{"id":11135,"date":"2024-04-03T23:41:30","date_gmt":"2024-04-03T20:41:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11135"},"modified":"2026-08-23T19:16:54","modified_gmt":"2026-08-23T16:16:54","slug":"lydia-koidula","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/lydia-koidula\/","title":{"rendered":"Lydia Koidula"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson; 24.\/12. XII 1843 \u2013 11. VIII \/ 30. VII 1886) on eesti rahvusluuletaja, n\u00e4ite- ja jutukirjanik.<\/p>\n\n\n\n

Koidula s\u00fcndis V\u00e4ndras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena, tal oli viis \u00f5de-venda. 1850 asus perekond P\u00e4rnu \u00dclej\u00f5ele. Lydia sai alg\u00f5petust kodus isa juhatusel, \u00f5ppis 1854\u20131861 P\u00e4rnu k\u00f5rgemas t\u00fctarlastekoo\u00adlis. Perno Postimehe<\/em> toimetajana kaasas isa ka t\u00fctre t\u00f5lkima ja lekt\u00fc\u00fcri mugan\u00addama, esimese palana ilmus 1861 jutuke \u201eKiwwi-rist\u201d. 1862 sooritas Koidula Tartu \u00fclikooli juures eksami ja sai kodu\u00ad\u00f5petaja kutse. 1863. aastal asus perekond Tartusse, kus Jannsen hakkas v\u00e4lja andma Eesti Postimeest<\/em>, mille kirjanduslikku lisa Juttotubba<\/em> t\u00fctar aktiivselt sisustas. Lydia tundis ergast huvi elavneva rahvusliku liikumise vastu ja oli kirjavahetuses arst Paul Blumbergi, folkloorikoguja pastor Jakob Hurda, Carl Robert Jakobsoni<\/a> ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga. 1860. aastate teisel poolel kujunes temast patriootilise meelsuse m\u00f5jukaim v\u00e4ljendaja eesti kirjanduses. Hoogne osav\u00f5tt \u201eVanemuise\u201d seltsi tegevusest, n\u00e4item\u00e4ngude korraldamine, avalik esinemine luuletuste ja juttudega, kirjavahetus eesti, soome ja saksa literaatidega asetasid Koidula kesksele kohale kujunevas eesti kultuurielus. K\u00fclastas Uusi Suometari <\/em>toimetaja Antti Almbergi kutsel Soomet koos isa ja vend Harry Jannseniga 1871, kohtus senaator J. W. Snellmanni, E. L\u00f6nnroti, professor Y. Koskineniga. Harry teenis hiljem Riias ja Tallinnas tsensorina (1886\u20131892, 1903\u20131913), oli ajakirjanik Budapestis, Viinis, Berliinis, Peterburis jm.<\/p>\n\n\n\n

1873 abiellus Lydia Tartus arstiteadust \u00f5ppinud l\u00e4tlase Eduard Michelsoniga (1845\u20131907) ja asus Kroonlinna, kuhu mees oli saa\u00adnud s\u00f5jav\u00e4earsti koha. Kodust eemal luuletas ta edasi, k\u00e4is sageli Eestis ja suhtles Peterburi eestlaste ning estofiilidega. 1876\u20131878 viibis koos mehega Breslaus, Strasbourgis ja Viinis. Rahvusliku liikumise l\u00f5henemise ja isa tervise halvenemise j\u00e4rel toetas Lydia papa Jannseni alalhoidlikku leeri. Peres kasvas \u00fcles kaks t\u00fctart, kaks poega surid ruttu. 1882 hakkas tervis halvenema, oma vii\u00admased eluaastad v\u00f5itles ta piinarikkalt v\u00e4higa. Koidula maeti Kroonlinnas. Tema 60. surma\u00adaastal toodi lauliku p\u00f5rm perekonna hauaplatsilt \u00e4ra ja maeti Tallinna Metsakalmistule 1946.<\/p>\n\n\n\n

Koidula tekste on rohkesti viisistatud (A. Kunileid, F. Saebelmann, M. H\u00e4rma, K. A. Hermann, K. T\u00fcrnpu, Juhan Aavik, M. Saar, A. L\u00e4te jt). Kuulsaim laulupeolaul, Gustav Ernesaksa \u201cMu isamaa on minu arm\u201d kujunes N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal eestlaste alternatiivseks h\u00fcmniks; harva toimub Eestis matuseid, isegi t\u00e4nap\u00e4eval, kus ei lauldaks m\u00f5nd lahkumislaulu Koidula s\u00f5nadele. Koidula-nimeline t\u00e4nav on teistk\u00fcmnes Eesti linnas-asulas, kaks temanimelist k\u00fcla asub Eestis, \u00fcks Kemerovo oblastis Siberis. P\u00e4rnus on Koidula muuseum ja tema nime kandev