{"id":11241,"date":"2024-04-03T23:42:06","date_gmt":"2024-04-03T20:42:06","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11241"},"modified":"2026-08-25T12:49:46","modified_gmt":"2026-08-25T09:49:46","slug":"jaan-kross","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/jaan-kross\/","title":{"rendered":"Jaan Kross"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jaan Kross (19. II 1920 \u2013 27. XII 2007) on eesti tuntumaid prosaiste, luuletaja, esseist ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tallinnas masinatehase meistri pojana, \u00f5ppis 1928\u20131938 J. Westholmi g\u00fcmnaasiumis, 1938\u20131944 Tartu \u00fclikoolis \u00f5igusteadust. 1938 astus ta Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi, 1988 oli \u00fcks E\u00dcSi taastajaid. 1940\u20131941 kommunistliku noorsoo\u00fchingu ajalehe Noorte H\u00e4\u00e4l kaast\u00f6\u00f6line, Saksa okupatsiooni ajal 1941\u20131943 Tallinna Linnapanga sekret\u00e4r. 1943 Saksa s\u00f5jav\u00e4eringkondade peastaapi t\u00f5lk, okupatsiooni l\u00f5pus 1944 vangistati Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt, viibis eeluurimisel Tallinna Keskvanglas. S\u00f5ja j\u00e4rel 1944\u20131946 t\u00f6\u00f6tas p\u00f5gusalt Tartu \u00fclikoolis riigi- ja rahvusvahelise \u00f5iguse \u00f5ppej\u00f5una. Arreteeriti 1946 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi NKVD erin\u00f5upidamise otsusega, poliitvang Keskvanglas ning GULAGi laagrites Komi ANSVs, kus t\u00f6\u00f6tas s\u00f6ekaevanduses, ja asumisel Krasnojarski krais, kus t\u00f6\u00f6tas tellisevabrikus; vabanes 1954. aastal, rehabiliteeriti 1960. 1954. aastast kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige 1958, juhatuse sekret\u00e4r 1971, aseesimees 1981. Sotsiaaldemokraadina Riigikogu saadik ja okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise komisjoni esimees 1992\u20131993. T\u00dc vabade kunstide professor 1998. Teises abielus Helga Krossiga<\/a>, hiljem abielus Ellen Niiduga<\/a>. Kristiina Rossi, Maarja Unduski<\/a>, Eerik-Niiles Krossi ja M\u00e4rten Krossi isa. Maetud Tallinnas Rahum\u00e4e kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Krossi esimesed luule- ja proosakatsetused ilmusid 1935\u20131940 \u00f5pilasv\u00e4ljaannetes Eesti Noorte Punane Rist, Tuleviku Rajad ja ajakirjas T\u00e4nap\u00e4ev. 1950. aastate keskel astus ta esile luuletaja ja luulet\u00f5lkijana, tegutses Tallinna Noorte Autorite koondises, mille esimees oli 1957\u20131960. Avaldas luuletuskogud \u201eS\u00f6erikastaja\u201d (1958), \u201eKi\u00advist viiulid\u201d (1964), \u201eLauljad laevav\u00f6\u00f6ridel\u201d (1966) ja \u201eVihm teeb toredaid asju\u201d (1969), poeemi \u201eTuule-Juku\u201d (1963) ning valikkogu \u201eVoog ja kolmpii\u201d (1971, Smuuli<\/a> preemia 1972). Tema luulet iseloomustab sotsiaalkriitiline hoiak, mis valdab tundel\u00fc\u00fcrika ja sisekaemuse ees; ta ihaleb vabadust ja vaimsust, eitab rumalust ning v\u00e4givalla survet. Krossi j\u00f5uliselt intellektuaalne ja