{"id":11271,"date":"2024-04-03T23:42:40","date_gmt":"2024-04-03T20:42:40","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11271"},"modified":"2026-08-25T16:04:31","modified_gmt":"2026-08-25T13:04:31","slug":"pedro-krusten","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/pedro-krusten\/","title":{"rendered":"Pedro Krusten"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/Pedro-Krusten.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"668\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/Pedro-Krusten-668x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6433\" style=\"aspect-ratio:0.652351211246794;width:261px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/Pedro-Krusten-668x1024.jpg 668w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/Pedro-Krusten-196x300.jpg 196w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/Pedro-Krusten-768x1178.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/Pedro-Krusten-1001x1536.jpg 1001w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/Pedro-Krusten.jpg 1253w\" sizes=\"auto, (max-width: 668px) 100vw, 668px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pedro Krusten (kodanikunimega Peeter Krustein, lastekirjanikuna kasutas pseudon\u00fc\u00fcmi Salme Mets, 21. mai 1897 \u2013 14. jaanuar 1987) oli eesti kirjanik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Krusten s\u00fcndis Harku vallas Muraste m\u00f5isa aedniku pojana. Ta \u00f5ppis Rannam\u00f5isa vallakoolis ja Tallinnas J. Kirsipuu eraprog\u00fcmnaasiumis. 1916. aastal l\u00f5petas Tallinna Reaalkooli. 1917. aastast teenis tsaariarmees. Rindeleminekust p\u00e4\u00e4ses t\u00e4nu s\u00f5jakoolis \u00f5ppimisele. Venemaa kodus\u00f5ja ajal sattus Punaarmeesse, 1921. aastal opteerus Eestisse. 1920. aastatel t\u00f6\u00f6tas Tallinna-Haapsalu rahukogu kohtuametnikuna, 1926.\u20131940. aastani ajakirjaniku, kohtureporteri ja f\u00f6ljetonistina Vaba Maa, Rahvalehe, P\u00e4evalehe ja Eesti S\u00f5na toimetuses, lisaks aasta Tartus kirjastuses. Krusten oli aastast 1931 Eesti Kirjanike Liidu liige ning kuulus 1939. aastal asutatud Tallinna Kirjanike \u00dchingusse. 1944. aastal p\u00f5genes Saksamaale, 1950. aastal edasi USA-sse. Aastatel 1951\u20131967 t\u00f6\u00f6tas Washingtonis Ameerika H\u00e4\u00e4le eesti toimetuses. Pedro Krusten suri Virginias Arlingtonis. 1992. aastal maeti ta \u00fcmber Tallinna Metsakalmistule. Tema vennad olid kirjanik <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/erni-krusten\/\" data-type=\"page\" data-id=\"11266\">Erni Krusten<\/a> (kes elas ja suri kodu-Eestis, 1900-1984) ja karikaturist Otto Krusten (1888-1937).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pedro Krusteni esimesed v\u00e4rsid tr\u00fckiti Loomingus 1923. aastal. 1928. aastal ilmunud esikromaan \u201eS\u00fcdame rahu\u201c p\u00e4lvis kolmanda koha Looduse kirjastuse romaaniv\u00f5istlusel. Sama preemia samal konkursil sai ta ka 1930. aastal romaani \u201e\u00d5ilis vale\u201c eest. Krusten oli viljakas veste- ja romaanikirjanik, kirjutades algul autobiograafilisi raamatuid s\u00f5jaajast, kuid liikudes seej\u00e4rel ps\u00fchholoogilisemate teosteni, mis r\u00e4\u00e4givad pagulusest ja kodust, sisemistest v\u00f5itlustest ja kohanemisest. Tema omalaadses stiilis p\u00f5imuvad m\u00e4lestused, m\u00f5tted ja kultuuriloolised teadmised.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Suuremat t\u00e4helepanu kirjanikuna p\u00e4lvis Krusten Muraste lapsep\u00f5lvekodu kujutava romaaniga \u201eVehklem\u00f5isa aednik\u201c (1936). Pagulasaja erakordseimaks teoseks peetakse nn Kaldametsa triloogiat: \u201eTorn \u00fcle metsa\u201c, \u201eLaul k\u00f5rgel kaldal\u201c ja \u201eNeiuke l\u00e4ks roosiaeda\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1958. aastal p\u00e4lvis Krusten \u00dcleilmse Eesti Kirjanduse Seltsi ja <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/v\/henrik-visnapuu\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6849\">Henrik Visnapuu<\/a> Fondi poolt v\u00e4lis-eesti kirjandusauhinnana v\u00e4lja antud Henrik Visnapuu preemia teose eest \u201eKaugelviibija k\u00e4ek\u00f5rval\u201c, mis kirjeldab Visnapuu enda lugu ja saatust p\u00e4rast kodumaalt p\u00f5genemist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">17. augustil 1933 tr\u00fckkis Rahvaleht \u00e4ra Pedro Krusteni (Miini Mihkli pseudon\u00fc\u00fcmi all) lookese \u201eLiisil on punane pliiats\u201c. Selles pealtn\u00e4ha s\u00fc\u00fctus jutukeses sisaldus akrostihhonit sisaldav luuletus, mille ridade esit\u00e4htedest tuli kokku lause \u201elaku perset tsensor\u201c. Tegu oli protestiga eeltsensuuri kehtestamisele valitsuse poolt tollase p\u00f5hiseaduskriisi ja kaitseseisukorra ajal. Ajalehenumbrid konfiskeeriti ja ajaleht suleti kolmeks kuuks. 