{"id":11054,"date":"2024-04-03T23:41:52","date_gmt":"2024-04-03T20:41:52","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11054"},"modified":"2026-08-17T12:34:28","modified_gmt":"2026-08-17T09:34:28","slug":"august-kitzberg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/august-kitzberg\/","title":{"rendered":"August Kitzberg"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

August Kitzberg (29. XII 1855 \u2013 10. X 1927) oli draama- ja proosakirjanik, avaldas ka f\u00f6ljetone ning satiirilisi v\u00e4rsse.<\/p>\n\n\n\n

Kitzberg veetis lapsep\u00f5lve L\u00f5una-Eestis Halliste kihelkonnas, mis asub Mulgi murde alal (Mulgimaal). Seal ta sai \u00f5petajast venna juures vallakooli hariduse, hiljem t\u00e4iendas ta haridust ise\u00f5ppijana. Mulgimaal asus ta ka t\u00f6\u00f6le, kolides 1871. aastal koos vennaga Karksi kihelkonda P\u00f6\u00f6glesse. Ta t\u00f6\u00f6tas valla- ja kohtuametnikuna, pikemalt oli ta Karksi kihelkonna mitmes paigas vallakirjutaja. Sellest ametist oli ta sunnitud loobuma p\u00e4rast valla omavalitsuste reformi vene keele mitteoskamise t\u00f5ttu. 1893. aastal otsis ta t\u00f6\u00f6d Viljandist, 1894. aastal asus ta kontoriametnikuks Daugavpilsi l\u00e4histel asuvasse piirituse- ja p\u00e4rmivabrikusse, 1898.\u20131901. aastal oli ta ametnik Riias vagunivabrikus. 1901. aastal kolis ta Tartusse, kus elas elu l\u00f5puni. Siin t\u00f6\u00f6tas Kitzberg ajalehe Postimees \u00e4rijuhina ning pangaametnikuna kuni 1920. aastani.<\/p>\n\n\n\n

Kitzberg alustas proosakirjanikuna, p\u00e4rast koduloolise raamatu \u201eKodu-kurukesest\u201c (1878) avaldamist sai ta esimeseks mahukamaks ilukirjanduslikuks t\u00f6\u00f6ks jutustus \u201eMaimu\u201c. K\u00e4sikiri sai 1889. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi auhinna ning ilmus raamatuna aastal 1892. Tegemist on iseloomuliku teosega romantilise ajaloolise proosa laines, samas paistab see silma folkloorse materjali kasutamisega.<\/p>\n\n\n\n

19. sajandi l\u00f5pul s\u00fcnnivad Kitzbergi esimesed draamatekstid, kuid sel perioodil on ta siiski rohkem keskendunud l\u00fchiproosa kirjutamisele. Ilmub proosakogu \u201eIlmlik J\u00f5uluraamat\u201c (1894), kuid paljud jutud j\u00e4id ajakirjandusse ja j\u00f5udsid raamatutesse alles hiljem, kui avaldati Kitzbergi \u201eK\u00fclajutud\u201c (I\u2013V; 1915\u20131921). Neis tekstides toimub Kitzbergil sujuv \u00fcleminek romantiliselt stiililt realistlikule. Suur osa tegevustikust toimub k\u00fclamilj\u00f6\u00f6s, sageli Mulgimaal, mitmel puhul on Kitzberg kasutanud ka dialoogides l\u00f5unaeesti keelt (Mulgi murrakut), mida ta on kasutanud draamatekstideski. Kitzbergi proosateoste seas on tuntumad kaks pikemat ja omavahel seotud juttu \u201eVeli Henn\u201c (1901) ja \u201eHennu veli\u201c (1904), mis \u00fchendavad koomilisi ja realistlikke kujutamisv\u00f5tteid, pakuvad v\u00e4rvikaid tegelaskujusid ning rikkalikku keelekasutust, seejuures ka teadlikku m\u00e4ngu erinevate keeleregistritega.<\/p>\n\n\n\n