assotsiatiivne vabav\u00e4rss, meetriline ning riimiline virtuoossus, temaatiline mitmekesisus ning dialektiline maailmavaade, l\u00e4htumine eesti s\u00f5jaeelsest k\u00f5rgluulest inspireeris tsenseeritud ja sumbunud kirjanduslikku \u00f5hkkonda ja pakkus eeskuju 1960. aastate luuleuuenduseks, kuigi tuli taluda ka ideoloogilisi r\u00fcnnakuid. Tuntumad luulelood on stalinismile vihjav ballaad \u201eIrax\u201c (1952\/1956), vabav\u00e4rsspoeemid \u201eMaailma avastamine\u201d (1963) ning \u201eTraktaat riimitud ja riimimata v\u00e4rsist\u201c (1964).<\/p>\n\n\n\n

1970. astatest alates p\u00f6\u00f6rdus Kross eesti kultuuriloolise proosa poole. Ta alustas minevikuaineliste jutustustega: \u201eNeli monoloogi P\u00fcha J\u00fcri asjus\u201c (1970; Tuglase<\/a> novelliauhind 1971) kujutab keskaegse Tallinna piiratud vaimsust kunstnik Michel Sittowi silme l\u00e4bi, \u201eMichelsoni immatrikuleerimise\u201c (1971) enesevaatlejaks on Pugat\u0161ovi m\u00e4ssu mahasuruja, eesti soost tsaariarmee kindral Johann Michelson, J. W. Jannseni suhteid r\u00fc\u00fctel\u00adkonnaga vaeb sisemonoloogiline \u201eP\u00f6\u00f6rdtoolitund\u201d (1971; Tuglase novelliauhind 1972). Krossi keskseks teemaks saab andeka, ent madalast seisusest p\u00e4rit inimese (enamasti eestlase) eneseteostus k\u00f5rgemas ja t\u00f5rjuvas keskkonnas, mis n\u00f5uab laveerimist p\u00f5him\u00f5ttekindluse ja kompromisside vahel. 1970\u20131980 valmis tema peateoseid, neljak\u00f6iteline ajalooline romaan \u201eKolme katku vahel\u201d (I\u2013II osa Smuuli preemia 1973, I\u2013III osa N\u00f5ukogude Eesti preemia 1977). Teos kujutab l\u00e4hivaatluses 16. sajandi Tallinna krooniku, autori t\u00f5lgenduses eestlasest pastori Balthasar Russowi eluk\u00e4iku ning rahu- ja s\u00f5jaaegset linnamilj\u00f6\u00f6d. Krossi proosa p\u00f5hineb detailsel arhiivimaterjalide tundmisel, n\u00fcansseeritud ajalootajul ja kogenud inimesetundmisel. Tema stiil on enesekeskne, pildik\u00fcllane ja hoogne, olustik v\u00e4rvikas ja detailirikas, s\u00fc\u017eeed ps\u00fchholoogiliselt pingestatud, lausestus lisavalt barokne ja jutustamist nautlev.<\/p>\n\n\n\n

Biograafilised romaanid on ka \u201eKolmandad m\u00e4ed\u201d (1975), tsaari\u00f5ukonna maalikunstnik Johann K\u00f6lerist, \u201eTaeva\u00adkivi\u201d (1975), esimeste eestlastest kirjameeste Otto Wilhelm Masingu<\/a> ja Krist\u00adjan Jaak Petersoni<\/a> kujuteldavatest suhetest, \u201eProfessor Martensi \u00e4ras\u00f5it\u201d (1984; Smuuli preemia), tsaaririigi diplomaat ja jurist Friedrich Martensi eneseotsingutest, ning \u201eVastutuule\u00adlaev\u201d (1987), Naissaarelt p\u00e4rit stellaaroptik Bemhard Schmidti eneseteostusest pruuni katku aegsel Saksamaal. \u201eRakvere romaan\u201d (1982) k\u00e4sitleb Rakvere v\u00f5itlust m\u00f5isnikega linna s\u00f5ltumatuse eest 18. sajandil.<\/p>\n\n\n\n

