{"id":11026,"date":"2024-04-03T23:42:21","date_gmt":"2024-04-03T20:42:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11026"},"modified":"2026-08-17T10:54:54","modified_gmt":"2026-08-17T07:54:54","slug":"leida-kibuvits","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/leida-kibuvits\/","title":{"rendered":"Leida Kibuvits"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leida_kibuvits-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"696\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leida_kibuvits-696x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6032\" style=\"aspect-ratio:0.679694106307761;width:261px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leida_kibuvits-696x1024.jpg 696w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leida_kibuvits-204x300.jpg 204w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leida_kibuvits-768x1130.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leida_kibuvits-1044x1536.jpg 1044w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leida_kibuvits-1392x2048.jpg 1392w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leida_kibuvits-1920x2826.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/leida_kibuvits-scaled.jpg 1739w\" sizes=\"auto, (max-width: 696px) 100vw, 696px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Leida Kibuvits (s\u00fcndinud Kupits, 1948. aastast kodanikunimega Aisenstadt, 18. X 1907 \u2013 5. XII 1976) oli \u00fcks neid Teise maailmas\u00f5ja eelses Eestis esile kerkinud eesti kirjanikke, kelle eluk\u00e4iku ja loometeesse s\u00f5da ja stalinistlikud repressioonid j\u00e4tsid vahetu j\u00e4lje.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ta s\u00fcndis Tartumaal Kurepalus r\u00e4tsepa ja teenijanna perre, lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Tartus Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4res, kuhu vanemad m\u00f5ni aasta hiljem kolisid. 12-aastasena kaotas ta isa. Aastatel 1913\u20131919 \u00f5ppis Tartus A. Salomoni saksakeelses t\u00fctarlastekoolis, 1919\u20131927 Tartu T\u00fctarlaste G\u00fcmnaasiumis ning 1922\u20131924 Pallase kunstikoolis Konrad M\u00e4e \u00f5pilasena. Alates 1927. aastast t\u00f6\u00f6tas esmalt apteekriabilisena, seej\u00e4rel tr\u00fckit\u00f6\u00f6lisena. 1929. aastal asus masinakirjutajana t\u00f6\u00f6le kaitseministeeriumisse. Seal tutvus ta leitnant August Kibuvitsaga (1904\u20131967), kellega abiellus 1931. aastal. 1938. aastal s\u00fcndis perre t\u00fctar Kai (srn 1983).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aastatel 1933\u20131944 oli kutseline kirjanik, elades P\u00e4rnus (kus pidas ka dramaturgi ametit teatris Endla) ja Viljandis ning kirjutades nii novelle kui ka romaane, samuti t\u00f5lkis v\u00e4liskirjandust, nt Goethet ja Zweigi. Pallases \u00f5ppinud kunstnikuna tegi ta kahele oma teosele (novellikogule \u201eRist ja r\u00f5\u00f5m\u201c ning romaanile \u201eKass arvab, et\u2026\u201c) ka ise illustratsioonid. 1932. aastal v\u00f5itis ta romaaniga \u201eSoomust\u00fcdruk\u201c Looduse romaaniv\u00f5istluse, 1940. aastal novelliga \u201eV\u00e4ike kivi\u201c ajalehe Sirp ja Vasar novelliv\u00f5istluse. 1938. aastast oli Eesti Kirjanike Liidu liige, 1945. aastast Eesti N\u00f5ukogude Kirjanike Liidu liige.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1940. aastal kolis pere August Kibuvitsa t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu Petserisse. P\u00e4rast Omakaitses t\u00f6\u00f6tamist j\u00e4i mees kadunuks ning kuulutati surnuks, kui Leida 1943. aastal end temast lahutada tahtis. Aastaid hiljem selgus, et August Kibuvits oli ilma naise ja t\u00fctreta p\u00f5genenud Kanadasse ning abiellunud seal eestlanna Luisega. 1944. aastal asus Leida Kibuvits t\u00f6\u00f6le ajalehe Rahva H\u00e4\u00e4l kultuuriosakonna juhatajana, seda ametit pidas kaks aastat. 1946. aastal sai medali \u201eVapra t\u00f6\u00f6 eest suures Isamaas\u00f5jas 1941\u20131945\u201c. 1948. aastal abiellus kommunist Leo Aisenstadtiga (1912\u20131975), on arvatud, et poliitilistel p\u00f5hjustel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a><\/a> 1950. aastal vahistati Leida Kibuvits s\u00fc\u00fcdistatuna selles, et avaldas 1942. aastal Saksa okupatsiooni ajal n\u00f5ukogudevastaseid kirjutisi ja tegi sakslastega koost\u00f6\u00f6d. Ta saadeti Siberisse Solikamskisse. Esialgu m\u00e4\u00e4ratud 25-aastasest vangistusest kandis \u00e4ra neli, seej\u00e4rel p\u00e4\u00e4ses kodumaale, olles v\u00e4ga kehvas tervislikus seisus, v\u00e4idetavalt oli tal vabaneda aidanud Aadu Hint, kuigi armuandmispalveid saatsid korduvalt ka ema ja t\u00fctar. 