{"id":11194,"date":"2024-04-03T23:40:38","date_gmt":"2024-04-03T20:40:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11194"},"modified":"2026-08-24T16:55:30","modified_gmt":"2026-08-24T13:55:30","slug":"felix-kotta","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/felix-kotta\/","title":{"rendered":"Felix Kotta"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Felix Kotta (25.\/12. VI 1910 \u2013 11. X 1963) oli t\u00f5lkija, luuletaja ja lastekirjanik, kes oma \u00f5nnestunumad v\u00e4rsid kirjutas v\u00e4ikelastele.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Kotta s\u00fcndis Tartus tisleri pojana. 1913 siirdus perekond parema teenistuse otsingul Siberisse, lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Tomski kubermangus Jurjevi asunduses. 1929 l\u00f5petas Bolotnoje pol\u00fctehnilise keskkooli. 1931 asus \u00f5ppima Leningradi Ajaloo ja Keeleteaduse Instutuuti. 1934\u20131938 \u00f5ppis Leningradi Pedagoogikainstituudis eesti filoloogiat. T\u00f6\u00f6tas kooli\u00f5petajana ja koolijuhatataja mitmes Siberi koolis, tegutses ka instruktorina venekeelse ajalehe toimetuses. 1944. aasta detsembris naasis Kotta Eestisse. 1945 v\u00f5eti ta Kirjanike Liidu liikmeks, seej\u00e4rel tegutses kutselise kirjanikuna. 1946 asus ta arstide soovitusel elama Elvasse, hiljem kolis Tartusse. Pedagoogilist t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkas Tartu Riiklikus \u00dclikoolis: 1945\u20131946 \u00f5petas marksismi-leninismi kateedris, 1962\u20131963 vene keele kateedris. 1958\u20131960 t\u00f6\u00f6tas Tartu linnavalitsuses. NLKP liige aastast 1952. Harrastas kirglikult jahindust ja kalandust. Suri Tartus, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rsside kirjutamist ja avaldamist alustas \u00f5pilasp\u00f5lves. Esimesed luuletused ilmusid 1926 Siberis eesti ajalehe veergudel. J\u00e4rjekindlamat kirjanduslikku tegevust alustas 1930ndail. Tema esimesed 17 luuletust ilmusid nelja noore autori \u00fchiskogus \u201eLuuletused\u201c (1935). Olles n\u00f5ukogulike vaadetega v\u00f5imutruu autor, m\u00f5jutas tema luulet tugevasti sotsialistliku realismi kaanon ja kompartei ideoloogia. Agiteerivat laadi poliitilise luule k\u00f5rvale sugenes hilisemates kogudes isikup\u00e4rast l\u00fc\u00fcrikat. Muu hulgas kirjutas poeeme ja valme, satiirilist ja parodeerivat l\u00fcroeepikat. Hilisem t\u00e4iskasvanutele adresseeritud luulevalimik \u201eValitud v\u00e4rsse\u201c (1971) koondab luulet nii v\u00e4rsikogudest, perioodikast kui ka s\u00e4ilinud k\u00e4sikirjadest. Ta on katsetanud ka draamavormi.<\/p>\n\n\n\n

Eestis elades avaldas viis luulekogu t\u00e4iskasvanutele ja kaheksa lasteraamatut. Esimene lasteraamat \u201eR\u00e4\u00e4gib Mati\u201c (1949) tutvustab humoorikal viisil p\u00f5levkivikaevandamist. Selle teose j\u00e4rg \u201eKaheksas s\u00fcgis\u201c (1952) pajatab didaktilisel viisil ideaalse musterpoisi Mati tegemistest. Mitmed v\u00e4rsslood, nagu \u201eVaat, mis juhtus\u201c (1951) ja \u201eTublid loomad\u201c (1952), olles vabad n\u00f5ukogulikust eluhoiakust, on saanud eesti lasteluule klassikaks ja kuuluvad sajandi parimate lasteraamatute hulka. Tema lasteluulele on iseloomulik s\u00fcdamlikkus, leidlik ja humoorikas sisseelamine loomade-lindude maailma. Pingelise s\u00fc\u017eeega v\u00e4rsslood on enamasti manitseva tooni ja \u00f5petliku suunitlusega, vormilt on v\u00e4rsid r\u00fctmikad, rahvalikult ladusad ja lihtsad, tabades lapse m\u00f5tte- ja v\u00e4ljenduslaadi. Kotta on t\u00f5lkinud eesti keelde ka A. Pu\u0161kini ja V. Majakovski luulet, sealhulgas lastev\u00e4rsse.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Lasteluule<\/em><\/strong>
R\u00e4\u00e4gib Mati<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 32 lk. [2. tr\u00fckk: 1951.]
Vaat mis juhtus<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 13 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1953, 1962, 1970, 1971, 1976, 1981, 2015.]
Kaheksas s\u00fcgis<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 48 lk.
Tublid loomad<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 24 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1956, 1971, 1993, 1998, 2006, 2015.]
M\u00e4nguasjad<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 16 lk.
Lumest maja<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 17 lk.
Metsapere laulikud<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 21 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1971, 2008.]
Hiirejaht<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 16 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1971, 2007.]<\/p>\n\n\n\n

Luule t\u00e4iskasvanutele<\/em><\/strong>
F.Kotta, L.Saarts, H.Angervaks, P.Alnovo, Luuletused<\/strong>. Moskva, Leningrad: V\u00e4lismaat\u00f6\u00f6liste Kirjastus\u00fchisus NSVL, 1935, 159 lk.
R\u00fcnd<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 91 lk.
Kindlal sammul<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 114 lk.
Vares, vaga linnukene<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 100 lk.
N\u00e4ojooned<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 110 lk.
P\u00e4ikesepaiste<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 115 lk.
Valitud v\u00e4rsse<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 175 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Felix Kotta (25.\/12. VI 1910 \u2013 11. X 1963) oli t\u00f5lkija, luuletaja ja lastekirjanik, kes oma \u00f5nnestunumad v\u00e4rsid kirjutas v\u00e4ikelastele. Kotta s\u00fcndis Tartus tisleri pojana. 1913 siirdus perekond parema teenistuse otsingul Siberisse, lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Tomski kubermangus Jurjevi asunduses. 1929 l\u00f5petas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11194","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11194","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11194"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11194\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11195,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11194\/revisions\/11195"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11194"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}