{"id":11029,"date":"2024-04-03T23:39:38","date_gmt":"2024-04-03T20:39:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11029"},"modified":"2026-08-17T11:29:44","modified_gmt":"2026-08-17T08:29:44","slug":"heino-kiik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/heino-kiik\/","title":{"rendered":"Heino Kiik"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Heino Kiik (14. V 1927 \u2013 22. II 2013) oli eesti kirjanik, publitsist ja agronoom.<\/p>\n\n\n\n

Kiik s\u00fcndis Avinurme vallas J\u00f5gevamaal, \u00f5ppis 1935\u20131941 Vadi algkoolis, 1942\u20131944 Mustvee g\u00fcmnaasiumis ja 1945\u20131947 R\u00e4pina aiandustehnikumis, mille l\u00f5petas aiandusagronoomina. 1947. aastal astus Kiik Tartu Riikliku \u00dclikooli p\u00f5llumajandusteaduskonda ning 1956. aastal l\u00f5petas Eesti P\u00f5llumajandusakadeemia agronoomina. 1969\u20131971 t\u00e4iendas ta end Moskvas Gorki-nimelises kirjandusinstituudis ning aastatel 1974\u20131975 kinoinstituudis stsenaristikursustel. Kiik suri Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n

End elu l\u00f5puaastail eestiaegseks meheks nimetanud ja lapsep\u00f5lves Eesti esimese presidendi Konstantin P\u00e4tsigagi kohtunud Kiige elu jagunes kahe eriala \u2013 agronoomia ja kirjanduse \u2013 vahel \u00fcsna \u00fchtlaselt ning sageli p\u00f5imununa. Nooremas eas t\u00f6\u00f6tas ta mitmel pool Eestis, nt Viljandis ja Hiiumaal, agronoomi v\u00f5i aednikuna, tehes seejuures kaast\u00f6id ajakirjandusv\u00e4ljaannetele \u2013 ajakirjanike liitu astus ta aastal 1958. Hiljem keskendus Kiik kirjandusele, kuid selleski on ta paljudele tuntud ilukirjanduse k\u00f5rval hoopis erialaste teoste v\u00f5i n\u00e4iteks mitmek\u00f6iteliste botaanika-alaste raamatute \u201eTaimetark\u201c ja \u201eMaailma viljad\u201c autorina. Ta on rajanud pargi, aretanud ilup\u00f5\u00f5said, kollektsioneerinud okaspuid, k\u00e4inud paljudel erialastel reisidel N\u00f5ukogude Liidu aladel, hiljem ka mujal.<\/p>\n\n\n\n

Kui n\u00f5ukogude ajal tuli Kiigel t\u00f6\u00f6tada p\u00f5llumajandusministeeriumis propagandaosakonna juhatajana, siis Eesti Vabariigi taasiseseisvudes oli Kiik aktiivne poliitikas, astudes esmalt Eesti Sinisesse Erakonda (1994\u20132000), seej\u00e4rel Eesti Demokraatlikku Parteisse (2000\u20132002) ning l\u00f5puks Isamaa ja Res Publica Liitu, mille kaudu sai 2003. aastal asendusliikmena Tallinna linnavolikogusse ning oli seal ka n\u00e4iteks keskkonnakomisjoni spetsialist.<\/p>\n\n\n\n

Kutseline kirjanik oli Heino Kiik alates 1963. aastast, mil \u201eMetsiku taltsutamine\u201c sai noorsookirjanduse v\u00f5istlusel eriauhinna. 1965. aasta romaaniv\u00f5istlustel v\u00f5itis I auhinna \u201eM\u00f5edaku eelp\u00e4ev\u201c, 1967. aastal \u201eTondi \u00f6\u00f6maja\u201c. K\u00f5ik nimetatud teosed on moel v\u00f5i teisel p\u00f5llumajandusliku v\u00f5i agronoomilise taustaga. Viimast neist nimetatakse tema kriitilisimaks romaaniks, mis n\u00f5ukogude ajal ilmuda sai, sedagi avalikkuse survel ja alles aastal 1970.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanike Liitu astus Kiik 1969. Aastatel 1976\u20131981 oli Kiik Kirjanike Liidu juhatuse liige ja sekret\u00e4r, samuti ENSV kirjandusfondi juhatuse esimees ning NSVL-i kirjandusfondi juhatuse liige. Kirjanike Liidu juhatusse kuulus ta ka aastatel 1986\u20131989. Aastail 1994\u20131997 juhatas Kiik Eesti Romaanifondi. 1980-ndate l\u00f5puaastail oli Kiik n\u00f5ukogude ikke alt vabanevas Eestis vastasutatud kirjastuskooperatiivide Kupar ja \u00d5llu esimees ning enda loodud Eesti Kaunite Kunstide Akadeemia president.<\/p>\n\n\n\n

