{"id":11307,"date":"2024-04-03T23:41:01","date_gmt":"2024-04-03T20:41:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11307"},"modified":"2026-08-26T12:33:14","modified_gmt":"2026-08-26T09:33:14","slug":"friedrich-kuhlbars","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/friedrich-kuhlbars\/","title":{"rendered":"Friedrich Kuhlbars"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Friedrich Karl Johann Kuhlbars (17.VIII 1843 \u2013 28.I 1924) oli luuletaja, 19. sajandi eesti rahvusromantilise l\u00fc\u00fcrika ja varasema lasteluule \u00fcks t\u00e4htsamaid esindajaid. Koori- ja \u00fcldrahvalike lauludena on m\u00f5ned tema luuletekstid t\u00e4naseni tuntud.<\/p>\n\n\n\n

Kuhlbars s\u00fcndis Tartumaal Sangaste kihelkonnas, sai hariduse Tartu koolides ja aastail 1859\u20131861 pedagoogilise ettevalmistuse Tartu saksa \u00f5petajate seminaris. 33 aastat (1862\u20131895) t\u00f6\u00f6tas ta Viljandi saksakeelses poeglaste algkoolis, algul \u00f5petajana, siis kooli juhatajana. Ta oli hinnatud pedagoog, kelle k\u00e4e all omandas hariduse ja rahvusliku meelsuse terve rida eesti \u00fchiskonnategelasi ja kirjamehi. Tsaarivalitsuse venestuspoliitika s\u00fcvenedes pidi ta 1895.a ametist loobuma. Elu viimase j\u00e4rgu veetis Kuhlbars vaba literaadina, harrastades eesti muinaskangelaste ning kohanimede uurimist ja j\u00e4tkates luuletamist. Ta suri Viljandis 1924.a.<\/p>\n\n\n\n

Kuhlbarsi huvi kirjanduse vastu tekkis varakult. Tartus \u00f5ppides luges ta saksa keeles nii saksa kui teiste maade autorite teoseid. Tema enda muinsusromantilise h\u00e4\u00e4lestusega loomingu peamisteks m\u00f5jutajateks olid saksa hilisromantiline luule ja antiikkirjandus. Lisaks oli m\u00e4\u00e4rav roll kahe suure eestlasest eelk\u00e4ija teostel \u2013 Friedrich Robert Faehlmanni saksakeelsetel m\u00fc\u00fctilistel muinasjuttudel ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi<\/a> eeposel \u201eKalevipoeg\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus- ja kultuurilooliselt on kaalukam just Kuhlbarsi varasem, 1860.\u201370. aastatel ilmunud looming. L\u00f5unaeesti murdekeeles deb\u00fc\u00fctkogu \u201eVastse laulo ja kannel\u201c (1863) j\u00e4i k\u00fcll teenimatult t\u00e4helepanuta, kuid laia vastukaja \u00e4ratasid ta kaks j\u00e4rgmist, tegelikult lauludekogu, mis sisaldasid peale s\u00f5nade ka noote. Need olid \u201eLaulik koolis ja kodus\u201c (1868) ja \u201eVanemuine ehk neljakordne laulul\u00f5ng\u201c (1870). M\u00f5lemast, eriti viimasest, p\u00e4rinevad Kuhlbarsi k\u00f5ige tuntumad laulutekstid, sealhulgas \u00fcldrahvalikult lauldav \u201eVanemuine\u201c (algusv\u00e4rsiga \u201eKui Kungla rahvas kuldsel a\u2019al\u201c). P\u00e4rast 1870. a ilmus tema loomingut pikka aega peamiselt ajakirjanduses ja temaatilistes albumites ning v\u00e4hehaaval j\u00e4i ta teiste \u00e4rkamisajal esilekerkinud luuletajate varju. Eraldi raamatutena koostas ja andis ta v\u00e4lja laulukogusid koolilastele, \u00fche neist vene keeles. Ta luuletas ja avaldas kaks kogu ka saksa keeles. Hilises eas pani ta kokku mahuka valikkogu \u201eLuuletused\u201c, mille suurem osa sisaldas varem kogudes ilmumata luuletusi. See ilmus 1922\u20131924 pseudon\u00fc\u00fcmiga Villi Andi, mida Kuhlbars oli ka varem kasutanud.<\/p>\n\n\n\n

