{"id":10899,"date":"2024-04-03T23:42:15","date_gmt":"2024-04-03T20:42:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10899"},"modified":"2026-08-07T18:44:09","modified_gmt":"2026-08-07T15:44:09","slug":"juhan-liiv","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/juhan-liiv\/","title":{"rendered":"Juhan Liiv"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3_253.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"748\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3_253-748x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5801\" style=\"aspect-ratio:0.7304700559403605;width:295px;height:auto\" title=\"S\u00f6ejoonistus: Nikolai Triik\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3_253-748x1024.jpg 748w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3_253-219x300.jpg 219w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3_253-768x1051.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-3_253.jpg 877w\" sizes=\"auto, (max-width: 748px) 100vw, 748px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Juhan Liiv (30.\/18. IV 1864 \u2013 1. XII \/ 18. XI 1913) on eesti luuleklassik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Juhan Liiv s\u00fcndis Riidmas (v\u00e4ikeses Peipsi j\u00e4rve \u00e4\u00e4res asuvas k\u00fclas). Tema isa Benjamin Liiv oli Alatskivi m\u00f5isa talupoeg. Mitu Benjamini last surid varakult. Neljast pojast polnud Juhan ainus, kes ilmutas loomingulisi andeid, mis ilmnesid ka Eliases (kellest sai koolmeister ja muusik) ning <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/l\/jakob-liiv\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7207\">Jakobis<\/a> (1859-1938), kellel on nagu Juhanilgi koht Eesti kirjandusloos.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kolme talve jooksul k\u00e4is Juhan Naelavere k\u00fclakoolis, mille j\u00e4rel sai temast Kodavere kihelkonnakooli \u00f5pilane. 1885. aastal kohtus Juhan Liiv Pandivere m\u00f5isa kutsarina t\u00fctre Liisa Marie Goldinguga ja armus temasse. Tema esimesed katsed luuletusi kirjutada kuulusid just sellesse perioodi. Tema esimene avaldatud luuletus oli sonett \u201eMaikuu \u00f6\u00f6\u201c, mis avaldati Tallinna ajalehes Virulane (3. IX 1885). \u00dcks Liivi tuntumaid armastusluuletusi \u201eMu viimane laul\u201c p\u00fchendusega \u201eLeedi L. G.-le\u201c p\u00e4rineb septembrist 1896. Nad ei abiellunud, kuna noor naine l\u00e4ks elama ja t\u00f6\u00f6le Peterburi, samal ajal kui Liivi tabas 1893. aastal esimene vaimuhaiguse hoog.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liivi haridustee p\u00e4\u00e4dis m\u00f5ne talvekuuga Hugo Treffneri erag\u00fcmnaasiumis Tartus (1886). 1887. aastal koostas Liiv oma esimese luulekogu \u201e\u00d5ied ja okkad\u201c k\u00e4sikirja, kuid tal ei \u00f5nnestunud seda kunagi avaldada. Seej\u00e4rel \u00fcritas ta elatist teenida ajakirjanikuna, kuid ei p\u00fcsinud kaua \u00fchelgi t\u00f6\u00f6kohal. Ta t\u00f6\u00f6tas Viljandis ajalehes \u201eSakala\u201c (1887\u20131888) ja seej\u00e4rel Tartus n\u00e4dalalehes \u201eOlevik\u201c (alates 1890. aastast), kus avaldati tema l\u00fchijuttude sari. Ta lahkus toimetusest 1892. aasta s\u00fcgisel ja \u00fc\u00fcris Tartus korteri, et p\u00fchenduda t\u00e4ielikult loomingulisele kirjutamisele. Sama aasta l\u00f5pus, kaheksa p\u00e4eva jooksul, valmis tal l\u00fchiromaan \u201eVari\u201c, mis sisaldab teravat kriitikat sakslaste \u00fclemv\u00f5imu, v\u00e4givalla ja patriarhaadi aadressil Eestis. Alguses \u201cVarju\u201d ignoreeriti; kui see l\u00f5puks 1894. aastal Tallinnas avaldati, kujunes sellest Liivi k\u00f5ige t\u00e4htsam saavutus proosas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">J\u00e4rgnenud vaimuhaigusest (teatavast skisofreenia vormist) ei paranenud Liiv enam kunagi, kuid faktiks j\u00e4\u00e4b, et suurem osa Liivi tuntumatest luuletustest loodi tegelikult p\u00e4rast seda saatuslikku aastat 1893. Tema hullus vaheldus selguse ja t\u00f5e \u00e4ratundmise hetkedega, mille jooksul ta suutis luua luulet, mis oli laetud erakordse kujutlusv\u00f5ime, esteetilise tundlikkuse ja filosoofilise l\u00e4bin\u00e4gelikkusega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Veetnud sajandil\u00f5pu tundmatuses, ilmus Liiv avalikkuse ette uue sajandi alguses, kui noor kirjanike p\u00f5lvkond eesotsas <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/gustav-suits\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8732\">Gustav Suitsu<\/a> ja <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/s\/gustav-suits\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8732\">Friedebert Tuglasega<\/a> moodustas kirjandus-kultuurilise liikumise Noor-Eesti tuumiku. Aastatel 1904 ja 1905, kui Liiv elas Tartu vaimuhaiglas, hakkas ta luuletajana laiemat tunnustust saavutama. Sellest perioodist m\u00e4letasid Liivi mitmed olulised kultuuritegelased. Nii v\u00f5rdleb tuntud eesti-soome n\u00e4itekirjanik <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/w\/hella-wuolijoki\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6673\">Hella Wuolijoki<\/a> (elas aastatel 1886\u20131954; oli sel ajal g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilane Tartus) oma memuaarides Juhan Liivi Kristusega. Liivist inspireerituna kirjutas ta 1930. aastatel filosoofilise n\u00e4idendi \u201cDr. Lucius ja Luuletaja\u201d; see ilmus kaua aega p\u00e4rast tema surma, 2013. aastal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuna Liiv ise \u00fchtki oma luulekogu ei koostanud, panid tema luule kaanoni peaaegu t\u00e4ielikult paika noored kirjanikud Gustav Suits ja Friedebert Tuglas. Suits valis luuletusi esimesse raamatuvalikusse \u201cLuuletused\u201d (1909\/1910), samas kui Tuglase vankumatu p\u00fchendumus p\u00e4rast luuletaja surma tegi Liivi kuulsaks. Liivi luuletusi pandi antoloogiatesse ja \u00f5pikutesse, kuhu need on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4nase p\u00e4evani.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1913. aasta alguses l\u00fckkasid konduktorid haiget kirjanikku hulkuriks pidades ta Tartu-Valga rongist v\u00e4lja sohu. Selle s\u00fcndmuse ning Liivi eluaegse suitsetamisharjumuse tagaj\u00e4rjel j\u00e4i Liiv tuberkuloossesse kopsup\u00f5letikku, mis l\u00f5petas Liivi elu 1. detsembril. 1924. aastal p\u00fcstitas Tartu tehas Tegur Liivi hauale Alatskivil monumendi bareljeefi ja luuletusega \u201eKui tume veel kauaks ka sinu maa\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liivi loodusluule ja isamaalised ennustused, aga ka tema silmapaistev \u201eolemuslik lihtsus\u201c (eesti pagulase ja kriitiku Ivar Ivaski s\u00f5nu kasutades) on suuresti seotud tema maailmatajuga antiantropotsentrilise m\u00f5tlejana. Liivi m\u00f5tte tuuma v\u00f5iks iseloomustada \u2013 kasutades p\u00e4rast luuletaja surma loodud termineid \u2013 kui omamoodi intuitiivset eksistentsialismi ja holismi, mis on omavahel intensiivselt l\u00e4bi p\u00f5imunud. Liiv v\u00e4itis, et elu on tervik \u2013 \u00fchtaegu nii vaimne kui kehaline \u2013, milles iga element on asendamatu. See terviklikkus ei j\u00e4ta ruumi \u201eesimesele\u201c \u2013 \u201eisandatele\u201c, kes p\u00fc\u00fcavad kehtestada oma \u00fcleolekut ja domineerimist bioloogiliselt, sotsiaalselt v\u00f5i rassiliselt \u201eteise\u201c v\u00f5i \u201ekolmanda\u201c v\u00f5i \u00fclej\u00e4\u00e4nud, mitteinimliku looduse \u00fcle. Palju enam kui \u00fckski inimliigi ratsionalistlik v\u00f5i materialistlik p\u00fc\u00fcdlus, paljastavad armastus ja surm Liivi s\u00f5nul meie s\u00fcgavaima ja \u00f5ilsaima mina. Ta l\u00f5i suure hulga luuletusi, mis annavad edasi meie eksistentsi traagilist m\u00f5tet ning samal ka seda, mis on ilus ja puhastav.