Nimetatud kirjastuste, eelk\u00f5ige \u00d5llu alt, hiljem ka Ilmamaa ning l\u00f5puks omanimelise kirjastuse alt, andis Kiik 1980-ndate l\u00f5pust kuni surmani v\u00e4lja igal aastal m\u00f5ne raamatu m\u00e4lestustega m\u00f5nest eluaastast, kirjeldades nii \u00fchiskondlikke olusid ja nende muutumist kui ka loomet\u00f6\u00f6 tegemist ja kirjanduspoliitika kujunemist nii n\u00f5ukogude kui hilisemas murranguperioodi ja saabuva vabaduse tingimustes. N\u00e4iteks aastatel 1976\u20131990 kirjutas Kiik p\u00e4evaraamatut (enda s\u00f5nul dokumentaalromaani), mis ilmusid tr\u00fckis aastatel 1990\u20132014. Tema enda s\u00f5nul kirjutas ta k\u00f5nealuseid teoseid selleks, et noorematel p\u00f5lvedel oleks tollest ajast vastavat informatsiooni.<\/p>\n\n\n\n

1980. aastal kirjutas Heino Kiik alla 40 kirjale.<\/p>\n\n\n\n

Kiige ilukirjanduslik looming keskendus n\u00f5ukogude elukorralduse \u00e4raspidisuse lahkamisele ning sellest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsimisele, tema teosed, sageli realistlikud ja grotesksed, olid ilmumisajal sageli p\u00f5lu all, hiljem, Eesti vabanedes, tekkis ka Kiigel v\u00f5imalus kirjutada vabamalt ja valusamatel teemadel, n\u00e4iteks n\u00e4gi 1988. aastal l\u00f5puks tr\u00fckivalgust romaan \u201eMaria Siberimaal\u201c, mis r\u00e4\u00e4gib 1949. aasta k\u00fc\u00fcditatute k\u00e4ek\u00e4igust ja mida tagasi l\u00fckates s\u00fc\u00fcdistati Kiike vaid m\u00f5ni aasta varem n\u00f5ukogude-vastases agitatsioonis.<\/p>\n\n\n\n

1979. aastal m\u00e4rgiti romaaniv\u00f5istlusel \u00e4ra \u201eMind armastas jaapanlanna\u201c, 1985. aastal p\u00e4lvis romaaniv\u00f5istlusel II preemia romaan \u201eElupadrik\u201c. 1990. aastal sai Kiik kirjanike liidu aastapreemia sariromaani \u201eArve Jomm\u201c eest, milles ilmus aastatel 1971\u20131990 seitse osa.<\/p>\n\n\n\n

Tema raamatuid on t\u00f5lgitud vene, soome, leedu ja prantsuse keelde.<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
M\u00f5edaku eelp\u00e4ev. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 201 lk; [2. tr\u00fckk koos romaaniga \u201eMind armastab jaapanlanna\u201c, Tallinn: Eesti Raamat, 2006, 462 lk].
Tondi\u00f6\u00f6maja. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 599 lk; [2. tr\u00fckk Tallinn: Eesti Raamat, 2005, 528 lk].
Arve Jomm. (Meheaastad, 1. osa). <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 159 lk; [1. ja 2. osa koos, Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 287 lk; 1.\u20134. osa koos, Tallinn: Eesti Raamat, 2005, 512 lk].
Arve Jomm. Pensionieelik (2. osa). <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 143 lk; [1.\u20134. osa koos, Tallinn: Eesti Raamat, 2005, 512 lk].
Arve Jomm. Alguse asi. Brigadir (3.\u20134. osa). <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 221 lk; [1.\u20134. osa koos, Tallinn: Eesti Raamat, 2005, 512 lk].
Elupadrik. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 208 lk; [2. tr\u00fckk koos romaaniga \u201eMaria Siberimaal\u201c, Tallinn: Eesti Raamat, 2007, 384 lk].
Mind armastab jaapanlanna (I osa). <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 176 lk;[2. tr\u00fckk,Tallinn: \u00d5llu, 1992, 334 lk; 3. tr\u00fckk koos romaaniga \u201eM\u00f5edaku eelp\u00e4ev\u201c, Tallinn: Eesti Raamat, 2006, 462 lk].
Maria Siberimaal. <\/strong>Tallinn: Kupar, 1988, 252 lk; [2. tr\u00fckk koos romaaniga \u201eElupadrik\u201c, Tallinn: Eesti Raamat, 2007, 384 lk; 3. tr\u00fckk Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2009, 256 lk].
Arve Jomm. Elame \u00fcle. Eneseteostus. (5.\u20136. osa) <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 304 lk; [5.\u20137. osa koos, Tallinn: Eesti Raamat, 2005, 504 lk].
Arve Jomm. L\u00f5hkine k\u00fcna. (7. osa). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1990, 173 lk; [5.\u20137. osa koos, Tallinn: Eesti Raamat, 2005, 504 lk].
Mind armastab jaapanlanna (II osa). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1990, 208 lk.<\/p>\n\n\n\n