Suur osa Kuhlbarsi luulest on laululine, paljud tekstid on kirjutatud mingeid kindlaid (algul peamiselt saksa) meloodiaid silmas pidades. Need tekstid on heak\u00f5lalised, ladusa s\u00f5nastuse ja enamasti lihtsa vormiga. Tal on ka teisi, k\u00f5nelist laadi luuletusi, mis on v\u00e4ljenduselt keerulisemad ja vormilt mitmekesisemad. Kuhlbarsi luule on valdavalt optimistliku, isegi \u00fclistava h\u00e4\u00e4lestusega, v\u00e4ljendades rahvusliku liikumise t\u00f5usuaja meeleolusid. Temaatiliselt omap\u00e4rasema r\u00fchma moodustavad m\u00fctoloogilise p\u00f5hjaga isamaalaulud, mille motiivid on seotud muistse vabadusaja ja kangelastega. Tema luule korduvateks teemadeks on ka kodu, koduigatsus, loodus ja armastus, kuid eriti viimase k\u00e4sitlemisel j\u00e4\u00e4b Kuhlbars enamasti ebaisikuliseks, \u00fclds\u00f5naliseks ja ilutsevaks. Lapsep\u00e4raselt tabava meeleolu ja s\u00f5nastusega on aga tema paremad lasteluuletused.<\/p>\n\n\n\n

E. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule \/ laulus\u00f5nad<\/em><\/strong>
Wastse laulo ja kannel<\/strong>. Tartu: 1863, 75 lk.
Laulik koolis ja kodus. Ued laulud \u00fche, kahe, kolme ja nelja healega ja kaanonid: noorele ja wanale, ise\u00e4ranis Eesti koolidelle<\/strong>. Tartu: 1868, 48 lk.
Wanemuine ehk Neljakordne Laulu-L\u00f5ng: laulud meeste-koorile<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1870, 28 lk.
Laste laulik<\/strong>. Jurjev: 1899, 78 lk.
Kooli kannel: 176 \u00fche-, kahe-, kolme- ning neljah\u00e4\u00e4lelist laulu Eesti koolidele, \u00fchtlasi ka laste-aedadele ning kodulastele<\/strong>. Viljandi: 1908.
J\u00f5ulu p\u00e4hkled ja teised luuletused: noorele ning wanale<\/strong>. Viljandi: H. Leoke, 1910, 54 lk.
Villi Andi, Kannel ning m\u00f5\u00f5k. Luuletused Eesti elus \u00fclit\u00e4htsa 1919. a. m\u00e4lestuseks<\/strong>. Viljandi: 1919, 16 lk.
Villi Andi, Luuletused. Esimene osa ehk Perekonna-raamat<\/strong>. Tallinn: Rahva\u00fclikool, 1922, 112 lk.
Villi Andi, Luuletused. II osa: Isamaa-raamat<\/strong>. Tallinn: Rahva\u00fclikool, 1923, 112 lk.
Villi Andi, Luuletused. III-IV osa: S\u00f5ja- ning Rahu-raamat<\/strong>. Tallinn: Rahva\u00fclikool, 1924, 74 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed, artiklid<\/em><\/strong>
Villi Andi, Kes on Kalevipoeg, Suur-T\u00f5ll ja nende kaastegelased?<\/strong>. Viljandi: H. Leoke, 1911.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Friedrich Karl Johann Kuhlbars (17.VIII 1843 \u2013 28.I 1924) oli luuletaja, 19. sajandi eesti rahvusromantilise l\u00fc\u00fcrika ja varasema lasteluule \u00fcks t\u00e4htsamaid esindajaid. Koori- ja \u00fcldrahvalike lauludena on m\u00f5ned tema luuletekstid t\u00e4naseni tuntud. Kuhlbars s\u00fcndis Tartumaal Sangaste kihelkonnas, sai hariduse Tartu …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11307","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11307","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11307"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11307\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11308,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11307\/revisions\/11308"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11307"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}