g\u00fcmnaasium. Koidulat m\u00e4lestab monument P\u00e4rnus (A. Adamson), portreega m\u00e4lestuskivi V\u00e4ndras s\u00fcnnimaja asemel (J. Raudsepp) ja Soomes Lepp\u00e4lahtis (J. Eskel). Eesti Vabariigi 100. aastap\u00e4evaks rajatakse Tartusse Koidula ja Jannseni monument. Koidula portree ja autogramm olid kujutatud taasiseseisvunud Eesti 100-kroonisel rahat\u00e4hel. Nii eestlase kui ka naise emantsipatsiooni s\u00fcmbol Koidula on pakkunud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele (draama: A. Adson<\/a>, H. Wuolijoki<\/a>, A. Undla-P\u00f5ldm\u00e4e, O. Kruus, M. Unt<\/a>, H. Lindepuu<\/a>, L. Ots<\/a>, A. Kivir\u00e4hk<\/a>; proosa: T. Tuvikene, E. St\u00e5hlberg; luule: F. R. Kreutzwald, A. Reinvald<\/a>, F. Kuhlbars, Jakob Liiv<\/a>, K. E. S\u00f6\u00f6t<\/a>, A. Haava<\/a>, E. Aun, V. Adams, M. Raud<\/a>, B. Kangro<\/a>, D. Vaarandi<\/a>, J. Smuul<\/a>, A. Kaal<\/a>, F. Kotta, A. Alliksaar, A. Kaalep<\/a>). Eesti kirjanduse \u201cema\u201d luulet on t\u00f5lgitud ligi paarik\u00fcmnesse keelde.<\/p>\n\n\n\n

Koidula loomingu k\u00f5ige t\u00e4htsam osa on tema isamaaline luule. Esimene luuletus \u201cKoddo\u201d ilmus Eesti Postimehes<\/em> 1865 nimet\u00e4he L all. Anon\u00fc\u00fcmses esikkogus Waino-Lilled<\/em> (1866) j\u00e4rgis ta saksa biidermeierliku luule tundlev-id\u00fcllilist laadi, enamik v\u00e4rsse tugineb eeskujudele. M\u00f5nest luuletustest k\u00f5lab juba v\u00e4lja isamaa-teema, millest saab tema kutsumus. Teises anon\u00fc\u00fcmses kogus Emmaj\u00f6e \u00d6pik<\/em> (1867, kaanel 1866) esineb ta juba rahvusliku laulikuna, kelle romantiliselt \u00fclevais v\u00e4rssides leidsid v\u00e4ljenduse uuele elule t\u00e4rkava rahva tunded ja m\u00f5tted. V\u00e4rsikogusid rohkem ei ilmunud, kuid luuletamine j\u00e4tkus nii Tartus kui ka Kroonlinnas, kus sagenesid igatsuse motiivid, aga s\u00fcvenes ka algup\u00e4rasus. Valdava patriootilise l\u00fc\u00fcrika k\u00f5rval leidub tal loodus-, armastus- ja m\u00f5tteluulet, ballaade ja p\u00fchendusmotiive ning lastelaule; kokku \u00fcle 300 teksti. V\u00e4ljaarenemata eesti kirjakeelest hoolimata saavutab poeet oma parimais v\u00e4rssides s\u00fcgava emotsionaalsuse, rahvap\u00e4rase kujundlikkuse, kauni k\u00f5la ja loomuliku r\u00fctmi, rakendades mitmekesist v\u00e4rsivormi. L. Koidula (s\u00f5nast \u201ekoit\u201c \u2013 i.k dawn<\/em>) varjunime andis 1867. aastal talle vaimustunud C. R. Jakobson oma kooli lugemisraamatus.<\/p>\n\n\n\n

Koidula jutud (kaheksak\u00fcmmend kuus pala) ilmusid peamiselt Eesti Postimehe<\/em> lisades, kasvades v\u00e4lja tema kaast\u00f6\u00f6st lehele. Tema peamiselt muganduslike t\u00f6\u00f6de hulgast paistavad silma \u201cEnne ukse lukutamist\u201d, \u201cAinuke\u201d ja \u201cTammiste k\u00fcla \u201cvesketondid\u201d\u201d (1868), hili\u00adsemast ajast \u201cLoigu perenaine\u201d (1881). Vabat\u00f5lkeist ja mugandusist on tuntumad isa nime all avaldatud Ojam\u00f6lder ja <\/em>temma minnia <\/em>(1863, kaanel 1864; L. W\u00fcrdigi j\u00e4rele), Per\u00f9ama wiimne Inka<\/em> (1865; W. Horni j), Olesja<\/em> (1869; M. Vovt\u0161oki j), Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased<\/em> (1870) ja Martiniiko ja Korsika<\/em> (1874); viimastes tuleb esile r\u00f5hutud rahvaste vabadusp\u00fc\u00fcdluse teema.