1989. aastal (taas)avaldas ajakiri Vikerkaar luuletuse n\u00f5ukogude tsensuuri alt p\u00e4\u00e4semise t\u00e4histamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a><\/a> Pedro Krustenile meeldis lisaks kirjutamisele ka joonistada. Nooruses avaldati tema loodud karikatuure ajalehes Kilk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br><strong>S\u00fcdamerahu. <\/strong>Tartu: Loodus, 1928, 184 lk.<br><strong>\u00d5ilis vale. <\/strong>Tartu: Loodus, 1930, 271 lk.<br><strong>Punane ohvitser. <\/strong>Tallinn: Aktsioon, 1932, 121 lk.<br><strong>Vehklem\u00f5isa aednik. <\/strong>Tartu: Noor-Eesti, 1936, 213 lk.<br><strong>Pime voorus. <\/strong>Tartu: Noor-Eesti, 1938, 188 lk.<br><strong>Kalle Jaanuse k\u00e4ttemaks. <\/strong>Tallinn: Kultuurkoondis, 1939, 262 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 176 lk].<br><strong>\u00dcle parda. <\/strong>Augsburg: USA-ala Eestlaste Kirjastus, 1946, 214 lk.<br><strong>Ihaldatud silmapilk.<\/strong> Vadstena: Orto, 1950, 261 lk.<br><strong>Inimese hoidja. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 284 lk.<br><strong>Laev akna taga. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 271 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 2004, 200 lk.<br><strong>Torn \u00fcle metsa. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 295 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 207 lk].<br><strong>Laul k\u00f5rgel kaldal. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 296 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 207 lk].<br><strong>Neiuke l\u00e4ks roosiaeda. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 295 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 192 lk].<br><strong>Pikerp\u00f5ld ja piirapeel. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 256 lk.<br><strong>Kingitus. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1982, 180 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>L\u00fchiproosa<\/strong><\/em><br><strong>Vasema k\u00e4ega. <\/strong>Tartu: J. M\u00e4llo,1934, 116 lk.<br><strong>H\u00e4daohtlik tee. <\/strong>Tartu: Noor-Eesti, 1937, 107 lk.<br><strong>Purustatud pesa. <\/strong>Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1941, 184 lk.<br><strong>Otsiv h\u00e4\u00e4l. <\/strong>Tallinn: A. T\u00f5nisson &amp; Ko, 1944, 127 lk.<br><strong>P\u00e4\u00e4stja. <\/strong>Geislingen: Kultuur, 1947, 123 lk.<br><strong>Hiiekaldal. <\/strong>Geislingen: Kultuur, 1948, 173 lk.<br><strong>Huupi valitud. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 254 lk.<br><strong>Laevas\u00f5it Leaga. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 228 lk.<br><strong>Lindude joogin\u00f5u. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1990, 191 lk.<br><strong>Aedniku armastus. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 344 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Lasteraamatud<\/strong><\/em><br>Salme Mets, <strong>Mall ja Sass. <\/strong>Geislingen: Kultuur, 1947, 12 lk.<br>Salme Mets, <strong>Malle j\u00e4nku. <\/strong>Geislingen: Kultuur, 1947, 16 lk.<br>Salme Mets, <strong>Eesti laste j\u00f5ulumees. <\/strong>Geislingen: Kultuur, 1947, 11 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Varia<\/strong><\/em><br><strong>Kaugelviibija k\u00e4ek\u00f5rval. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 255 lk.<br><strong>Hullumajast m\u00f6\u00f6dumisel. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 252 lk.<br><strong>Aiapidu lampioonidega. <\/strong>Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 223 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Pedro Krusten (kodanikunimega Peeter Krustein, lastekirjanikuna kasutas pseudon\u00fc\u00fcmi Salme Mets, 21. mai 1897 \u2013 14. jaanuar 1987) oli eesti kirjanik. Krusten s\u00fcndis Harku vallas Muraste m\u00f5isa aedniku pojana. Ta \u00f5ppis Rannam\u00f5isa vallakoolis ja Tallinnas J. Kirsipuu eraprog\u00fcmnaasiumis. 1916. aastal l\u00f5petas &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11271","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11271","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11271"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11271\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11272,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11271\/revisions\/11272"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11271"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}