Elulooromaani \u201eKeisri hull\u201d (1978; Smuuli preemia 1979, NSV Liidu ameti\u00fchingute auhind 1989) peategelaseks on aususe nimel kompromissitu balti aadlik Timotheus von Bock, kes ei paindu isegi v\u00f5itluses Venemaa tsaari endaga; teose jutustajaks on represseeritud kangelase eestlannast abikaasa vend Jakob. Eesti Vabariigi rajaja J\u00fcri Viimsi elu ja hukkamist j\u00e4lgib romaan \u201eTabamatus\u201d (1993), andeka inimese eneseteostuse sumbumist s\u00f5jaaegses ja -j\u00e4rgses Eestis kujutab romaan \u201ePaigallend\u201d (1998, Balti Assamblee preemia 1999). Taasiseseisvunud Eesti moraalset ja \u00e4rilist \u00e4rkamist kujutab erootiliste motiividega romaan \u201eTahtamaa\u201d (2001).<\/p>\n\n\n\n

Autobiograafilist ainet on Kross kasutanud novellikogudes \u201eKajalood\u201d (1980), \u201e\u00dcles\u00f5idukohad\u201d (1981), \u201eSilmade avamise p\u00e4ev\u201d (1988) ja \u201eJ\u00e4releh\u00fc\u00fcd\u201d (1994; Tuglase auhind novellile \u201eV\u00fcrst\u201c 1995) ning romaanis \u201eWikmani poisid\u201d (1988), mis kujutab elevat koolielu s\u00f5jaeelse Tallinna eliitg\u00fcmnaasiumis. Memuaarsed on ka romaanid \u201eMesmeri ring\u201d (1995), mille tegevus toimub s\u00f5ja eel ja ajal, ning \u201eV\u00e4ljakaevamised\u201d (1990; esitr\u00fckk soome keeles J. Vanhaneni t\u00f5lkes, pealkirjaga \u201eSyvyydest\u00e4<\/em>\u201d), mis kujutab eestlaste naasmist vanglast ja asumiselt Siberist p\u00e4rast Stalini surma ning harjumist tavaeluga.<\/p>\n\n\n\n

Keskaegset Tallinna kujutab noorsoojutustus \u201eMardileib\u201d (1973), teemaks martsipani leiutamine. Kross on kirjutanud ka ajaloolise n\u00e4idendi \u201eDoktor Karelli raske \u00f6\u00f6\u201d Vene tsaari eestlasest ihuarsti elust (1989, lavastati Soome Rahvusteatris 1991 ja Tallinna Draamateatris 1994). Tema ajalooproosat on palju dramatiseeritud, osalt autori osav\u00f5tul (\u201eMichelsoni immatrikuleerimine\u201d, \u201eP\u00f6\u00f6rdtoolitund\u201d, \u201eTaevakivi\u201d, \u201eKeisri hull\u201d, \u201eRakvere romaan\u201d). \u201eKolme katku vahel\u201d j\u00e4rgi on valminud telefilm (1970). Ta on kirjutanud ka kuuldem\u00e4ngu \u201eNarr laps\u201d (1964, koos E. Niiduga), teksti E. Tambergi \u201eKuupaisteoratooriumile\u201d ja libreto ooperile \u201eCyrano de Bergerac\u201d, samuti libretod E. Tubina ooperitele \u201eBarbara von Tisenhusen\u201d ja \u201eReigi \u00f5petaja\u201d Aino Kallase<\/a> loomingu p\u00f5hjal. Koos E. Niiduga avaldas ta Vahemere-reisiraamatu \u201eMuld ja marmor\u201d (1968). Tema arvustused jm kultuuripublitsistika on ilmu\u00adnud kuues k\u00f6ites pealkirja \u201eVahelugemised\u201d all (1968, 1976, 1983, 1990, 1995; Smuuli preemia 3. osa eest).<\/p>\n\n\n\n

Kross on t\u00f5lkinud vene, inglise, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja ungari keelest, peamiselt v\u00e4rsse (H. Heine, J. Becher, S. Jessenin, A. Prokofjev, D. Samoilov, A. Turtiainen), ta on t\u00f5lkinud ka W. Shakespeare\u2019i \u201eOthello\u201d, \u201eMacbethi\u201d, \u201ePericlese\u201d ja \u201eTormi\u201d. Raamatuna on ilmunud P.-J. Beranger\u2019, B. Brechti, L. Carrolli, E. Diktoniuse, P. Eluardi, A. Gribojedovi, R. Hochhuti, J. Mad\u00e1chi, K. Ristikivi<\/a>, R. Rollandi, E. Rostandi, S. Zweigi, K. T\u0161ukovski teosed. Tema enda loomingut on t\u00f5lgitud rohkem kui paarik\u00fcmnesse keelde.<\/p>\n\n\n\n

