{"id":11262,"date":"2024-04-03T23:40:58","date_gmt":"2024-04-03T20:40:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11262"},"modified":"2026-08-25T15:37:34","modified_gmt":"2026-08-25T12:37:34","slug":"hasso-krull","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/hasso-krull\/","title":{"rendered":"Hasso Krull"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/krull_hasso.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"813\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/krull_hasso_2_alar_madissoni_foto-813x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5838\" style=\"aspect-ratio:0.7939425376173527;width:239px;height:auto\" title=\"Foto: Alar Madisson\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/krull_hasso_2_alar_madissoni_foto-813x1024.jpg 813w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/krull_hasso_2_alar_madissoni_foto-238x300.jpg 238w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/krull_hasso_2_alar_madissoni_foto-768x967.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/krull_hasso_2_alar_madissoni_foto.jpg 953w\" sizes=\"auto, (max-width: 813px) 100vw, 813px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hasso Krull (s. 31. I 1964) on eesti luuletaja, kirjandus- ja kultuurikriitik ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Krull sisenes eesti kirjandusellu n\u00f5ukogude aja l\u00f5puaastatel luuletaja, kriitiku, t\u00f5lkija ja kirjandusteoreetikuna. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese k\u00fcmnendi jooksul kujunes temast oluline luuleuuendaja, kriitik ja 20. sajandi filosoofia ja kirjandusteooria t\u00f5lkija ja tutvustaja, kelle looming ning kirjanduse ja p\u00e4rimuse k\u00e4sitlused on olulised ka uue sajandi kolmandal k\u00fcmnendil.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hasso Krull l\u00f5petas 1981. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja \u00f5ppis aastatel 1981-1985 Tallinna Pedagoogika\u00fclikoolis eesti keelt ja kirjandust. 90ndate alguses \u00f5ppis Krull Eesti Humanitaarinstituudis (aastatel 1989-2005 era\u00fclikoolina t\u00f6\u00f6tanud, 2005. aastast alates Tallinna \u00dclikooli struktuuri\u00fcksuseks muudetud \u00f5ppeasutus) kirjandusteooriat ja j\u00e4i seda ainet samasse asutusse edasi \u00f5petama. Kaitses Eesti Kunstiakadeemias doktorit\u00f6\u00f6 \u201eKosmiline trikster eesti m\u00fctoloogias\u201d (2024).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Krull tuli eesti luulesse 1986. aastal ilmunud koguga \u201eMustvalge\u201c, mille avaldas Max Harnooni nime alt. \u201eMustvalge\u201c hakkas silma rohkete s\u00fcmbolistlike ja dekadentlike allusioonide ning intertekstuaalsusega. Sarnastel radadel liikus ka 1988. aastal ilmunud Krulli esimene kodanikunime alt avaldatud luuleraamat \u201ePihlakate meri\u201c. Krulli varasema loomingu v\u00f5imas kokkuv\u00f5te on 1993. aastal ilmunud kogu \u201eLuuletused 1987-1991\u201c, mis hakkas silma \u00fchtse teema puudumise, fragmentaarsuse ja mitmeh\u00e4\u00e4lsusega. Viited ja m\u00e4nguline, teisendav suhtumine tuntud kultuuritekstidesse on olulisel m\u00e4\u00e4ral p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud ka Krulli hilisemas loomingus. Sama t\u00e4htis kui intertekstuaalsus on Krulli luule puhul ka vahetu taju ja loodusmotiivid. V\u00f5ib lausa \u00f6elda, et lihtne pildilisus ja tundlik looduse vaatlemise oskus moodustab Krulli loomingu teise, sama olulise k\u00fclje. Krulli uue sajandi hinnatuimad luulekogud \u201eNeli korda neli\u201c (2009) ja \u201eVeel ju vist\u201c (2012) kombineerivad oskuslikult s\u00fcmmeetrilisi struktuure, eestikeelsete s\u00f5nade mitmet\u00e4henduslikkusega m\u00e4ngimist ja ootamatuid looduspilte.