1917-1931<\/strong>. Esipuheella, er\u00e4ill\u00e4 lis\u00e4yksill\u00e4 ja huomatuksilla varustanut Kai Laitinen. Helsinki: Otava, 1978, 759 pp.
Kolme naista, kolme kohtaloa. Aino Kallaksen kirjeenvaihtoa Ilona Jalavan ja Helmi Krohnin kanssa vuosina 1884 \u2013 1913<\/strong>. Toimittanut Riitta Kallas. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1988, 436+32 pp.
Kolme naista, kolme kohtaloa. Aino Kallaksen kirjeenvaihtoa Ilona Jalavan ja Helmi Krohnin kanssa vuosina 1914 \u2013 1955<\/strong>. Toimittanut Riitta Kallas. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1989, 381 pp.
El\u00e4misen taiteesta. Aino Kallaksen ja Anna-Maria Tallgrenin kirjeenvaihtoa kolmelta vuosikymmenelt\u00e4<\/strong>. Toimittanut Silja Vuorikuru. Helsinki: Otava, 2008, 351 pp.<\/p>\n\n\n\n

Valitud teosed<\/em><\/strong>
Valitut teokset. 1. Valkea laiva<\/strong>. Helsinki: Otava, 1938, XLVIII+192 pp.
Valitut teokset. 2. Meren takaa<\/strong>. Valittuja novelleja ja Katinka Rabe. Helsinki: Otava, 1938, 321 pp.
Valitut teokset. 3. Surmaava Eros: Barbara von Tiesenhusen, Reigin pappi, Sudenmorsian<\/strong>. Helsinki: Otava, 1938, 297 pp.
Valitut teokset<\/strong>. Johdannon kirjoittanut Kai Laitinen. Helsinki: Otava, 1954, 487 pp. [Contents: Katinka Rabe ; Barbara von Tiesenhusen ; Reigin pappi ; Sudenmorsian ; Novelleja ja tarinoita. 2nd ed: 1970, 2008.]
<\/p>\n\n\n\n

Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Igaviku v\u00e4raval<\/strong>. Valitud luuletused. Koostanud ja soome keelest t\u00f5lkinud Minni Nurme; j\u00e4rels\u00f5na: August Eelm\u00e4e. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 64 lk.<\/p>\n\n\n\n

Novellid ja jutustused<\/em><\/strong>
Mere tagant. 1. Jutustused Eesti teoorjuse ajast<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud G. Suits. Tartu: Postimees, 1905, 73 lk. [Sisu: Saaremaa. Linnas\u00f5it. K\u00f6ster ja kirikherra. Kaali augul. Teolised. Kupja P\u00e4rdi surm. Ingel. Vaenlane.]
Ants Raudjalg<\/strong>. Eesti jutustus. Soome keelest J. Aawik. Tartu: Postimees, 1907, 132 lk.
Mere tagant. 2. Eesti jutustused<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud G. Suits. Tartu: Postimees, 1908, 95 lk. [Sisu: Vana Oru surm. Saaremaa prohvet. P\u00fcha isa saadik. Bathseba Saaremaal. S\u00f5jamehe ema. V\u00e4ike hiina eesel. Salakaubavedaja. Pulmad.]
Lahkuvate laevade linn<\/strong>. T\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 131 lk. [Sisu: 1. Bernhard Riives. Vana-Oru surm. 2. Saaremaa intermezzo : Usutunnistus. Meil on surnu seltsis. Kullalaev. \u00dcle m\u00fc\u00fcri. R\u00e4ndav k\u00fc\u00fcnal. Inimene. N\u00e4gemus. Lendav liiv. Lahkuvate laevade linn. Saaremaa \u00fclistus. 3. Pimedus. V\u00f5\u00f5ras. \u00dcks k\u00f5ikide eest. Lasnam\u00e4e valge laev.]
Seitse novelli<\/strong>. T\u00f5lkinud Martin Puru. Tartu: Noor-Eesti, 1918, 85 lk. [Sisu: Maailma m\u00f5te ; Loodute h\u00fc\u00fcd ; Seitse ; Filemon ja Baucis ; Jumala jalg ; Olematu ootus ; Johannes Sarkka uni.]