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>Mahult palju v\u00e4iksem, kuid teedrajav on Koidula loodud n\u00e4itekirjandus ja tegevus eesti lavakunsti algatajana. Esimese v\u00e4ikese naljam\u00e4ngu Saaremaa Onupoeg<\/em> (1870; T. K\u00f6rneri j) lavastas Koidula \u201cVanemuise\u201d seltsis jaanip\u00e4eval 1870, mida loetakse eestikeelse teatri alguseks. Samal s\u00fcgisel j\u00f5udis ettekandele kom\u00f6\u00f6dia Kosjakased<\/em> ja 1871 parim n\u00e4idend S\u00e4rane Mul\u2019k, ehk Sada vakka tangu\u00adsoola<\/em> (1872). Kroonlinnas kirjutas ta veel kom\u00f6\u00f6dia Kosjaviinad<\/em>, mida ei lavastatud (tr\u00fckitud, nagu Kosjakased<\/em>, alles 1946). Tema n\u00e4idendid, olusid arvestades v\u00e4hen\u00f5udlikud ja lihtsakoelised, algatasid rahvaelu t\u00f5etruu kujutamise ja aatelise m\u00f5tteviisi eesti n\u00e4itelaval, mist\u00f5ttu neid on korduvalt lavastatud hiljemgi.<\/p>\n\n\n\n

A. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
[s. n.<\/em>], Waino-Lilled. 1: Eesti-rahwa heaks meleks<\/strong>. Kurresare: Ch. Assafrey, 1866, 48 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/8015<\/a>.]
[s. n.<\/em>], Emmaj\u00f6e \u00d6pik. 1<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1866 [tegelikult 1867], 64 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/7997<\/a>. 2. tr\u00fckk: 2019.]
Kogutud luuletused<\/strong>. Kogunud ja korraldanud Jaan Bergmann; j\u00e4relredigeerinud ja sissejuhatus: Gustav Suits. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925, XVI+206 lk.
Valitud laulud<\/strong>. Koostanud Daniel Palgi jt. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1934, 93 lk.
Valitud luuletused<\/strong>. Valinud ja saates\u00f5na: Bernard Kangro. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1943, 114 lk.
Valik luulet<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na: Aino Undla-P\u00f5ldm\u00e4e. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 232 lk.
Valitud luuletused<\/strong>. Toimetanud Henno J\u00e4nes. G\u00f6teborg: Orto, 1949, 96 lk.
Lydia Koidula<\/strong>. Koostanud A. Undla-P\u00f5ldm\u00e4e. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 127 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Luuletused: tekstikriitiline v\u00e4ljaanne<\/strong>. Koostanud E. Aaver, toimetuse kolleegium: E. Ertis jt (Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum). Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 688+XX lk. [Sisaldab registreid. Kokkuv\u00f5te saksa ja vene keeles.]
Eestimaa, su hiilgav rada: valik luulet<\/strong>. Koostanud Mall J\u00f5gi. Tallinn: Tammerraamat, 2011, 201 lk. [Sisaldab ka: Gustav Suits, \u2018Koidula luuletajasaatus\u2019.]
Luule.<\/strong> Toimetajad: Katre Scott-Hopkins, Sirje Endre ; saates\u00f5na: Joonas Hellerma. Tallinn: SE & JS, 2019, 119 lk.
Eesti muld ja eesti s\u00fcda.<\/strong> Koostaja Margit Mikk-Sokk. Tallinn: Kirjastus Tulip, 2023, 92 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
[s.n.], Saaremaa Onupoeg: Eestikeele n\u00e4item\u00e4ng<\/strong>. Tartu: [L. Koidula], 1870, 31 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/8016<\/a>.]
\u201cSaaremaa Onupoja\u201d kirjutajast, S\u00e4rane Mul\u2019k ehk Sada wakka tangusoola<\/strong>. Tartu: [L. Koidula], 1872, 55 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/8017<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2021, 2026.]
Kosjaviinad, ehk, Kuidas Tapiku pere laulupidule sai : n\u00e4item\u00e4ng.<\/strong> Saksakeelsete remarkide t\u00f5lge: Vivian Siirman, Malle Salupere ; toimetaja Vivian Siirman ; eess\u00f5na: Malle Salupere. Tallinn: Postimees Kirjastus, 2020, 119 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Ojam\u00f6lder ja temma minnia<\/strong>: \u00dcks jut Eestirahwa r\u00f6muks ja \u00f6ppetusseks, mis Lydia Jannsen \u00fcllespannud. Eestk\u00f6nne J. Jannsen. Tartu: H. Laakmann, 1863, 68 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/7998<\/a>.]