Dokumentaalromaanid \/ m\u00e4lestused<\/strong><\/em>
Kuidas end tunned, kuuek\u00fcmnene? <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 336 lk.
Mureaja laps. <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1990, 95 lk.
Aasta 1988. <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1990, 96 lk.
Aasta 1979. <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1992, 80 lk.
Aasta 1985. <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1992, 77 lk.
\u201eKupra\u201c l\u00f5henemine (aasta 1989). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1992, 93 lk.
\u201eJaapanlanna\u201c kirjutamine. <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1993, 112 lk.
\u201eMaria\u201c saamine. <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1993, 120 lk.
Kirjanike elamu (aasta 1977). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1993, 124 lk.
Eluromaan (aasta 1980). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1994, 117 lk.
Organid (aasta 1981). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1994, 104 lk.
Stipendium (aasta 1982). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1994, 104 lk.
Romaani sulatamine (aasta 1983). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1994, 128 lk.
Padrik (aasta 1984). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1994, 143 lk.
Murrang (aasta 1986). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1995, 174 lk.
Fataalne optimist (aasta 1987). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1995, 256 lk.
Rekord (aasta 1990). <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1996, 255 lk.
Nimede register. <\/strong>Tallinn: \u00d5llu, 1996, 65 lk.
\u201eKupra\u201c algus. (1987. a). <\/strong>?,2003, 58 lk.
Kuresaapad. (1. osa) <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2002, 208 lk.
K\u00f5ndes. (2. osa, 1936\u20131942) <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2003, 328 lk.
Mitteminister. (3. osa, 1943\u20131948). <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2004, 332 lk.
Ole usin. (4. osa, 1948\u20131954). <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2005, 320 lk.
Leida ennast. (5. osa, 1954\u20131963). <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2006, 256 lk.
No siis\u2026 (6. osa, 1963\u20131966). <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2007, 320 lk.
Tondionu. (7. osa, 1966\u20131969). <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2008, 304 lk.
Tudeng Moskvas. (8. osa, 1969\u20131970). <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2009, 288 lk.
Helmiga. (9. osa, 1970\u20131971). <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2010, 288 lk.
Parteilisuse ajastul. (10. osa, 1971\u20131973). <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2011, 246 lk.
Eluteeristil (11. osa, 1973\u20131974). <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2012, 252 lk.
P\u00f5genikuna Moskvas. (12. osa, 1974\u20131975). <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2013, 280 lk.
Ei sure kirjanik. (13. osa, 1976\u20131979). <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2014, 247 lk.
Maria. (Tondi\u00f6\u00f6maja II). <\/strong>Tallinn: Faatum, 2005, 503 lk.
Tondi tulemine. (Tondi\u00f6\u00f6maja III). <\/strong>Tallinn: Heino Kiik, 2006, 486 lk.
Julgeolekust (KGB). <\/strong>Tallinn: Heino Kiik, 2006, 447 lk.
Vabanemise r\u00f5\u00f5mud (Tondi\u00f6\u00f6maja V). <\/strong>Tallinn: Heino Kiik, 2007, 360 lk.
Kunstirahva akadeemia I. <\/strong>Tallinn: Heino Kiik, 2009, 255 lk.
Kunstirahva akadeemia II. <\/strong>Tallinn: Heino Kiik, 2010, 380 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lastekirjandus<\/strong><\/em>
Metsiku taltsutamine. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 168 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idend<\/strong><\/em>
R\u00f5\u00f5m p\u00e4ikesest. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 159 lk.<\/p>\n\n\n\n

Botaanika \/ aiandus<\/strong><\/em>
Dr. Julius Aamisepa teaduslikust p\u00e4randist. <\/strong>Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 240 lk.
Dr. Mihkel Pill. <\/strong>Tallinn: Valgus, 1968, 235 lk.
Aleksander Eisenschmidt. <\/strong>Tallinn: Valgus, 1969, 111 lk.
Maaviljeluse k\u00e4siraamat. <\/strong>(Koos Richard Toomre, Osvald Halliku, Valve Jaaguse, R. Pandi, Tiina N\u00f5gese, Helmut Raigi, Hugo Richard Sutteri, J\u00fcri Heinsoo, E. Vindi, Jaan Lepaj\u00f5e ja J. Sarvega), Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 644 lk.
Taimetark. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 119 lk.
Taimetark II. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 341 lk.
Taimetark III. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 310 lk.
Maailma viljad I. <\/strong>Tallinn: Valgus, 1982, 87 lk.
Maailma viljad II. <\/strong>Tallinn: Valgus, 1984, 111 lk.
Maailma viljad III\u2013IV. <\/strong>Tallinn: Valgus, 1986, 303 lk; [I\u2013IV osa koos, Tallinn: Valgus, 1989, 560 lk].<\/p>\n\n\n\n

Elulugu<\/strong><\/em>
Legend Helmi Puur. <\/strong>Tallinn: Heino Kiik, 2012, 198 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Heino Kiik (14. V 1927 \u2013 22. II 2013) oli eesti kirjanik, publitsist ja agronoom. Kiik s\u00fcndis Avinurme vallas J\u00f5gevamaal, \u00f5ppis 1935\u20131941 Vadi algkoolis, 1942\u20131944 Mustvee g\u00fcmnaasiumis ja 1945\u20131947 R\u00e4pina aiandustehnikumis, mille l\u00f5petas aiandusagronoomina. 1947. aastal astus Kiik Tartu Riikliku …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11029","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11029","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11029"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11029\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11032,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11029\/revisions\/11032"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11029"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}