Loomet\u00f6\u00f6 l\u00f5pus avaldas kirjanik kaks k\u00f6idet memuaare \u201eKallid kaasteelised\u201d (2003, 2008). Postuumselt valmis tema viljakast elust portreefilm \u201eS\u00f6erikastaja\u201d (2009; re\u017eiss\u00f6\u00f6r P. Simm, kaasstsenarist J. Kross). 2010. aastast alates annab Jaan Krossi Sihtasutus v\u00e4lja Jaan Krossi kirjandusauhinda.<\/p>\n\n\n\n

Jaan Krossile antud arvukate preemiate hulgas on j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n

\u2013 ENSV teeneline kirjanik \u2013 1971
\u2013 Tuglase novelliauhind \u2013 1971, 1972, 1990, 1995.
\u2013 Juhan Smuuli preemia \u2013 1972, 1973, 1979, 1984.
\u2013 ENSV riiklik preemia \u2013 1977.
\u2013 ENSV rahvakirjanik \u2013 1985.
\u2013 Virumaa kirjandusauhind \u2013 1988, 1993, 1996, 1998, 2003.
\u2013 NSVLi ameti\u00fchingute auhind \u2013 1989.
\u2013 Tartu \u00dclikooli audoktor \u2013 1989.
\u2013 Helsingi \u00dclikooli audoktor \u2013 1990.
\u2013 Amnesty Internationali Kuldse Leegi auhind \u2013 1990.
\u2013 Soome Kirjanike Liidu auliige \u2013 1964.
\u2013 Riigivapi I klassi teenetem\u00e4rk \u2013 1996.
\u2013 Herderi auhind \u2013 1997.
\u2013 Kultuurkapitali kirjanduspreemia \u2013 1998.
\u2013 Eeva Joenpelto auhind \u2013 1998.
\u2013 Tallinna vapim\u00e4rk \u2013 1998.
\u2013 Balti Assamblee kirjandusauhind \u2013 1999.
\u2013 Eesti Rahvuskultuuri Fondi t\u00e4nuauhind \u2013 2004.
\u2013 Eesti Vabariigi kultuuripreemia \u2013 2006.
\u2013 Aasta Eurooplase auhind \u2013 2006.
\u2013 Ungari Vabariigi teeneterist \u2013 1993.
\u2013 Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden \u2013 1995.
\u2013 Soome Loviisa auhind \u2013 1996.
\u2013 Prantsuse Auleegioni orden \u2013 2001.
\u2013 Soome L\u00f5vi ordeni komand\u00f6r \u2013 2003.<\/p>\n\n\n\n

A. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan:<\/strong>
I osa: Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 270 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1974, 1985, 1987, 1997, 2008, 2020.]
II osa: Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 204 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1974, 1985, 1987, 1997, 2008, 2020.]
III osa: Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 371 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1985, 1989 (osaliselt), 1998, 2008, 2020.]
IV osa: Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 429 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1985, 1989, 2008, 2020.]
Keisri hull<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 350 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1995, 1997, 1999, 2008, 2010, 2013, 2017 (epub).]
Rakvere romaan<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 303 lk.
Professor Martensi \u00e4ras\u00f5it<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 247 lk. [2. tr\u00fckk: 2020.]