1962. aastal sai ta korteri Tallinna Kirjanike Majja, kus kuuldavasti v\u00e4rvis k\u00f5ikide tubade laed oran\u017eiks. Elu l\u00f5pus elas eraklikult ja vaeselt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tema teosed k\u00e4sitlevad nii eluraskuste vastu kui ka enesev\u00e4\u00e4rikuse eest v\u00f5itlemist, aga neist leiab ka m\u00f5jutusi Eesti eeposest \u201eKalevipoeg\u201c, sisevaateid omaaegsesse teatriellu ning p\u00fc\u00fcdu vaadelda maailma kassi silme l\u00e4bi. Pooleli j\u00e4i perekonnaromaan \u201eLeinapajud\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kibuvits j\u00e4i n\u00f5ukogude okupatsiooni t\u00f5ttu totalitarismi hammasrataste vahele ning on seet\u00f5ttu vajunud eesti kirjandusajaloos suuresti unustusse. Uuel sajandil on p\u00fc\u00fctud tema elu ja loomingut taaselustada nii n\u00e4itusega A. H. Tammsaare muuseumis (2010\u20132011) kui ka kogumikuga \u201eLeida Kibuvits. Kirev. Saatus ja looming\u201c, mis sisaldab artikleid Kibuvitsa elu- ja loominguloost ning l\u00e4bil\u00f5iget t\u00e4htsamatest teostest.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Leida Kibuvits on maetud Tallinna Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Soomust\u00fcdruk<\/strong>. Tartu: Loodus, 1932, 240 lk. [2., tugevalt muudetud tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 448 lk; 3. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 415 lk.]<br><strong>Rahus\u00f5it<\/strong>. Tartu: Loodus, 1933, 207 lk. [2. tr\u00fckk koos romaaniga \u2018Manglus Sepapoeg\u2019: Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 304 lk.]<br><strong>Paradiisi p\u00e4risperenaine<\/strong>. Tartu: Loodus, 1934, 239 lk.<br><strong>Manglus Sepapoeg<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1936, 232 lk. [2. tr\u00fckk koos romaaniga \u2018Rahus\u00f5it\u2019: Tallinn: Eesti Raamat, 203, 304 lk.]<br><strong>Kass arvab, et\u2026<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1936, 212 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Novellid<\/em><\/strong><br><strong>Rist ja r\u00f5\u00f5m<\/strong>. Tartu: Eesti kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 366 lk.<br><strong>Sipelga\u00f5li<\/strong>. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1941, 160 lk.<br><strong>Elagu inimene!<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 336 lk.<br><strong>Lepatriinupunane<\/strong>. Koostanud Linda Uustalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 264 lk. [Novellid. Sisu: \u2018Lugu P\u00fcha Gertrudi s\u00e4ilmest\u2019, \u2018Boorvaseliini-Helmi viimne armastus\u2019, \u2018Rist ja R\u00f5\u00f5m\u2019, \u2018Harak-Mihkel\u2019, \u2018Sipelga\u00f5li\u2019, \u2018Lepatriinupunane\u2019, \u2018Viimased v\u00f5\u00f5rad suled\u2019, \u2018V\u00e4ike kivi\u2019, \u2018Medaljon\u2019, \u2018Teine tee\u2019, \u2018Punane liilia\u2019, \u2018Julge mees \u2013 kaks korda\u2026\u2019.]<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Lastelood<\/em><\/strong><br><strong>Kaks meest on ikka kaks meest<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 148 lk.<br><strong>Tuljak ja Tups<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 204 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Romaanikatkete ja novellide kogumikud<\/em><\/strong><br><strong>Endistest aegadest. Valik proosat aastatest 1934-1941<\/strong>. Koostanud Asta Hameri. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 487 lk.<br><strong>Leida Kibuvits. Kirev. Saatus ja looming<\/strong>. Koostanud Sirje Endre. Tallinn: SE&amp;JS, 2017, 224 lk. [Sisaldab ka: Maarja Vaino, \u2018Saateks\u2019, Kadi Pajupuu, \u2018Leida Kibuvits illustraatorina\u2019, Anu Raud, \u2018Leida Kibuvitsa igavene elu\u2019.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Leida Kibuvits (s\u00fcndinud Kupits, 1948. aastast kodanikunimega Aisenstadt, 18. X 1907 \u2013 5. XII 1976) oli \u00fcks neid Teise maailmas\u00f5ja eelses Eestis esile kerkinud eesti kirjanikke, kelle eluk\u00e4iku ja loometeesse s\u00f5da ja stalinistlikud repressioonid j\u00e4tsid vahetu j\u00e4lje. Ta s\u00fcndis Tartumaal &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11026","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11026","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11026"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11026\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11027,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11026\/revisions\/11027"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11026"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}