{"id":11153,"date":"2024-04-03T23:39:47","date_gmt":"2024-04-03T20:39:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11153"},"modified":"2026-08-24T13:50:30","modified_gmt":"2026-08-24T10:50:30","slug":"raimond-kolk","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/raimond-kolk\/","title":{"rendered":"Raimond Kolk"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Raimond Kolk (8. II 1924 \u2013 3. XI 1992) oli luuletaja, proosakirjanik ja kriitik.<\/p>\n\n\n\n

Kolk s\u00fcndis V\u00f5rumaal Saru vallasekret\u00e4ri pojana. \u00d5ppis Saru algkoolis, 1937-42 Valga reaalkoolis ja Valga \u00fchisg\u00fcmnaasiumis, 1942-43 Tartu \u00d5petajate Seminaris. T\u00f6\u00f6tas 1943 V\u00f5rumaal Kuldres algklasside \u00f5petajana, 1944. a. jaanuaris p\u00f5genes Saksa mobilisatsiooni eest Soome ning oli sealses eesti jalav\u00e4er\u00fcgemendis v\u00e4lja\u00f5ppel ja Karjala rindel, st oli soomepoiss. 1944. a. septembris siirdus Rootsi, kus t\u00f6\u00f6tas algul metsat\u00f6\u00f6l, seej\u00e4rel sukavabrikus, hiljem G\u00f6teborgis ketrusvabrikus ja paljudel teistel ametikohtadel. \u00d5ppis 1958-63 Stockholmi \u00fclikooli humanitaarteaduskonnas riigiteaduse, rahvamajanduse ja statistika erialal. Filosoofia kandidaadi teaduskraad 1963. 1962 sai teenistuskoha Rootsi p\u00f5llumajandusministeeriumis, 1972-89 t\u00f6\u00f6tas Uppsalas Rootsi toiduainetevalitsuse majandusdirektorina. Suri Stockholmis, maetud Liding\u00f6 kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Kolk hakkas luuletama kooliaastatel, ta v\u00e4rsse avaldati 1938 Tartus \u201e\u00d5pilaslehes\u201d ja 1942 \u201ePostimehes\u201d, viimase l\u00fchijuttude v\u00f5istlusel 1943 sai I auhinna ta lugu \u201eVanas k\u00f5rtsis\u201d. Kolgi luulet ilmus soomepoiste ajakirjas \u201eKodutee\u201d, almanahhis \u201eEesti Looming\u201d ja Rootsis koguteoses \u201eHomse nimel\u201d (1945). Samal aastal liitus Kolk ka kirjandusr\u00fchmitusega \u201eTuulisui\u201d, temast sa eesti seltskonna radikaalse suuna eestv\u00f5itlejaid ning konservatiividele vastukaaluks loodud poliitikaajakirja \u201eRadikaaldemokraat\u201d asutajaid ja kultuuriajakirja \u201eS\u00f5na\u201d toimetaja 1948-50. Kui \u201eS\u00f5na\u201d 1950 seisma j\u00e4i, siirdus Kolk ajakirja \u201eTulimuld\u201d ja ajalehe \u201eTeataja\u201d kaast\u00f6\u00f6liseks, samuti on ta toimetanud poliitikaajakirja \u201eSide\u201d 1956-92.<\/p>\n\n\n\n

Kolgi esimene luulekogu \u201e\u00dctsik t\u00e4ht\u201d (1946) on kirjutatud V\u00f5ru murdes, mis domineerib ka j\u00e4rgmises kogus \u201eK\u00f5iv akna all\u201d (1952). Kolk arendab edasi eesti murdeluule traditsioone, pakkudes pastelltoonides k\u00fclaelupildikesi ja m\u00f5tisklusi elust, sageli neid irooniliselt pu\u00e4nteerides. Murdekeel taandub hilisemates kogudes \u201eM\u00fc\u00fcdud s\u00f5rmus\u201d (1957) ja \u201eKiri\u201d (1977). Viimastes kogudes peegeldab Kolk maailma laiemalt, luulesse tungib v\u00f5\u00f5ramaiseid motiive, m\u00f5tisklused riivavad \u00fcmbritsevaid olusid ja inimesi. Ka need luuletused on lihtsa vormiga, m\u00f5nikord humoorikad, ent ka skeptilised ja iroonilised. \u00dclevaate Kolgi loomingust annavad mahukas teos \u201eV\u00f5\u00f5ral maal kirjutatud laulud. Luulekogumik 1940-1983 (1984) ja kogumik \u201e\u00dctsik t\u00e4ht\u201d (1989, E. Mallene j\u00e4rels\u00f5naga).<\/p>\n\n\n\n