Vastutuulelaev: Bernhard Schmidti romaan<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 317 lk.
Wikmani poisid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 525 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1998, 2015, 2019, 2022.]
V\u00e4ljakaevamised<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat: Kupar, 1990, 191 lk.
Tabamatus: J\u00fcri Vilmsi romaan<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1993, 302 lk.
Mesmeri ring: Romaniseeritud memuaarid nagu k\u00f5ik memuaarid ja peaaegu iga romaan<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1995, 359 lk. [2. tr\u00fckk: 2021.]
Paigallend: Ullo Paeranna romaan<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1998, 375 lk.
Tahtamaa<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 355 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2005, 2012 (epub).]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Neli monoloogi P\u00fcha J\u00fcri asjus<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1970, 54 lk.
Michelsoni immatrikuleerimine: Tosin \u00fcksikk\u00f5net trummi, v\u00e4ntoreli ja torupilliga tumma fl\u00f6\u00f6di saatel<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1971, 71 lk.
Klio silma all<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 194 lk. [Sisu: \u2018Neli monoloogi P\u00fcha J\u00fcri asjus\u2019, \u2018Michelsoni immatrikuleerimine\u2019, \u2018Kahe kaotsil\u00e4inud paberi lugu\u2019, \u2018P\u00f6\u00f6rdtoolitund\u2019.]
Mardileib<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 72 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1985, 2004, 2017, 2024.]
Kolmandad m\u00e4ed<\/strong>. Tallinn: Kunst, 1975, 112 lk.
Taevakivi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 216 lk.
Kajalood<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1980, 95 lk. [Sisu: \u2018Marrastus\u2019, \u2018Toru\u2019, \u2018Stahli grammatika\u2019.]
\u00dcles\u00f5idukohad. V\u00e4ike Vipper<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1981, 48 lk.
Silmade avamise p\u00e4ev<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 253 lk. [Sisu: \u2018Silmade avamise p\u00e4ev\u2019, \u2018Rist\u2019, \u2018V\u00e4ike Vipper\u2019, \u2018Marrastus\u2019, \u2018Toru\u2019, \u2018Stahli grammatika\u2019, \u2018Vanden\u00f5u\u2019.]
J\u00e4releh\u00fc\u00fcd<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1994, 79 lk. [Sisu: \u20181941\u2019, \u2018J\u00e4relh\u00fc\u00fcd Kuusiku peremehele\u2019, \u2018V\u00fcrst\u2019.]
Jaan Krossi \u00fctlemisi<\/strong>. V\u00e4itevirmalisi maast ja ilmast, Koostanud Mall J\u00f5gi. Tallinn: Tammerraamat, 2020, 135 lk.
Sobimatute seikade v\u00f5lu: XX sajand Jaan Krossi novellides<\/strong>. Koostanud Johanna Ross. Tallinn: EKSA, 2020, 776 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
S\u00f6erikastaja<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 120 lk.
Tuule-Juku: \u00dcle 16. a. vanustele keelatud<\/strong>. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1963, 55 lk.
Kivist viiulid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 112 lk.
Lauljad laevav\u00f6\u00f6ridel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 116 lk.
Vihm teeb toredaid asju<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 96 lk.
Voog ja kolmpii<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 375 lk.
Jaan Kross, David Samoilov, Mu s\u00f5bra avatud akna all = \u0412 \u043e\u043a\u043d\u043e \u043c\u043e\u0435\u0433\u043e \u0434\u0440\u0443\u0433\u0430<\/strong>. \u00dcllitise kuraator: Irina Belobrovtseva; eess\u00f5nad: M\u00e4rt V\u00e4ljataga, Irina Belobrovtseva. Tallinn: D. Samoilovi Eesti \u00dching, Tallinna \u00dclikool, Avenarius, 2015, 75+81 lk. [Tirelraamat. Luuletused ja t\u00f5lked.]
Maailma avastamine<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2020, 39 lk.
