{"id":11332,"date":"2024-04-03T23:40:03","date_gmt":"2024-04-03T20:40:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11332"},"modified":"2026-08-26T14:37:17","modified_gmt":"2026-08-26T11:37:17","slug":"juhan-kurrik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/juhan-kurrik\/","title":{"rendered":"Juhan Kurrik"},"content":{"rendered":"

Juhan Kurrik (29.\/17. V 1849 \u2013 20. V 1922) oli koolikirjanik ja oluline figuur eesti rahvuslikul \u00e4rkamisajal.<\/p>\n\n\n\n

Kurrik s\u00fcndis ja \u00f5ppis Viljandi vallas, t\u00e4iendas end Preisimaal Kalleni \u00f5petajate seminaris, t\u00f6\u00f6tas Tarvastu ja R\u00f5uge kihelkonnakoolides, oli Tartu I (saksa) \u00f5petajate seminari \u00f5ppej\u00f5ud, toimetades ka n\u00e4dalalehte Meelejahutaja. Hiljem oli ta Tartu Maarja koguduse k\u00f6ster ja organist. Kurrik osales Eesti Aleksandrikooli peakomitees ning oli Eesti Kirjameeste Seltsi juhatuses, Vanemuise Seltsi aseesimees, Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaliige, Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi liige. Ta suri Tartus, maetud Tartu Maarja (Raadi) kalmistule. Tema t\u00fctar oli etnograaf Helmi Kurrik (1883-1960).<\/p>\n\n\n\n

Kurrik andis t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rse panuse eesti koolikirjandusse, avaldanud matemaatika\u00f5pikuid ning esimese eestikeelse v\u00f5imlemis\u00f5piku ja stenograafia\u00f5piku. Ta avaldas ka ajakirjanduses ohtralt artikleid ja arvustusi. Tema kirjanduslooline teos \u201eKolm suurt lugu\u201c (1886) k\u00f5rvutab \u201eKalevipoega\u201c, \u201eNibelungide laulu\u201c ning Fr. R. Kreutzwaldi<\/a> \u201eLembitut\u201c.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

\u00d5pikud<\/em><\/strong>
Arwuwald 1. Algebra oma algus\u00f5petustega<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1879, 85 lk
Arwuwald 2. Neljaliikme ja ruumi arwamine ning w\u00f5rdlused ruut- ja j\u00e4rgarwudega<\/strong>. Tartu: W. Just, 1880, 106 lk
Arwuwalla w\u00f5ti 1. Kostused algebra ja selle algus\u00f5petuste \u00fclesannete kohta<\/strong>. 2. Kostused neljaliikme ja ruumi arwamise ning ruut- ja j\u00e4rgarwude w\u00f5rdluste kohta. Tartu: Schnakenburg, 1879-1880, 46, 38 lk
Kirjutamise \u00f5petus<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1882, 86 lk
Kiirkirja \u00f5petus<\/strong>. Tartu: 1887, 92 lk [j\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1907, 1910]
Arwuwalla w\u00f5ti 2. Kostused neljaliikme ja ruumi arwamise ning ruut- ja j\u00e4rgarwude w\u00f5rdluste kohta<\/strong>. Jurjev: Schnakenburg, 1903, 38 lk
Laste arwuwald 1. Arwamise A-B-D (Arwupiir 1-100)<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1879, 94 lk [j\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1889, 1890, 1906]
Turnimise raamat. 1<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1879, 66 lk
Laste arwuwalla w\u00f5ti. Kostused 1. , 2. ja 3. jau kohta<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1883-1884, 72, 47 lk
Laste arwuwald 2. T\u00e4isarwud<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1880, 88 lk [j\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1885, 1890, 1906]
Stenografia \u00f5petus<\/strong>. Tartu, 1882, 16 lk
Laste arwuwald 3. Murrud<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1884, 68 lk<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/em><\/strong>
Kolm suurt lugu: Eesti ja Saksa rahwa-eposed \u201eKalevipoeg\u201c ja \u201eNibelungid\u201c: Nende sisu ja w\u00f5rdlemine. Eesti kunst-epos \u201eLembitu\u201c: Selle tuum ja t\u00e4hendus<\/strong>. Tartu: 1886, 117 lk
Maria koguduse endise \u00f5petaja konsistoriumi-n\u00f5uniku Dr. theol. Adalbert Hugo Willigerode m\u00e4lestuste raamat<\/strong>. Jurjev, 1893, 47 lk
Mida \u00fctleb kiri? Ewangeliumi usu\u00f5petuse j\u00e4rele kokku seatud kirjatunnistused<\/strong>. Jurjev, 1901, 120 lk
Nimede raamat<\/strong>. Jurjev: M. Vares, 1901, 52 lk
Surma warju orus: Leinakordade kohased kirjas\u00f5nad ja palwed, maenitsused ja laulud<\/strong>. Jurjev, 1901, 168 lk
Tarkuse s\u00f5nad. Piiblist Salomoni raamatust ja Iobi ja Siraki ja Tobia raamatust kokku korjanud J. Kurrik<\/strong>. Jurjev, 1901, 91 lk
Waimus ja t\u00f5es. Raamat m\u00f5nesuguste palwetundide pidamise tarwis<\/strong>. Jurjev, 1901, 80 lk
Ristimise raamat<\/strong>. Jurjev, 1902, 48 lk
Terwise raamat. Daanlase J. P M\u00fclleri sistemi p\u00f5hjusel kirja pannud Juhan Kurrik<\/strong>. Tartu: Postimees, 1907, 61 lk<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juhan Kurrik (29.\/17. V 1849 \u2013 20. V 1922) oli koolikirjanik ja oluline figuur eesti rahvuslikul \u00e4rkamisajal. Kurrik s\u00fcndis ja \u00f5ppis Viljandi vallas, t\u00e4iendas end Preisimaal Kalleni \u00f5petajate seminaris, t\u00f6\u00f6tas Tarvastu ja R\u00f5uge kihelkonnakoolides, oli Tartu I (saksa) \u00f5petajate seminari …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11332","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11332","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11332"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11332\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11333,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11332\/revisions\/11333"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11332"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}