Per\u00f9ama wiimne Inka<\/strong>, mis Eestirahwa r\u00f5muks ja \u00f5ppetusseks wannast aearamatust w\u00e4ljakirjutanud Johann Jannsen. Tartu: H. Laakmann, 1866, 139 lk
Martiniiko ja Korsika<\/strong>: Kirjapannud Johann Jannsen. Tartu: H. Laakmann, 1869 [tegelikult 1874], 107 lk.
Juudit ehk Jamaika saare wiimsed Maroonlased<\/strong>: W\u00e4lja annud Johann Jannsen. Tartu: H. Laakmann, 1871 [kaanel 1870], 176 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjavahetus<\/em><\/strong>
Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus. 1-2<\/strong>. Eess\u00f5na H. Rosenthal; toimetaja ja t\u00f5lkija K. Leetberg. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1910-1911, XV+511+318 lk. [2. tr\u00fckk: 2023.]
Koidula ja Almbergi kirjavahetus<\/strong>. Tr\u00fckki toimetanud ja kommenteerinud Aug. Anni. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925, 120 lk.
Koidula kirjad omakseile: 1873-1886<\/strong>. T\u00f5lkinud ja toimetanud Edith Rosenthal-Lipp. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926, 540 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud ja kogutud teosed<\/em><\/strong>
Teosed. 1. Luuletused<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 434 lk. [Sisu: \u2018Vainulilled\u2019 (1866), \u2018Emaj\u00f5e \u00f6\u00f6bik\u2019 (1867), 1866-1872, 1873-1886, K\u00e4sikirjalisest p\u00e4randist (\u2018Kogutud luuletused\u2019, 1925).]
Teosed. 2. Jutud ja n\u00e4idendid<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud E. S\u00f5gel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 450 lk. [Sisu: \u2018S\u00e4\u00e4rane mulk ehk Sada vakka tangusoola\u2019, \u2018Maret ja Miina ehk Kosjakased\u2019, \u2018Saaremaa onupoeg\u2019, \u2018Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai\u2019, \u2018Ojam\u00f6lder ja tema minia\u2019, \u2018Enne ukse lukutamist\u2019, \u2018\u201dAinuke\u201d\u2018, \u2018Tammiste k\u00fcla \u201cveskitondid\u201d\u2018, \u2018Olesja\u2019, \u2018Talvine metsas\u00f5it\u2019, \u2018Loigu perenaine\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Lydia Koidula kohta<\/em><\/strong>
Aino Kallas, T\u00e4helend: Koidula elulugu<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Odamees, 1918, 222 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929, 264 lk.]
Karl Mihkla, Lydia Koidula elu ja looming: L. Koidula m\u00e4lestuseks tema 120. s\u00fcnniaastap\u00e4eva puhul<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 360 lk.
Lydia Koidula bibliograafia, 1861-1966<\/strong>. Koostanud Herbert Laidvee. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 288 lk.
Aino Undla-P\u00f5lm\u00e4e, Koidulauliku valgel: uurimusi ja artikleid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 359 lk.
Aino Kallas, T\u00e4helend: Eesti poetessi Koidula elulugu<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud ja j\u00e4rels\u00f5na: Ants Paikre. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 197 lk.
Ants J\u00e4rv, Koidula<\/strong>. Tartu: Vanemuise Seltsi Kirjastus, 2000, 16 lk.
Madli Puhvel, Lydia Koidula: elu ja aeg<\/strong>. T\u00f5lkijad Tiina Randviir, Katrin Kiik, Krista Mits. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2016, 303 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Ekspress Meedia, 2017, 318 lk.]
Malle Salupere, Koidula: ajastu taustal, kaasteeliste keskel<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2017, 568 lk.
Sirje Olesk, Koidula. Emaj\u00f5e \u00f6\u00f6bik ja Eestimaa t\u00fctar<\/strong>. P\u00e4rnu: SA P\u00e4rnu Muuseum, 2020, 32 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson; 24.\/12. XII 1843 \u2013 11. VIII \/ 30. VII 1886) on eesti rahvusluuletaja, n\u00e4ite- ja jutukirjanik. Koidula s\u00fcndis V\u00e4ndras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena, tal oli viis \u00f5de-venda. 1850 asus perekond …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11135","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11135","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11135"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11135\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11141,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11135\/revisions\/11141"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11135"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}