Tiit Pagu<\/strong>. V\u00e4rssromaan. Tr\u00fckki toimetanud ja saates\u00f5na: Jaan Undusk. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2020, 163 lk.
Olla laev<\/strong>. Koostanud Kristiina Ross. Tallinn: Hea Lugu, 2023, 127 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Doktor Karelli raske \u00f6\u00f6. Vend Enrico ja tema piiskop: N\u00e4idendid<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 2000, 112 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed ja artiklid<\/em><\/strong>
Alma Vaarman, Jaan Kross. Tallinna proletaarse teatri ajaloost. I<\/strong>. Tallinn: Eesti NSV Teatri\u00fching, 1957, 53 lk.
Vahelugemised<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 208 lk.
Vahelugemised. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 205 lk.
Vahelugemised. 3<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 234 lk.
Vahelugemised. 4<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 197 lk.
Vahelugemised. 5<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 239 lk.
Vahelugemised. 6: (poliitilised)<\/strong>. Hamburg: Bibliotheca Baltica, 1995, 231 lk.
Omaeluloolisus ja alltekst: 1998. aastal Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professorina peetud loengud<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 226 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused, kirjavahetus<\/em><\/strong>
Kallid kaasteelised<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 718 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2005, 2008, 2010.]
Kallid kaasteelised. II<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 590 lk.
Kallid krantsid: kirjad vangilaagritest ja asumiselt Siberis 1946-1954<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Eerik-Niiles Kross. Tallinn; Tartu; Br\u00fcssel: Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi Kirjastus, 2021, 976 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikirjad<\/em><\/strong>
Ellen Niit, Jaan Kross. Muld ja marmor: M\u00f6\u00f6das\u00f5itnu meenutusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 200 lk. [T\u00fcrgist, Egiptusest ja Kreekast.]<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/em><\/strong>
Kogutud teosed, 1. k\u00f6ide: Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan. I ja II osa<\/strong>. Eess\u00f5na: \u00dclo Tedre. Tallinn: Virgela, 1997, 500 lk.
Kogutud teosed, 2. k\u00f6ide:<\/strong> Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan. III osa<\/strong>. Eess\u00f5na: \u00dclo Tedre. Tallinn: Virgela, 1998, 395 lk.
Kogutud teosed, 3. k\u00f6ide:<\/strong> Kolme katku vahel. Balthasar Russowi romaan. <\/strong>IV osa. <\/strong>J\u00e4rels\u00f5na: Janika Kronberg. Tallinn: Virgela, 1998, 459 lk.
Kogutud teosed, 4. k\u00f6ide: Taevakivi; Kolmandad m\u00e4ed; Kahe kaotsil\u00e4inud paberi lugu; P\u00f6\u00f6rdtoolitund<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1999, 339 lk.
Kogutud teosed, 5. k\u00f6ide: Keisri hull<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1999, 393 lk.
Kogutud teosed, 6. k\u00f6ide: Rakvere romaan<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1999, 381 lk.
Kogutud teosed, 7. k\u00f6ide: Professor Martensi \u00e4ras\u00f5it<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Janika Kronberg. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 326 lk.
Kogutud teosed, 8. k\u00f6ide: Vastutuulelaev: Bernhard Schmidti romaan<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 389 lk.
Kogutud teosed, 9. k\u00f6ide: Wikmani poisid<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1998, 530 lk.
Kogutud teosed, 10. k\u00f6ide: V\u00e4ljakaevamised<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 248 lk.
Kogutud teosed, 11. k\u00f6ide: Tabamatus: J\u00fcri Vilmsi romaan<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 341 lk.
Kogutud teosed, 12. k\u00f6ide: Mesmeri ring: romaniseeritud memuaarid nagu k\u00f5ik memuaarid ja peaaegu iga romaan<\/strong>. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 455 lk.
Kogutud teosed, 13. k\u00f6ide: Paigallend: Ullo Paeranna romaan<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Toomas Haug. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 384 lk.
Kogutud teosed, 14. k\u00f6ide: Tahtamaa<\/strong>. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 357 lk.