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>J. T.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>Juhan Liivi luuletused<\/strong>. Koostanud G. Suits. Tartu: Noor-Eesti, 1909, 95 lk.<br><strong>Juhan Liivi luuletused<\/strong>. Koostanud G. Suits. Tartu: Noor-Eesti, 1910, 107 lk.<br><strong>Juhan Liivi luuletused<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na F. Tuglas. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 69 lk. <strong>Juhan Liivi luuletused<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na F. Tuglas. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 279 lk.<br><strong>Valitud luuletused<\/strong>. Koostanud K. Kesa. Detmold, 1949, 90 lk.<br><strong>Teosed. Proosa; Luule<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na: A. Vinkel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 464 lk. [2. tr\u00fckk: 1956.]<br><strong>Rukkivihud rehe all. Valimik luuletusi<\/strong>. Koostanud Paul Rummo. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 68 lk.<br><strong>Juhan Liiv<\/strong>. Koostanud August Sang. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 166 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]<br><strong>Sinuga ja sinuta<\/strong>. Koostanud A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 397 lk.<br><strong>Oleksin ma luuletaja<\/strong>. Koostanud Karl Muru. Tallinn: Eesti Raamat, 2005, 119 lk.<br><strong>Meel paremat ei kannata. Valik luulet eesti ja inglise keeles. The Mind Would Bear No Better. A Selection of Poetry in Estonian and English<\/strong>. Koostanud J. Talvet, inglise keelde t\u00f5lkinud J. Talvet ja H. L. Hix, eess\u00f5na (lk 7-52) J. Talvet. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2007, 143 lk.<br><strong>Tuulehoog l\u00f5i vetesse<\/strong>. Koostanud ja saates\u00f5na J\u00fcri Talvet. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2007, 296 lk.<br><strong>Oh, elul ikka tera on. M\u00f5ttesalmid. \u201cKillud\u201d<\/strong>. Koostanud ja saates\u00f5na J\u00fcri Talvet. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2010, 238 lk.<br><strong>Lumi tuiskab, mina laulan<\/strong>. Valik luulet. Koostanud ja saates\u00f5na J\u00fcri Talvet. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2013, 462 lk. [2. tr\u00fckk: 2016.]<br><strong>Ta lendab mesipuu poole<\/strong>. Koostanud Margit Mikk-Sokk. Tallinn: Tulip, 2021, 94 lk.<br><br><strong><em>Proosa<\/em><\/strong><br><strong>K\u00e4kim\u00e4e k\u00e4gu<\/strong>. Tartu: K. A. Hermann, 1893, 35 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Jurjev: K. A. Hermann, 1903; \u2018Valitud jutud\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1914, 63 lk; Petrograd: Eesti Kirjastuse \u00dchisus, 1923; \u2018Juhan Liivi kogutud teo[k]sed, 3. k\u00f6ide: K\u00e4kim\u00e4e k\u00e4gu ja teisi jutustusi\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1926; \u2018Proosa\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 172 lk.]<br><strong>K\u00fcmme lugu. Videvikul s\u00f5pradele jutustanud Juhan Liiv<\/strong>. Tartu \u2013 Riia: Schnackenburg, 1893, 67 lk. [Sisu: \u2018Esimesed kirjaniku tundmused\u2019; \u2018Peipsi p\u00e4\u00e4l\u2019; \u2018Onupojad\u2019; \u2018Pahased naabrid\u2019; \u2018Saaniga s\u00f5itsin ma sohinal\u2026\u2019; \u2018Muldm\u00e4e Mats\u2019; \u2018Ootajad\u2019; \u2018Algup\u00e4rane m\u00f5te\u2019; \u2018Aias\u2019; \u2018Igap\u00e4evane lugu\u2019.]<br><strong>Wari: lugu l\u00e4hemast minewikust<\/strong>. Tallinn: G. Pihelgas, 1894. 