{"id":11074,"date":"2024-04-03T23:40:50","date_gmt":"2024-04-03T20:40:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11074"},"modified":"2026-08-17T18:45:46","modified_gmt":"2026-08-17T15:45:46","slug":"albert-kivikas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/albert-kivikas\/","title":{"rendered":"Albert Kivikas"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-8037_albert_kivikas_parikas.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"639\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-8037_albert_kivikas_parikas-639x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5927\" style=\"aspect-ratio:0.6240249345900785;width:223px;height:auto\" title=\"Foto: J. &amp; P. Parikas\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-8037_albert_kivikas_parikas-639x1024.jpg 639w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-8037_albert_kivikas_parikas-187x300.jpg 187w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-8037_albert_kivikas_parikas-768x1230.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-8037_albert_kivikas_parikas-959x1536.jpg 959w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-8037_albert_kivikas_parikas-1279x2048.jpg 1279w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-8037_albert_kivikas_parikas.jpg 1315w\" sizes=\"auto, (max-width: 639px) 100vw, 639px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Albert Kivikas (18.\/6. I 1898 \u2013 19. V 1978) on eesti kirjanik, prosaist ja t\u00f5lkija. Tema t\u00e4htsaimast teosest, realistlikust ajalooromaanist \u201eNimed marmortahvlil\u201c on saanud eesti kirjanduse t\u00fcvitekste, mis v\u00f5imendab rahvuslikke ja s\u00f5javastaseid hoiakuid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a><\/a>S\u00fcndis Viljandimaal Taevere vallas Suure-Jaani alevis taluteenija pojana. Lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Olustvere m\u00f5isas. \u00d5ppis 1907\u20131908 kodukandi vallakoolis ja 1909\u20131913 Kildu k\u00fclas asunud Vastsem\u00f5isa ministeeriumikoolis. Haridustee j\u00e4tkus 1914\u20131916 Viljandi kaubanduskoolis ja 1916\u20131919 Tartu kommertskoolis. Vabaduss\u00f5ja puhkedes astus ta Viljandis vabatahtlikuna kooli\u00f5pilaste pataljoni, tegi l\u00e4bi s\u00f5jatee Emaj\u00f5e suudmest piki V\u00f5rtsj\u00e4rve idakallast kuni Pikasillani ja sealt edasi Valka. 1920 alustas \u00f5pinguid Tartu \u00fclikoolis, valides p\u00f5hierialadeks kirjanduse ja ajaloo. 1922 katkestas \u00f5pingud Tartus ning siirdus ajakirjade \u201eAeg\u201c ja \u201eOdamees\u201c toimetajaks Berliini. 1923 naasis vabakutselise kirjanikuna Tartusse, keskendudes peamiselt loomingule, novellide ja romaanide kirjutamisele. Kolides Tallinnasse, t\u00f6\u00f6tas ta 1930ndatel mitmete ajalehtede toimetuses. Aastatel 1935\u20131938 oli Eesti Draamateatri ja 1938\u20131940 Estonia teatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 1941\u20131944 toimetas ajalehte Eesti S\u00f5na ja oli Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1944. aasta kevadel asus koos perega elama Helsingisse, 1944. aasta s\u00fcgisel oli sunnitud p\u00f5genema Rootsi. T\u00f6\u00f6tas tee-ehitusel, turbarabas, tekstiilivabrikus, hiljem oli arhivaar. Suri Lundis, kuid tema p\u00f5rm maeti 1990. aastal \u00fcmber Tallinna Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kirjanduslikku tegevust alustas Kivikas kooli\u00f5pilasena, deb\u00fcteerides ajakirjanduses luuletustega. Tema esimene, realistlike k\u00fclajuttude kogu \u201eSookaelad\u201c (1919) ilmus Mart Karuse pseudon\u00fc\u00fcmi all. Uuenenud maailman\u00e4gemist v\u00e4ljendasid Siuru-perioodil futuristlikud v\u00e4rsid Erni Hiirega kahasse avaldatud bro\u0161\u00fc\u00fcris \u201eOhverdet konn\u201c (1919) ja ekspressionistlikud