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oluline p\u00f6\u00f6rak toimus nullindatel aastatel, kui Krull p\u00f6\u00f6rdus s\u00fcvenenumalt m\u00fc\u00fctilise ainese ja rahvaluule poole. See avaldus nii esseedes nagu \u201eLoomise m\u00f5nu ja kiri\u201c (2006) kui ka Krulli esimeses pikas poeem-eeposes \u201eMeeter ja Demeeter\u201c (2004). Krulli p\u00f5hiline eesm\u00e4rk on n\u00e4idata, kuidas universaalsel loomism\u00fc\u00fcdil on k\u00f5igi rahvaste elus fundamentaalne ja loov osa, millesse elav kultuur ei saa passiivselt suhtuda v\u00f5i seda lihtsalt oma minevikku pagendada. Niisuguses m\u00fc\u00fcte rehabiliteerivas vaimus hakkab Krull edasipidi elustama eesti p\u00e4rimuse loovamat ja m\u00e4ngulisemat osa nii oma luules kui esseedes. Selle \u00fcheks v\u00f5imsamaks tulemuseks on poeem \u201eKui kivid olid veel pehmed\u201c (2014).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kriitiku, kirjandusteadlase ja \u2013teoreetikuna on Hasso Krullil oluline roll juba 80ndate l\u00f5pus alanud suure n\u00f5ukogudej\u00e4rgse t\u00f5lkeprotsessi l\u00e4biviimisel, mille k\u00e4igus j\u00f5udis Eestisse palju olulisi autoreid nii luule kui filosoofia vallas, keda eelmise 40 aasta jooksul ei saadud k\u00e4sitleda (Krulli t\u00f5lgitud autorite seas on Bataille, Paul Val\u00e9ry, Derrida, Cocteau, Deleuze ja Guattari, Bourdieu, \u017di\u017eek jt). Krulli esseekogumikud \u201eKatkestuse kultuur\u201c (1996) ja \u201eMillimallikas\u201c (2000) olid selles kontekstis olulised oma s\u00fcstemaatilise metodoloogilise l\u00e4henemise poolest kirjandusele ja pakkusid uusi l\u00e4henemisnurki \u2013 eelk\u00f5ige ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctilisi \u2013 tuntud eesti autorite loomingu uurimiseks. Alates 2020. aastatest on Krulli teoreetilistes kirjutistes esiplaanile t\u00f5usnud keskkonnateemad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Krulli esseistika ja luulelooming ei lase ennast kergesti eraldi vaadelda. M\u00f5tisklused algup\u00e4ra ja loomise, terviku ja osa, ainulisuse ja paljususe \u00fcle riivavad ja viljastavad ka tema luulet, seda siiski kontseptualistlikuks muutmata. Algup\u00e4rane seos s\u00fcstemaatilise m\u00f5tte ja vahetu aistingu; struktuuri ja vabalt m\u00e4ngleva s\u00f5nalise liikumise vahel on allikas, mis Krulli loomingu paljudele lugejatele inspireerivaks on muutnud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>I. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br>Max Harnoon, <strong>Mustvalge<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 46 lk.<br><strong>Pihlakate meri<\/strong>. Illustreerinud Indrek Hirv. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 69 lk.<br><strong>Luuletused 1987-1991<\/strong>. Tallinn: Vagabund, 1993, 90 lk.<br><strong>Swinburne. Biograafiline sari kahes osas<\/strong>. Tallinn: XXX, 1995, XLI lk.<br><strong>Trepp. H\u00fcpertekstuaalne luuletus<\/strong>. 1996. \u2013 <a href=\"https:\/\/web.archive.org\/web\/20230412113143\/http:\/\/www.eki.ee\/kodud\/krull\/trepp.htm\">https:\/\/web.archive.org\/web\/20230412113143\/http:\/\/www.eki.ee\/kodud\/krull\/trepp.htm<\/a><br><strong>Kaalud<\/strong>. Fotod: Toomas Kalve. Tallinn: Vagabund, 1997, 70 lk.<br><strong>Jazz. Nelik\u00fcmmend luuletust<\/strong>. Tallinn: Vagabund, 1998, 54 lk.<br><strong>Kornukoopia. 100 luuletust<\/strong>. Tallinn: Vagabund, 2001, 179 lk.<br><strong>Meeter ja Demeeter<\/strong>. Tallinn: Vagabund, 2004, 111 lk.<br><strong>Talv<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2006, 90 lk.<br><strong>Neli korda neli. M\u00e4rts 2007 \u2013 september 2008<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, 75 lk.<br><strong>Veel ju vist. Mai 2010 \u2013 oktoober 2011<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, 60 lk.<br><strong>Kui kivid olid veel pehmed<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 125 lk.