{"id":11289,"date":"2024-04-03T23:40:50","date_gmt":"2024-04-03T20:40:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11289"},"modified":"2026-08-25T17:01:49","modified_gmt":"2026-08-25T14:01:49","slug":"jaan-kruusvall","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/jaan-kruusvall\/","title":{"rendered":"Jaan Kruusvall"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jaan-Vahur Kruusvall (7. XII 1940 \u2013 3.IV 2012) oli prosaist, n\u00e4itekirjanik ja publitsist.<\/p>\n\n\n\n

Kruusvall s\u00fcndis Virumaal Palmse vallas Eru k\u00fclas. \u00d5ppis V\u00f5hma algkoolis 1948-52 ja vaheaegadega Loksa keskkoolis 1952-60. 1959-60 t\u00f6\u00f6tas lihtt\u00f6\u00f6lisena Oruveskil, Sagadis ja Lehtses, l\u00f5petas 1964 Rakveres t\u00f6\u00f6lisnoorte keskkooli. 1966 astus Moskvas Gorki-nim. kirjandusinstituuti, mille l\u00f5petas 1971. P\u00e4rast s\u00f5jev\u00e4eteenistust t\u00f6\u00f6tas 1964-66 ja 1974-76 Tallinfilmis administraatorina ja dokumentaalfilmide toimetajana, 1971-74 Rakvere rajoonis V\u00f5hma k\u00fclaraamatukogu juhatajana, vahepeal kutselise kirjanikuna, 1978-81 Sirbi ja Vasara erikorrespondendina ja 1981-87 Loomingu ilukirjanduse osakonna toimetajana. 1991-96 Maalehe toimetuse liige, hiljem vabakutseline.<\/p>\n\n\n\n

Kruusvall deb\u00fcteeris luuletustega Noorte H\u00e4\u00e4les 1962. Kruusvalli jutud ja et\u00fc\u00fcdid pakuvad lakoonilises nullstiilis v\u00e4ljendatud v\u00e4ikesi elupilte, millest m\u00f5ned omandavad s\u00fcmboli j\u00f5u. F. Tuglase<\/a> novellipreemia on saanud \u201eL\u00f5hn\u201d (1980) ja \u201eR\u00e4nnakul\u201d (1992). Pikemat proosat esindab rahuliku eepilise stiiliga jutustus eakast koolmeistrist \u201eS\u00fcgisdivertisment\u201d (1987).<\/p>\n\n\n\n

Proosast suurema tunnustuse on Kruusvallile toonud n\u00e4idendid, esimestena j\u00f5udsid teatrisse \u201eEndine wunderkind\u201d (Draamateatris, 1979) ja \u201eJ\u00f5gi voolab\u201d (Ugalas, 1980), lavastamata on seni \u201eLammutamisele m\u00e4\u00e4ratud maja\u201d (kogus \u201eKatkendeid elust\u201d). Teatris\u00fcndmuseks kujunes draama \u201ePilvede v\u00e4rvid\u201d (Draamateatris, 1983), mis p\u00e4lvis J. Smuuli<\/a> nim. preema 1984. \u201ePilvede v\u00e4rvid\u201d j\u00e4lgib ootus\u00e4revat olukorda s\u00f5jas\u00fcndmuste liginemisel Eesti p\u00f5hjarannikul 1944. a. algupoolel \u2013 kas emigreeruda v\u00f5i j\u00e4\u00e4da koju kala p\u00fc\u00fcdma ja p\u00f5ldu harima. Draama \u201eVaikuse vallamaja\u201d (Draamateatris ja Vanemuises, 1987) arutab edasi s\u00f5jaj\u00e4rgse l\u00e4himineviku dramaatilisi olukordi, kus vallaametnikel tuleb seisukoht v\u00f5tta nii metsavendluse kui ka k\u00fc\u00fcditamise suhtes. Esilek\u00fc\u00fcndivaks teoseks eesti n\u00e4itekirjanduses osutus \u201eHullumeelne professor\u201d (Draamateatris, 1996). Kruusvalli draamad otsivad headust inimeses ning leiavad seda ka k\u00f5ige raskemates olukordades, tema dialoogid on napid ning pakuvad h\u00e4id v\u00f5imalusi lavastuslikuks alltekstiks. N\u00e4idend \u201eJuba t\u00e4na, juba homme\u201d (1989) vaatleb n\u00fc\u00fcdisinimese \u00fcksindust ja ummikutunnet, mida ei suuda peletada ka l\u00fchiajalised, juhuslikud armusidemed.<\/p>\n\n\n\n

Flmistsenaariumid \u201eTeekond maailma l\u00f5ppu. Sipelgarada\u201d (1989) v\u00e4ljendavad eestlaste l\u00e4himineviku valupunkte: esimene kujutab loomaarsti kodutut, heitlikku elu kolhooside algusaastail, teine n\u00e4itab uue kodu loomist p\u00e4rast naasmist Siberist v\u00e4ljasaatmiselt. Kruusvalli erinevates \u017eanrites teosed kajastavad inimeste kannatusi, r\u00f5\u00f5mudest ilmaj\u00e4\u00e4mist \u00fchiskondlike eksperimentide t\u00f5ttu, osutavad perspektiivide \u00e4hmasusele v\u00f5i nende puudumisele.<\/p>\n\n\n\n

I. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Armastuse esimene pool: jutustused<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 108 lk.
Ma tean mitut inimest: l\u00fchijutte ja laaste<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 96 lk.
Katkendeid elust<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 128 lk. [L\u00fchijutte ja -n\u00e4idendeid.]
Maailmad akna taga: jutte<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 134 lk.
Nokturn j\u00e4rve \u00e4\u00e4res: jutte ja laaste<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 123 lk.
Olen \u00f6\u00f6sse eksind karjus: tekste 1990-ndaist<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 226 lk.
Sinetavad kaugused: valitud proosat<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 2004, 420 lk.
\u00d5htuvalgus: \u00fche- ja kahek\u00f5ned<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 140 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid ja stsenaariumid<\/em><\/strong>
Katkendeid elust<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 128 lk. [L\u00fchijutte ja -n\u00e4idendeid.]
J\u00f5gi voolab; Pilvede v\u00e4rvid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 93 lk.
Teekond maailma l\u00f5ppu; Sipelgarada: stsenaariumid<\/strong>. Illustreerinud K. Tormis. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 109 lk.
Vaikuse vallamaja; Juba t\u00e4na, juba homme<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 110 lk.
Olen \u00f6\u00f6sse eksind karjus: tekste 1990-ndaist<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 226 lk.
Rabalinnu h\u00f5ik: lavastamata n\u00e4idendeid<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 238 lk.<\/p>\n\n\n\n

Ajaloolised uurimused<\/em><\/strong>
Jaan Kruusvall, Villi Jahilo, Mets on vend: metsavendlusest Palmse vallas ja \u00fcmbruses: dokumentaaljutustus<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 263, lk. [2. tr\u00fckk: 2024.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaan-Vahur Kruusvall (7. XII 1940 \u2013 3.IV 2012) oli prosaist, n\u00e4itekirjanik ja publitsist. Kruusvall s\u00fcndis Virumaal Palmse vallas Eru k\u00fclas. \u00d5ppis V\u00f5hma algkoolis 1948-52 ja vaheaegadega Loksa keskkoolis 1952-60. 1959-60 t\u00f6\u00f6tas lihtt\u00f6\u00f6lisena Oruveskil, Sagadis ja Lehtses, l\u00f5petas 1964 Rakveres t\u00f6\u00f6lisnoorte …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11289","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11289","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11289"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11289\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11290,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11289\/revisions\/11290"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}