l\u00fchijutud kogus \u201eLendavad sead\u201c (1919), mis tr\u00fckiti \u00f5llepudelisiltidest poognatele. Ekspressionistlik retoorika avaldus pikemas proosapoeemis \u201eMina\u201c (1920) ja protestimeelses manifestis \u201eMaha l\u00fc\u00fcriline \u0161okolaad\u201c (1920). Noore Kivika looming \u0161okeeris publikut ekstravagantsete n\u00e4gemustega s\u00f5jaaegsest resignatsioonist ja m\u00f5ttetust h\u00e4vingust. Kujundileidlikud tekstid, m\u00f5judes epateerivalt, naeruv\u00e4\u00e4ristasid Siuru-perioodi elukauget subjektivismi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kogunud tuntust futuristina, j\u00e4tkas Kivikas uueneva realistliku proosa lainel. Romaanitriloogia \u201eJ\u00fcrip\u00e4ev\u201d (1921; p\u00f5hjalikult \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud variant kandis pealkirja \u201eMurrang\u201c, 1925), \u201eJaanip\u00e4ev\u201d (1924) ja \u201eMihklip\u00e4ev\u201d (1924) t\u00f5statas s\u00f5jaj\u00e4rgse talu\u00fchiskonna taustal sotsiaalse eba\u00f5igluse ja \u00e4rimoraali eiramise probleeme. Maaelu k\u00e4sitlemist j\u00e4tkas Kivikas veel hiljem romaanis \u201eKaruskose\u201c (1943), mis on sisult ja laadilt talupojaromaan, ja novellikogus \u201eTulililled\u201d (1957), kus kodupaigast inspireeritud k\u00fclajutud toovad esile talu\u00fchiskonnas valitsevaid suhteid ja vastuolusid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kivikase loomingu p\u00f5hiteemaks kujuneb s\u00f5da ja sellest johtuv dramaatiline elutunnetus. Vabaduss\u00f5ja-aineline novellikogu \u201eVerimust\u201d (1920) n\u00e4itab s\u00f5jaolukordi, kus inimene kaotab nime ja karakteri, muutudes k\u00e4sku t\u00e4ites v\u00f5i enesekaitse eesm\u00e4rgil tapamasinaks. Isiklikust s\u00f5jakogemusest ajendatud \u201eRistimine tulega\u201d (1923) on esimene Vabaduss\u00f5ja-teemaline romaan, mis kasutab vastasleerides v\u00f5itlevate vendade motiivi. Teravat \u00fchiskonnakriitilist, maailmavaatelistele konfliktidele rajatud l\u00e4henemist pakuvad kogumiku \u201ePunane ja valge\u201d (1927) s\u00f5ja- ja revolutsiooninovellid, mille ps\u00fchholoogiline pinevus ja kompositsiooniline tihendatus annavad edasi inimlikkusest v\u00f5\u00f5randumise dramatismi. Tema teoste l\u00e4bivaks teemaks on Eesti Vabariigi rajamine, s\u00f5jatandril selle vabaduse eest v\u00f5itlemine ja j\u00e4rgnev omariikluse \u00fclesehitamine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tetraloogia \u201eNimed marmortahvlil\u201d (I \u2013 1936, II \u2013 1948, III \u2013 1951, IV \u2013 1954) on eesti s\u00f5jakirjanduse tippteoseid, mille esimene osa p\u00e4lvis 1937 Eesti Riigivanema Konstantin P\u00e4tsi kirjandusauhinna. Autobiograafilisel ainestikul p\u00f5hinev realistlik romaan jutustab Vabaduss\u00f5jast ja sellele j\u00e4rgnenud aastatest (1919\u20131924) peategelase Henn Ahase pilgu l\u00e4bi, esitades s\u00fcndmused ajaloole vastavalt ja ps\u00fchholoogiliselt veenvalt. Romaan on kokkuv\u00f5te \u00fche p\u00f5lvkonna \u00fchiskondlike ja kultuuriliste ideede v\u00f5itlusest, omap\u00e4rane ajastupeegel eesti proosas. Teost on korduvalt dramatiseeritud ja teatrites lavastatud, 2002 valmis samanimeline film (stsenarist ja lavastaja Elmo N\u00fcganen). Kaudselt v\u00f5ib romaanisarjaga seostada Kivikase viimast, poliitilise ja publitsistliku v\u00f5imenduse saanud romaani \u201eKoduk\u00e4ija\u201c (1963), mille peategelases Ahasveeruses on \u00e4ratuntav Henn Ahase tegelaskuju.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>J\u00fcrip\u00e4ev<\/strong>. Tartu: Odamees, 1921, 264 lk.<br><strong>Jaanip\u00e4ev<\/strong>. Tartu: Postimees, 1924, 351 lk.<br><strong>Mihklip\u00e4ev<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1924, 235 lk.