Esikromaan \u201eK\u00fcla p\u00f5leb kahest otsast\u201d (1955) n\u00e4itab eesti \u00fcli\u00f5pilaste kohanemist Rootsi oludega, noormees on pandud valima kerget heaolu pakkuva rootslanna ja probleeme tekitava eestlannast armastatu vahel \u2013 iroonilise v\u00e4rvinguga finaalis laseb autor v\u00f5ita v\u00f5\u00f5ramaisel mugavusel. Kolgi parimaks proosateoseks on peetud romaani \u201eSulaj\u00e4\u00e4\u201d (1958), mis kujutab noore naise dramaatilist elusaatust Eestis kahe maailmas\u00f5ja vahel: koolist vallandatud \u00f5petajanna l\u00e4heb eluraskuste sunnil mehele vanale talunikule ega p\u00e4\u00e4segi enam vaimsete v\u00e4\u00e4rtuste juurde. Stockholmi triloogiaks tituleeritud romaanid \u201eEt mitte kunagi v\u00f5ita\u201d (1969), \u201eM\u00f5ned p\u00e4evad septembris\u201d (1972) ja \u201eTruudus elu vastu\u201d (1976) kujutavad pagulassaatusi, siingi peavad tegelased valima armastuse ja majandusliku heaolu vahel, viimases romaanis liitub sellega veel valikuv\u00f5imalus v\u00f5\u00f5rsiloleku ja kodumaa vahel. Triloogia \u201eVallavanema p\u00e4randustomp\u201d (1983), \u201eElu edeneb\u201d (1984) ja \u201eAjad muutuvad\u201d (1989) kujutab vapside liikumist ja Isamaaliidu moodustamist Eesti Vabariigis, autor on k\u00f5nesolevaid poliitilisi liikumisi joonistanud huumoriga. Kolgi novellistikat tutvustavad kogud \u201eV\u00e4ikemees, miks nutad?\u201d (1960) ja \u201eUskumatu Toomas\u201d (1981). L\u00fchiproosakogu \u201eLestakala otsima ja teisi jutte\u201d (1987) esitab t\u00e4helepanekuid ja m\u00f5tisklusi noorp\u00f5lve V\u00f5rumaalt ja n\u00fc\u00fcdisaja Stockholmist. Kolk on kirjutanud hulganisti artikleid v\u00e4lismaise eesti kirjanduse kohta.<\/p>\n\n\n\n

I. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
\u00dctsik t\u00e4ht: v\u00f5\u00f5ral maal kirut\u00f5du laulu<\/strong>. Kaas ja illustratsioonid: Harri Laks; kirjandus- ja kunstir\u00fchmitus Tuulisui. Stokholm: Eesti Raamat, 1946, 63 lk.
K\u00f5iv akna all: teine kogu luuletusi<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 71 lk.
M\u00fc\u00fcdud s\u00f5rmus: kolmas kogu luuletusi<\/strong>. Illustreerinud O. Mikiver. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 63 lk.
Kiri: neljas kogu luuletusi<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977, 61 lk.
V\u00f5\u00f5ral maal kirjutatud laulud: luulekogumik 1940-1983<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1984, 158 lk.
\u00dctsik t\u00e4ht: v\u00f5\u00f5ral maal kirjutatud laulud<\/strong>. Kujundanud ja illustreerinud Vive Tolli. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 222 lk.
Peo p\u00e4\u00e4l elu h\u00f5p\u00f5 : luul\u00f5tus\u00f5<\/strong>. Kogunud ja koostanud \u00d5nne Kepp. V\u00f5ru: V\u00f5ru Instituut, 2018, 399 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
K\u00fcla p\u00f5leb kahest otsast<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 238 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 173 lk.]
Sulaj\u00e4\u00e4<\/strong>. Illustreerinud V. Saul. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 294 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 2010, 239 lk.]
Et mitte kunagi v\u00f5ita<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 245 lk.
M\u00f5ned p\u00e4evad septembris: jutustus t\u00e4nap\u00e4evast<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 219 lk.
Truudus elu vastu<\/strong>. Illustreerinud O. Mikiver. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 216 lk.
Vallavanema p\u00e4randustomp<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 201 lk.
Elu edeneb<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1984, 189 lk.
Ajad muutuvad<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1989, 174 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
V\u00e4hikuningas<\/strong>. Kaas ja illustratsioonid: Olev Mikiver. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 61 lk. [Lastejutt.]
V\u00e4ikemees, miks nutad?: novelle ja jutustusi<\/strong>. Illustreerinud T. Pors. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 283 lk.
Uskmatu Toomas: jutustused<\/strong>. Illustreerinud O. Mikiver. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1981, 211 lk.
Lestakala otsimas ja teisi jutte 1981-1987<\/strong>. Illustreerinud O. Paju. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 175 lk.<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/em><\/strong>
August M\u00e4lk: l\u00fchimonograafia<\/strong>. Toimetaja Bernard Kangro. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 63 lk.
Tuulisui ja teised: m\u00e4rkmeid aastaist 1945-1950<\/strong>. Stokholm: Teataja, 1980, 133 lk.
Vene 1917. a. revolutsioonid ja nende peegeldusi eesti kirjanduses: ettekanne New Yorgi eesti kultuurip\u00e4evadel aprillis 1982<\/strong>. Stokholm: Side, 1982, 31 lk.
V\u00f5rumaalt Stokholmi; \u201cTuulisui\u201d ja teised: m\u00e4rkmeid ja m\u00e4lestusi kodumaalt ja pagulusest<\/strong>. Tallinn: Faatum, 1992, 157 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Raimond Kolk (8. II 1924 \u2013 3. XI 1992) oli luuletaja, proosakirjanik ja kriitik. Kolk s\u00fcndis V\u00f5rumaal Saru vallasekret\u00e4ri pojana. \u00d5ppis Saru algkoolis, 1937-42 Valga reaalkoolis ja Valga \u00fchisg\u00fcmnaasiumis, 1942-43 Tartu \u00d5petajate Seminaris. T\u00f6\u00f6tas 1943 V\u00f5rumaal Kuldres algklasside \u00f5petajana, 1944. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11153","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11153","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11153"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11153\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11155,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11153\/revisions\/11155"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11153"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}