110 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: G. Pihelgas, 1903; \u2018Vari. Kogutud teo[k]sed, 2. anne\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1923, 113 lk; \u2018Kirjanduslooline valimik. III, IV ja V vihk\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1940, lk 143-301; Geislingen, 1947, 91 lk; \u2018Valik jutustusi\u2019, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 136 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 80 lk; \u2018Proosa\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 172 lk; Tallinn: Mixi Kirjastus, 2002, 78 lk; Tallinn: Sinisukk, 2024, 117 lk; Tallinn: Hea Lugu, 2025, 136 lk.]<br><strong>N\u00f5ia t\u00fctar<\/strong>. Jurjev \u2013 Riia: Schnackenburg, 1895, 96 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: \u2018Valik jutustusi\u2019, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 136 lk; \u2018Proosa\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 172 lk.]<br><strong>Elu s\u00fcgawusest<\/strong>. Tartu: E. K. S. koolikirjanduse toimkond, 1909, 79 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Elu s\u00fcgavusest. Juhan Liivi kogutud teo[k]sed, 7. anne\u2018, Tartu: Noor-Eesti, 1934, 110 lk.]<br><strong>Valitud jutud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 63 lk. [Sisu: \u2018Esimesed kirjaniku tundmused\u2019; \u2018Igap\u00e4evane lugu\u2019; \u2018Peipsi p\u00e4\u00e4l\u2019; \u2018Muldm\u00e4e Mats\u2019; \u2018K\u00e4kim\u00e4e k\u00e4gu\u2019; \u2018Pildike Peipsirannalt\u2019; \u2018Aias\u2019.]<br><strong>Valitud jutud<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na F. Tuglas. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 292 lk.<br><strong>Proosa; Luule<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na: A. Vinkel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 464 lk. [2. tr\u00fckk: 1956.]<br><strong>Valik jutustusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 136 lk. [Sisu: \u2018Vari\u2019; \u2018Igap\u00e4evane lugu\u2019; \u2018Peipsi peal\u2019; \u2018N\u00f5ia t\u00fctar\u2019.]<br><strong>Proosa<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 238 lk.<br><strong>Ega me ometi sellep\u00e4rast vihased ole?\u2026: jutte ja luuletusi<\/strong>. Koostanud Andres Jaaksoo; pildid joonistanud Kelli Kagovere. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 27 lk.<br><strong>Proosa<\/strong>. Koost E. S\u00e4\u00e4rits. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 176 lk. [2. tr\u00fckk: 1981.]<br><strong>\u00d6\u00f6l on \u00fcheksa poega<\/strong>. Koost ja saates\u00f5na A. Vinkel. Tallinn: Eesti raamat, 1996, 312 lk.<br><strong>Peipsi peal<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Georg Gr\u00fcnberg. Tallinn: Eesti Raamat, 2008, 206 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Publitsistika ja kirjavahetus<\/em><\/strong><br><strong>Mu kallis Liisi<\/strong>. Koost Aarne Vinkel. Tartu: Ilmamaa, 1996, 254 lk. [Juhan Liivi kirjad Liisa Goldingule. 2. tr\u00fckk: 2000, 3. tr\u00fckk: Tallinn: Ekspress Meedia, 2017, 238 lk.]<br><strong>Vulise ojakene rohkem: publitsistika ja kriitika<\/strong>. Koostanud Tanar Kirs. Rupsi: Liivi Muuseum, 2024, 243 lk.<br><br><strong><em>Kogutud kirjat\u00f6\u00f6d<\/em><\/strong><br><strong>Juhan Liiwi kirjat\u00f6\u00f6de kogu<\/strong>. Tallinn: Uue Aja kaasanne. 1-9. 1904. 444 lk.<br><strong>Juhan Liivi kogutud teo[k]sed. 1. Enesest ja teistest<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na F. Tuglas. Tartu-Noor-Eesti, 1921, 102 lk.<br><strong>Juhan Liivi kogutud teo[k]sed. 2. Vari: Lugu l\u00e4hemast minevikust<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na F. Tuglas. Tartu-Noor-Eesti, 1923, 114 lk.