<br>Max Harnoon,<strong> Mustvalge: luuletused 1983-1986<\/strong>. Koostaja Asko K\u00fcnnap; eess\u00f5nad: Asko K\u00fcnnap ja Hasso Krull, kesks\u00f5nad: Peeter Laurits; illustratsioonid 1980-1984: Peeter Laurits. Tallinn: N\u00e4o Kirik, 2015, 142 lk.<br><strong>Kandsime redelit kaasas. 40 luuletust<\/strong>. Tartu: Kaksikhammas, 2017, 63 lk.<br><strong>Euroopa<\/strong>. Tartu: Kaksikhammas, 2018, 96 lk.<br><strong>T\u00e4nap\u00e4eva askees<\/strong>: poeetiline k\u00e4siraamat: nelik\u00fcmmend m\u00e4rks\u00f5na. Tartu: Kaksikhammas, 2020, 78 lk. [2. tr\u00fckk: 2021.]<br><strong>Ava: kaheksak\u00fcmmend kuus luuletust<\/strong>. Tartu: Kaksikhammas, 2021, 111 lk.<br><strong>Sulalumi<\/strong>. Tartu: Kaksikhammas, 2023, 70 lk.<br><strong>H\u00e4maruse meelespea<\/strong>. Tallinn: Kaksikhammas, 2025, 118 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Esseed, artiklid, arvustused<\/em><\/strong><br><strong>Katkestuse kultuur<\/strong>. Tallinn: Vagabund, 1996, 199 lk.<br><strong>Millimallikas<\/strong>. Tallinn: Vagabund, 2000, 258 lk.<br><strong>Loomise m\u00f5nu ja kiri<\/strong>. Essee vanarahva kosmoloogiast. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2006, 113 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Kultuurileht, 2006, 108 lk.]<br><strong>Paljusus ja ainulisus<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, 205 lk.<br><strong>Jumalanna pesa. M\u00fctopoeetiline essee<\/strong>. Tallinn: SA Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2012, 70 lk.<br><strong>M\u00f5istatuse sild. Kirjutisi aastatest 2009-2016<\/strong>. Tartu: Kaksikhammas, 2016, 413 lk.<br><strong>Imelihtne tulevik: manifeste ja m\u00f5tisklusi 1995-2009<\/strong>. Koostanud Hasso Krull ja Leo Luks. Sari \u2018Vabam\u00f5tlejad\u2019. Tartu: Vabam\u00f5tleja, 2020, 198 lk.<br><strong>Nimetu kogukond: kirjutisi aastatest 2017-2022<\/strong>. Tartu: Kaksikhammas, 2022, 405 lk.<br><strong>Kosmiline trikster eesti m\u00fctoloogias: doktorit\u00f6\u00f6<\/strong>. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2024, 300 lk.<br><strong>Igavene taastulek<\/strong>. Tallinn: SA Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2025, 90 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Lasteraamatud<\/strong><\/em><br><strong>Kurja kala kohvik<\/strong>. Tartu: Kaksikhammas, 2019, 39 lk.<br><strong>Hundike ja Karuke<\/strong>: \u00fcksteist juttu lastele. Tartu: Kaksikhammas, 2020, 87 lk.<br><strong>Kiisuke ja veeuputus<\/strong>. Tartu: Kaksikhammas, 2020, 42 lk.<br><strong>Laps ja kuu<\/strong>. Tallinn: Kaksikhammas, 2023, 39 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Valitud teosed<\/em><\/strong><br><strong>Pesa. Tekstid 2000-2012<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 420 lk. [Essays and articles.]<br><strong>Muna. tekstid 1987-2012<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 384 lk. [Poems.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hasso Krull (s. 31. I 1964) on eesti luuletaja, kirjandus- ja kultuurikriitik ja t\u00f5lkija. Krull sisenes eesti kirjandusellu n\u00f5ukogude aja l\u00f5puaastatel luuletaja, kriitiku, t\u00f5lkija ja kirjandusteoreetikuna. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese k\u00fcmnendi jooksul kujunes temast oluline luuleuuendaja, kriitik ja 20. sajandi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11262","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11262","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11262"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11262\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11264,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11262\/revisions\/11264"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11262"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}