V\u00f5\u00f5ras veri<\/strong>. Armastusnovellid. Soome keelest t\u00f5lkind Friedebert Tuglas. Tallinn: Varrak, 1922, 95 lk. [Sisu: V\u00f5\u00f5ras veri ; Legend noorest Odelest ja pidalit\u00f5bisest ; Rukkip\u00f5ld ; Kogretiik ; Koopa k\u00f5rv ; \u00dcks armastuselugu ; Gerdruta Carponai.]
Barbara von Tisenhusen<\/strong>. \u00dcks jutt Liiwimaalt. Maakeele t\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Varrak, 1924, 82 lk.
Hundim\u00f5rsja<\/strong>. \u00dcks jutt Hiiumaalt. T\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 80 lk. [2. tr\u00fckk: 1982.]
P\u00fcha J\u00f5e k\u00e4ttemaks<\/strong>. Kaks ballaadi. T\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 141 lk.
Seitse neitsit<\/strong>. Jutustused. Soome keelest t\u00f5lkinud Joh. Aavik. G\u00f6teborg: Orto, 1950, 230 lk.
Armastuse vangid<\/strong>. Jutustusi. Soome keelest t\u00f5lkinud J. Aavik. Toronto: Orto, 1952, 234 lk.
Valitud proosat Friedebert Tuglase t\u00f5lkes<\/strong>. Koostanud August Eelm\u00e4e, esseed t\u00f5lkinud H. Laanpere. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 227 lk.
Reigi \u00f5petaja. P\u00fcha j\u00f5e k\u00e4ttemaks<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. J\u00e4rels\u00f5na: Aivar P\u00f5ldvee. Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht: Akadeemia, 2008, 188 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Patseba Saaremaal<\/strong>. Draama \u00fches vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 36 lk.
Mare ja ta poeg<\/strong>. 3-vaatuseline n\u00e4idend (neli pilti). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935, 90 lk.
Bernhard Riives<\/strong>. \u00dchevaatuseline n\u00e4idend. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1936, 34 lk.
Hundim\u00f5rsja<\/strong>. Ballaadn\u00e4idend viies vaatuses. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938, 110 lk.
Lavaproosa<\/strong>. N\u00e4idendite kogumiku koostas K\u00fclli Laugaste; j\u00e4rels\u00f5na: H. Puhvel. Tartu: A. Kallas, 1998, 152 lk. [Sisu: \u2018Patseba Saaremaal\u2019, \u2018Mare ja ta poeg\u2019, \u2018Bernhard Riives\u2019, \u2018Hundim\u00f5rsja\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused, p\u00e4evikud, kirjavahetus<\/em><\/strong>
T\u00e4helend. Koidula elulugu<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Odamees, 1918, 222 lk. [2. tr\u00fckk: 1929.]
Noor-Eesti. N\u00e4opildid ja sihtjooned<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkind Friedebert Tuglas. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 200 lk.
Leiuretkedel Londonis. Kaksteist aastat Eesti Londoni-saatkonnas aastail 1922-1934<\/strong>. M\u00e4lestusi Inglismaast, Ameerikast ja Hollandist. Soome keelest t\u00f5lkinud Joh. Aavik. Vadstena: Orto, 1945, 303 lk.
Mu saatuse maa<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud J. Aavik. Vadstena: Orto, 1947, 209 lk.
P\u00e4evaraamat aastaist 1897-1906<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud H. Eller. Toronto: Orto, 1954, 325 lk. [2. tr\u00fckk: 1994.]
P\u00e4evaraamat aastaist 1907-1915<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud H. Eller. Toronto: Orto, 1955, 336 lk. [2. tr\u00fckk: 1994.]
Hinge sild. P\u00e4evikulehti aastaist 1916-1921<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud H. Eller. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 272 lk. [2. tr\u00fckk: 1993.]
Suurlinnade udus ja s\u00e4ras. P\u00e4evikulehti aastaist 1922-1926<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud H. Eller. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 336 lk. [2. tr\u00fckk: 1996.]
P\u00f6\u00f6rip\u00e4evad. P\u00e4evikulehti aastaist 1927-1931<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Helmi Eller. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 325 lk. [2. tr\u00fckk: 1996.]
Elukaaslane<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Helgi Kelle ja Aino Laagus. Eess\u00f5na: Annikki Set\u00e4l\u00e4. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1999, 136 lk. [\u2018El\u00e4m\u00e4ntoveri\u2019.]