Draamaloomingu osat\u00e4htsus suureneb Kitzbergil 20. sajandil, osalt hakkab seda m\u00f5jutama viljakas koost\u00f6\u00f6 lavastaja Karl Menninguga. Varasemas loominguj\u00e4rgus kirjutas Kitzberg kom\u00f6\u00f6diaid (\u201ePunga Mart ja Uba-Kaarel\u201c (1894), \u201ePila-Peetri testament\u201c (1897), \u201eR\u00e4tsep \u00d5hk\u201c (1903)). Need kujunesid populaarseteks ja kom\u00f6\u00f6diatega j\u00e4tkas ta hiljemgi (nt \u201eP\u00fcve talus\u201c (1910)), kuid Tartus tema draamatekstide laad mitmekesistub ning siin kirjutab ta oma k\u00f5ige tuntumad n\u00e4idendid. Tartu Vanemuises algab Eesti kutselise teatri ajalugu 1906. aastal Kitzbergi draamaga \u201eTuulte p\u00f6\u00f6rises\u201c, mille toob lavale Menning. Selles n\u00e4idendis on tegelastevahelisi keerukaid suhteid kujutatud senisest suurema ps\u00fchholoogilisusega ning suhteid on seotud ka \u00fchiskondlike teemadega, eesk\u00e4tt 1905. aasta revolutsioonis\u00fcndmustega.<\/p>\n\n\n\n

Kitzbergi ja kogu 20. sajandi eesti draamakirjanduse \u00fcheks tuntumaks tekstiks kujuneb 1911. aastal lavastatud n\u00e4idend \u201eLibahunt\u201c. Teoses on tegemist armastuskolmnurgaga, seda komplitseerib rahvauskumuslik taust. N\u00e4idendi keskset naistegelast Tiinat s\u00fc\u00fcdistatakse libahundiks k\u00e4imises, v\u00e4lja joonistub vastasseis k\u00fclas levinud alalhoidliku mentaliteedi ning Tiina s\u00f5ltumatu ja vabadusideed kandva hoiaku vahel.<\/p>\n\n\n\n

Tuntumate Kitzbergi n\u00e4idendite hulka kuulub ka raha v\u00f5imu paljastav n\u00e4idend \u201eKauka Jumal\u201c (lavastatud 1912). Raha v\u00f5i v\u00f5imuga seotud probleemid on olulised veel m\u00f5nes teiseski tema selleaegses draamateoses (\u201eEnne kukke ja koitu\u201c (lavastatud 1918), \u201eLaurits\u201c (1919)).<\/p>\n\n\n\n

Kitzberg avaldas ajakirjanduses f\u00f6ljetone ja pilav\u00e4rsse, kasutades ka varjunimesid (Tiibuse Jaak, Tiibuse Mari jt). Osa neist tekstidest j\u00f5udis ta koondada ka raamatutesse (\u201eTiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus\u201c I\u2013II (1920\u20131923), \u201eTiibuse Mari ajalikud laulud\u201c (1920)). Kitzbergi 1920. aastate k\u00f5ige suuremaks t\u00f6\u00f6ks kujunesid kahes k\u00f6ites ilmunud m\u00e4lestused (\u201e\u00dche vana \u201etuuletallaja\u201c noorp\u00f5lve m\u00e4lestused\u201c I\u2013II (1924\u20131925)), tegemist on \u00fche tuntuma teosega eesti memuaristikas.<\/p>\n\n\n\n

M. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Proosa<\/em><\/strong>
Maimu: Jutt Eesti muinasajast<\/strong>. Tartu: K. A. Hermann, 1892, 128 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1893, 1911, 1960, 1986.]
Ilmlik J\u00f5uluraamat<\/strong>. Tallinn: G. Pihlakas, 1894, 112 lk.
Weli Henn<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1915, 112 lk.
Hennu weli<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1915, 92 lk.
A. Kitzberg\u2019i K\u00fclajutud. III<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1915, 208 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Noor-Eesti, 1923, 136 lk; 3. tr\u00fckk: \u2018A. Kitzberg\u2019i k\u00fclajutud. III-IV\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1928, 218 lk.]
A. Kitzberg\u2019i K\u00fclajutud. I<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1916, 154 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018A. Kitzberg\u2019i k\u00fclajutud. I ja II\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1923, 175 lk.]
A. Kitzberg\u2019i k\u00fclajutud. II<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 116 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018A. Kitzberg\u2019i k\u00fclajutud. I ja II\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1923, 175 lk.]
A. Kitzberg\u2019i k\u00fclajutud. IV<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1920, 118 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018A. Kitzberg\u2019i k\u00fclajutud. III-IV\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1928, 218 lk.]
A. Kitzberg\u2019i k\u00fclajutud. V<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 147 lk.
A. Kitzberg\u2019i lastejutud: \u00fcks vanamoodi raamat<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 111 lk.
Jutustused. Valitud teosed II<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 535 lk. [2. tr\u00fckk 1956.]
Lastejutte<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 29 lk. [2. tr\u00fckk: 1979.]
K\u00fclajutud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 431 lk.
Valik k\u00fclajutte<\/strong>. Koostanud Ants J\u00e4rv. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 184 lk.
K\u00fclajutud<\/strong>. Koostanud Ants J\u00e4rv. Tallinn: Eesti Raamat, 2002, 520 lk.
Libahunt ja teisi k\u00fclajutte<\/strong>. Tallinn: Sinisukk, 2026, 352 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid (esmatr\u00fckid)<\/em><\/strong>
Punga-Mart ja Uba-Kaarel: Viiej\u00e4rguline n\u00e4item\u00e4ng rahva elust<\/strong>. Viljandi: 1894, 56 lk.
Pila-Peetri testament: N\u00e4item\u00e4ng kahes waatuses<\/strong>. Tartu: K. S\u00f6\u00f6t, 1897, 48 lk.
Wana wanaga ja noor noorega ehk igale potile kohane kaas: Nali \u00fches waatuses<\/strong>. Tartu: K. S\u00f6\u00f6t, 1897, 38 lk.
R\u00e4ttsepp \u00d5hk: Wiiej\u00e4rguline n\u00e4item\u00e4ng rahwa elust<\/strong>. Tartu: 1903, 88 lk.
Tuulte p\u00f6\u00f6rises: draama wiies waatuses<\/strong>. Tartu: 1906, 128 lk.
P\u00fcwe talus: K\u00fclaelupilt wiies waatuses<\/strong>. Viljandi: H. Leoke, 1910, 111 lk.
Kawal-Ants ja Wanapagan: Muinaslooline naljam\u00e4ng wiies waatuses<\/strong>. Viljandi: H. Leoke, 1912, 80 lk.
Libahunt: Draama wiies waatuses<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1912, 109 lk.
Kosjas\u00f5it: Jant kolmes vaatuses, laulu ja tantsuga<\/strong>. Tartu: 1915, 54 lk.
Kauka Jumal: Rahwat\u00fckk 5 waatuses (6 pildis)<\/strong>. Tartu: 1915, 99 lk.
Enne kukke ja koitu<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 95 lk.
Laurits: kolmevaatusline n\u00e4idend<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1919, 79 lk.
Onu Zipul: nali \u00fches vaatuses<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 24 lk.
Neetud talu: kom\u00f6\u00f6dia neljas vaatuses<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 80 lk.
A. Kitzberg\u2019i lasten\u00e4idendid<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 352 lk.
N\u00e4idendid. II<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 269 lk.
Valitud n\u00e4idendid<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1943, 308 lk.
Valitud n\u00e4idendid. Enne kukke ja koitu; Libahunt; Kauka jumal; Laurits<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 318 lk.
N\u00e4idendid. Valitud teosed I<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 703 lk.
Kuri kuningat\u00fctar: valimik lasten\u00e4idendeid<\/strong>. Koostanud Edvin Hiedel. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 152 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused, f\u00f6ljetonid<\/em><\/strong>
Kodu-kurukesest: M\u00f5nda ilusalt isamaalt: P\u00f6\u00f6gle lastepidu m\u00e4lestuseks aastal 1878<\/strong>. Tartu: 1878, 44 lk.
Tiibuse Jaak Tiibuse kirjawahetus<\/strong>. Kogunud ja w\u00e4ljaannud A. Kitzberg. Tallinn: 1920, 168 lk.
Tiibuse Jaak Tiibuse kirjawahetus. II<\/strong>. Kogunud ja w\u00e4ljaannud A. Kitzberg. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1923, 299 lk.
\u00dche vana \u201ctuuletallaja\u201d noorp\u00f5lve m\u00e4lestused. I<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 174 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1936, 1957, 1973, 2010.]
\u00dche vana \u201ctuuletallaja\u201d noorp\u00f5lve m\u00e4lestused. II<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 176 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1957, 1973, 2010.]<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Tiibuse Mari ajalikud laulud. Kogunud ja p\u00fchendanud Marie Underile, Henrik Wisnapuule ja Arthur Adsonile, kes minnu luuletama on \u00f5rritanu, Mari Tiibus<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1920, 32 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

August Kitzberg (29. XII 1855 \u2013 10. X 1927) oli draama- ja proosakirjanik, avaldas ka f\u00f6ljetone ning satiirilisi v\u00e4rsse. Kitzberg veetis lapsep\u00f5lve L\u00f5una-Eestis Halliste kihelkonnas, mis asub Mulgi murde alal (Mulgimaal). Seal ta sai \u00f5petajast venna juures vallakooli hariduse, hiljem …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11054","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11054","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11054"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11054\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11057,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11054\/revisions\/11057"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11054"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}