<br><strong>Juhan Liivi kogutud teo[k]sed. 3. K\u00e4kim\u00e4e k\u00e4gu ja teisi jutustusi<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na F. Tuglas. Tartu-Noor-Eesti, 1926, 143 lk. [Sisu: \u2018K\u00e4kim\u00e4e k\u00e4gu\u2019; \u2018N\u00f5ia t\u00fctar\u2019; \u2018N\u00f6\u00f6pn\u00f5el\u2019.]<br><strong>Juhan Liivi kogutud teo[k]sed. 8. Luuletused<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na F. Tuglas. Tartu-Noor-Eesti, 1926, 158 lk.<br><strong>Juhan Liivi kogutud teo[k]sed. 4. Peipsi p\u00e4\u00e4l ja teisi jutustusi<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na F. Tuglas. Tartu-Noor-Eesti, 1928, 104 lk. [Sisu: \u2018Esimesed kirjaniku tundmused\u2019; \u2018Peipsi p\u00e4\u00e4l\u2019; \u2018Muldm\u00e4e Mats\u2019; \u2018Igap\u00e4evane lugu\u2019; \u2018Pahased naabrid\u2019; \u2018Mis sest viimaks sai?\u2019; \u2018Onupojad\u2019; \u2018Saaniga s\u00f5itsin ma sohinal\u2019; \u2018Ootajad\u2019; \u2018Algup\u00e4rane m\u00f5te\u2019; \u2018Aias\u2019; \u2018Pildikene Peipsi rannalt\u2019; \u2018Juak\u2019.]<br><strong>Juhan Liivi kogutud teo[k]sed. 7. Elu s\u00fcgavusest<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na F. Tuglas. Tartu-Noor-Eesti, 1934, 110 lk.<br><strong>Juhan Liivi kogutud teo[k]sed. 5, 6. \u00dche kirjaniku p\u00e4evaraamatust ja teisi lugusid<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na F. Tuglas. Tartu-Noor-Eesti, 1935, 156 lk. [Sisu: \u2018\u00dche kirjaniku p\u00e4evaraamatust\u2019; \u2018Ega\u2019s ma nalja s\u00f5ber ole\u2019; \u2018Kodaverest\u2019; \u2018Otsakene reisikirja\u2019; \u2018J\u00e4nese kiri j\u00e4nestele\u2019; \u2018Krantsi ja Tuksi kirjad\u2019; \u2018\u00dche endise Hannoveri \u00f5petaja kirjavahetusest\u2019; \u2018Taaram\u00e4el\u2019; \u2018P\u00e4\u00e4stetud\u2019; \u2018L\u00fchidalt: naist ma ei v\u00f5ta!\u2019; \u2018\u00dcks trepp alamal\u2019; \u2018Laelamp\u2019; \u2018Tillukene pahandus\u2019; \u2018Eesm\u00e4rgil\u2019; \u2018Meeleparandamine\u2019; \u2018\u00d5nnelik juhtumine\u2019; \u2018Tuhvlid\u2019; \u2018Kolm pisarat\u2019; \u2018Kalliskivi\u2019; \u2018Hilja\u2019; \u2018Minna ja Anna\u2019; \u2018T\u00f5earmastus\u2019; \u2018Linnupesa\u2019; \u2018Kuulus mees\u2019.]<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Juhan Liivi kohta<\/em><\/strong><br>Friedebert Tuglas, <strong>Juhan Liiv. Monografia<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 80 lk. [2. tr\u00fckk: 2013.]<br>Friedebert Tuglas, <strong>Juhan Liiv. Elu ja looming<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 347 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1958 (k\u00e4rbetega), 2013.]<br>Aarne Vinkel, <strong>Juhan Liiv<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 127 lk.<br>J\u00fcri Talvet, <strong>Juhan Liivi luule<\/strong>. Monograafia. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2012, 245 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Juhan Liiv (30.\/18. IV 1864 \u2013 1. XII \/ 18. XI 1913) on eesti luuleklassik. Juhan Liiv s\u00fcndis Riidmas (v\u00e4ikeses Peipsi j\u00e4rve \u00e4\u00e4res asuvas k\u00fclas). Tema isa Benjamin Liiv oli Alatskivi m\u00f5isa talupoeg. Mitu Benjamini last surid varakult. Neljast pojast &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10899","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10899","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10899"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10899\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10902,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10899\/revisions\/10902"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10899"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}