T\u00e4helend. Eesti poetessi Koidula elulugu<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud [ja j\u00e4rels\u00f5na:] Ants Paikre. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 197 lk.
Londoni v\u00f5lus<\/strong>. V\u00e4ikesi kirju Briti saartelt. Koostanud Mall J\u00f5gi; t\u00f5lge: Johannes Aavik, Mall J\u00f5gi; toimetanud Mari Kolk. Tallinn: Tammerraamat, 2010, 303 lk.
Mu saatuse maa<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Johannes Aavik ja Mall J\u00f5gi. Koostanud Mall J\u00f5gi; toimetanud Mari Kolk. Tallinn: Tammerraamat, 2012, 311 lk.
R\u00e4ndav k\u00fclalisraamat aastatest 1946-1956<\/strong>. T\u00f5lkinud Mall J\u00f5gi. Tallinn: Eesti Raamat, 2020, 395 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud ja kogutud teosed<\/em><\/strong>
Kogutud teosed. 1. anne. Mere tagant; Ants Raudjalg. Novellid ja l\u00fchiromaan<\/strong>. T\u00f5lkijad G. Suits ja J. Aavik, eess\u00f5na t\u00f5lkinud F. Tuglas. Tartu: EKS, 1929, 278 lk. [Sisu: \u2018Ants Raudjalg\u2019, \u2018Saaremaa\u2019, \u2018K\u00f6ster ja kirikh\u00e4rra\u2019, \u2018Linnas\u00f5it\u2019, \u2018Patseba Saaremaal\u2019, \u2018Teolised\u2019, \u2018Kupja P\u00e4rdi surm\u2019, \u2018S\u00f5jamehe ema\u2019, \u2018V\u00e4ike hiina eesel\u2019, \u2018P\u00fcha isa saadik\u2019, \u2018Saaremaa prohvet\u2019, \u2018Salakaubavedaja\u2019, \u2018Ingel\u2019, \u2018Pulmad\u2019, \u2018Kaali augul\u2019.]
Kogutud teosed. 2. anne. Valge laev. Novellid<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 223 lk. [Sisu: \u2018Legend noorest Odelest ja pidalit\u00f5bisest\u2019, \u2018Gerdruta Carponai\u2019, \u2018Lasnam\u00e4e valge laev\u2019, \u2018\u00dcks k\u00f5igi eest\u2019, \u2018Vana Oru surm\u2019, \u2018Bernhard Riives\u2019, \u2018V\u00f5\u00f5ras veri\u2019, \u2018\u00dcks armastuselugu\u2019, \u2018Kogretiik\u2019, \u2018Koopa k\u00f5rv\u2019, \u2018Rukkip\u00f5ld\u2019, \u2018V\u00f5\u00f5ras\u2019, \u2018Pimedus\u2019, \u2018Saaremaa intermezzo\u2019.]
Kogutud teosed. 3. anne. Surmav Eros<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938, 141 lk. [Sisu: \u2018Barbara von Tisenhusen\u2019, \u2018Hundim\u00f5rsja\u2019.]
Kogutud teosed. 4. anne. Reigi \u00f5petaja<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1928, 157 lk.
Kogutud teosed. 5. anne. Katinka Rabe<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930, 203 lk.
Kogutud teosed. 6. anne. T\u00e4helend. Koidula elulugu<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929, 264 lk.
Kogutud teosed. 8. anne. Kiirtepild. V\u00e4ikesed kirjad Londonist<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929, 152 lk.
Kogutud teosed. 9. anne. Maroko v\u00f5lus. V\u00e4ikesed kirjad Marokost<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932, 141 lk.
Valitud teosed<\/strong>. Koostanud ja soome keelest t\u00f5lkinud F. Tuglas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 339 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aino Kallas (s\u00fcnninimega Aino Julia Maria Krohn, 2. VIII 1878 \u2013 9. XI 1956) oli saksa ja soomerootsi juurtega soome-eesti kirjanik, kes on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse Eesti, eriti Saaremaa ajaloo ainetel kirjutatud m\u00fc\u00fctilis-kujundlike romaanide ja n\u00e4idenditega. 20. sajandi esimesel poolel …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10839","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10839","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10839"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10839\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10840,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10839\/revisions\/10840"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10839"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}