Kogutud teosed, 15. k\u00f6ide: Novellid. I<\/strong>. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2004, 394 lk. [Sisu: \u2018Neli monoloogi P\u00fcha J\u00fcri asjus\u2019, \u2018Michelsoni immatrikuleerimine\u2019, \u2018Rist\u2019, \u2018V\u00e4ike Vipper\u2019, \u2018Marrastus\u2019, \u2018Toru\u2019, \u2018Stahli grammatika\u2019, \u2018Vanden\u00f5u\u2019, \u2018Silmade avamise p\u00e4ev\u2019.]
Kogutud teosed, 16. k\u00f6ide: Novellid. II<\/strong>. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2004, 413 lk. [Sisu: \u20181941\u2019, \u2018Tuhatoos\u2019, \u2018Onu\u2019, \u2018Halleluuja\u2019, \u2018Minu onupoja jutustus\u2019, \u2018Eesti iseloom\u2019, \u2018J\u00e4releh\u00fc\u00fcd Kuusiku peremehele\u2019, \u2018V\u00fcrst\u2019, \u2018P\u00f5genemine\u2019, \u2018S\u00fcit kolmele klaverile v\u00f5i ehk siiski ainult kahele\u2019, \u2018Motacilla\u2019, \u2018Pulmareis\u2019, \u2018Morse\u2019, \u2018Eksam\u2019.]
Kogutud teosed, 17. k\u00f6ide: Luule<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: M\u00e4rt V\u00e4ljataga. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 573 lk.
Kogutud teosed, 18. k\u00f6ide: Draama<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Piret Kruuspere. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 366 lk. [Sisu: Jaan Kross, Ellen Niit, \u2018Narr laps\u2019; \u2018Olematu Odysseus: nukun\u00e4idend t\u00e4iskasvanuile. 3 vaatust proloogiga\u2019; \u2018Uhkus ja alandlikkus: n\u00e4idend 3 vaatuses romaani \u201cKolme katku vahel\u201d neljanda k\u00f6ite teise raamatu ainetel\u2019; \u2018Keisri hull: n\u00e4idend kolmes vaatuses proloogi ja kolme epiloogiga samanimelise romaani aineil\u2019; \u2018Doktor Karelli raske \u00f6\u00f6: ajalooline n\u00e4idend\u2019; \u2018Vend Enrico ja tema piiskop: n\u00e4idend. \u00dchtedele farss, teistele draama nagu alati\u2019.
Kogutud teosed, 19. k\u00f6ide:<\/strong> Ellen Niit, Jaan Kross, Muld ja marmor: m\u00f6\u00f6das\u00f5itnu meenutusi<\/strong>. Tallinn: Virgela; Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 251 lk.<\/p>\n\n\n\n

Jaan Krossi kohta<\/em><\/strong>
Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse<\/strong>. Koostanud Eneken Laanes. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjastuskeskus, 2005, 262 lk.
Jaan Kross: Bibliograafia 1997\u20132005<\/strong>. Koostajad Vaime Kabur, Tiina Ritson. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2006, 207 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:1228<\/a>.]
Juhani Salokannel, Jaan Kross<\/strong>. Soome keelest t\u00f5lkinud Piret Saluri. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, 542 lk. [Originaal: Juhani Salokannel, Sivistystahto: Jaan Kross, h\u00e4nen teoksensa ja virolaisuus, Helsinki: WSOY, 2008, 506 lk.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaan Kross (19. II 1920 \u2013 27. XII 2007) on eesti tuntumaid prosaiste, luuletaja, esseist ja t\u00f5lkija. S\u00fcndis Tallinnas masinatehase meistri pojana, \u00f5ppis 1928\u20131938 J. Westholmi g\u00fcmnaasiumis, 1938\u20131944 Tartu \u00fclikoolis \u00f5igusteadust. 1938 astus ta Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi, 1988 oli \u00fcks …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11241","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11241","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11241"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11241\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11246,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11241\/revisions\/11246"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11241"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}