<br><strong>Murrang<\/strong>. Tartu: Odamees, 1925, 185 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn, Eesti P\u00e4evaleht, 2009, 207 lk.]<br><strong>Ristimine tulega<\/strong>. Tartu. Odamees, 1923, 175 lk.<br><strong>Veksliv\u00f5ltsija. \u00dche boheemlase pihtimus<\/strong>. Tartu: Loodus, 1931, 198 lk.<br><strong>Nimed marmortahvlil. I<\/strong>. Tartu: Postimees, 1936, 539 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1942, 1947, 1991, 2003, 2005, 2015, 2022, 2024.]<br><strong>Nimed marmortahvlil. II<\/strong>. Vadstena: Orto, 1948, 256 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:<br>Tallinn: Olion, 2000, 262 lk; \u2018Nimed marmortahvlil\u2019 I-II, Tallinn: Leksiko, 2003, 445 lk.]<br><strong>Nimed marmortahvlil. III<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1951, 240 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Olion, 2001, 294 lk.]<br><strong>Nimed marmortahvlil. IV<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954, 336 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Olion, 2002, 270 lk.]<br><strong>Karuskose<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjandus, 1943, 240 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Roto, 1991, 158 lk.]<br><strong>Koduk\u00e4ija<\/strong>. Lund, 1963, 308 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 262 lk.]<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Novellid<\/em><\/strong><br>Mart Karus, <strong>Sookaelad: viis novelli<\/strong>. Tartu: Odamees, 1919, 132 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1924, 195 lk; Tallinn: Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1927, 179 lk; Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 126 lk.]<br>Erni Hiir, <strong>Ohverdet konn<\/strong>. Tartu: Odamees, 1919, 8 lk.<br><strong>Lendavad sead<\/strong>. Tartu, 1919, 22 lk.<br><strong>Maha l\u00fc\u00fcriline \u0161okolaad!<\/strong>. Tartu: Arlekiin, 1920, 16 lk.<br><strong>Verimust<\/strong>. Tartu: Arlekiin, 1920, 84 lk. [Valikkogu: Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 264 lk.]<br><strong>N\u00f5uandja: rahva muinasjutt<\/strong>. Tartu: Odamees, 1921, 15 lk.<br><strong>Verine v\u00e4its<\/strong>. Tartu: Odamees, 1922, 23 lk.<br><strong>Lumimemm<\/strong>. Tartu: Odamees, 1922, 15 lk. [Lastejutt.]<br><strong>Miniat\u00fc\u00fcrid<\/strong>. Tartu: Loodus, 1926, 102 lk.<br><strong>Punane ja valge<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 158 lk. [Valikkogu: Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 290 lk.]<br><strong>S\u00fc\u00fctu<\/strong>. Tartu: Odamees, 1927, 30 lk.<br><strong>Tulililled. Kimp uudisjutte<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 299 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>Mina<\/strong>. Tartu: Arlekiin, 1920, 24 lk. [Proosapoeem.]<br><strong>See on see maa<\/strong>. Lund: Sk\u00e5nska Centraltryckeriet, 1950, 94 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Albert Kivikas (18.\/6. I 1898 \u2013 19. V 1978) on eesti kirjanik, prosaist ja t\u00f5lkija. Tema t\u00e4htsaimast teosest, realistlikust ajalooromaanist \u201eNimed marmortahvlil\u201c on saanud eesti kirjanduse t\u00fcvitekste, mis v\u00f5imendab rahvuslikke ja s\u00f5javastaseid hoiakuid. S\u00fcndis Viljandimaal Taevere vallas Suure-Jaani alevis taluteenija &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11074","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11074","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11074"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11074\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11077,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11074\/revisions\/11077"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11074"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}