{"id":11359,"date":"2024-04-03T23:41:00","date_gmt":"2024-04-03T20:41:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11359"},"modified":"2026-08-27T12:19:35","modified_gmt":"2026-08-27T09:19:35","slug":"elar-kuus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/elar-kuus\/","title":{"rendered":"Elar Kuus"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/elar_kuus_elmar_koster.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"681\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/elar_kuus_elmar_koster-1024x681.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6203\" title=\"Foto: Elmar K\u00f6ster\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/elar_kuus_elmar_koster-1024x681.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/elar_kuus_elmar_koster-300x200.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/elar_kuus_elmar_koster-768x511.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/elar_kuus_elmar_koster-1536x1022.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/elar_kuus_elmar_koster-2048x1363.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/elar_kuus_elmar_koster-1920x1278.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Elar Kuus (kodanikunimi Elmar Kuusik, ps Elmar Ramla 17.\/5. XI 1899 \u2013 6. XI 1988) oli lastekirjanik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00fcndis Tartumaal, perekond lahkus Eestist Peterburi kubermangu 1905. aasta s\u00fcndmuste t\u00f5ttu. Sealses Sudela k\u00fclakoolis algas ka Kuusi koolitee. Eestisse tagasi tulles j\u00e4tkas haridusteed Narva-J\u00f5esuus, Rakvere \u00f5petajate seminaris, Tartu Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumis, Tartu \u00f5petajate seminaris ning 1926-1930 Tartu \u00fclikoolis, \u00f5ppides ajalugu ja majandust. Selle k\u00f5rval \u00f5ppis ka Tartu konservatooriumis. T\u00f6\u00f6tas mitmel pool \u00f5petajana, oli ENSV Riikliku Noorsooteatri (1946-1948) ja Estonia (1948-1949) kirjandusala juhataja. 1950. aastate alguses oli poliitilise s\u00fc\u00fcdistusega Narva vangilaagris. Hiljem kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige 1980. Tema kaasa oli lastekirjanik <a href=\"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/t\/aino-tigane\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8523\">Aino Tigane<\/a> (1912-1991). Suri Tallinnas, maetud Tallinna Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Loometee alguses kirjutas \u00f5pikuid, ilukirjandusse tuli Kuus kirjastuse Loodus lastekirjanduse v\u00f5istlusega, kus 1936. aastal sai auhinna tema muinasjutt \u201eLugu p\u00f6ialpoisist, kotkast ja sitikast\u201c (1936) ja 1938. aastal muinasjutt \u201eJ\u00e4nesepoeg, kes luuletas\u201c (1938). Kuus p\u00e4lvis t\u00e4helepanu ladusa ja eakohase keelekasutuse ning muinasjuttude loomingulisusega. Olulisel kohal oli ka didaktiline komponent. Kuus on ise leidnud, et v\u00e4ikestele lugejatele m\u00f5eldud kirjanduses on oluline koht loodusl\u00e4hedusel, keelelisel lihtsusel ning lastele argip\u00e4evaselt tuttavatel teemadel. Teosed paistavad silma fantaasiarikkuse ja huumoriga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a><\/a> Kuusi tuntuim teos \u201eMemme musi\u201c ilmus algselt ajakirjas T\u00e4heke 1966. aastal, eraldi raamatus 1978. aastal. Tuntud on ka kiviaja inimeste elu kirjeldavad populaarteadusliku alatooniga raamatud \u201eNupumees Ati\u201c (1980) ja \u201eV\u00e4lek Vibulane\u201c (1978). Viimase p\u00f5hjal on valminud nukufilm \u201eV\u00e4lek Vibulane\u201c (1980, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Heino Pars). L\u00e4hema mineviku \u2013 1905. aasta revolutsiooni \u2013 aineline on jutukogumik \u201ePurgaa\u201c (1961). M\u00e4lestusliku kallakuga on \u201eKui vanaisa poisikene oli\u201c (1977) ja \u201eVerevennad\u201c (1986). Kolhoosilaste igap\u00e4evale, laste ja looduse omavahelistele suhetele keskendub koos Aino Tigasega kirjutatud \u201eMeie Ott\u201c (1959).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Lasteraamatud<\/strong><\/em><br>Elmar Ramla, <strong>Lugu p\u00f6ialpoisist, kotkast ja sitikast<\/strong>: muinasjutt. Tartu: Loodus, 1936, 64 lk. [2. tr\u00fckk: 2003.]<br>Elmar Ramla, <strong>Koduk\u00e4ijad seiklevad: kolm v\u00e4ikest inimest erapooletul ribal suvel 1918<\/strong>: jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 235 lk.<br>Elmar Ramla, <strong>J\u00e4nesepoeg, kes luuletas<\/strong>: jutustus lastele. Tallinn: Loodus, 1938, 32 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1948, 1953, 1982, 2008.]<br>Aino Tigane, Elar Kuus, <strong>Meie Ott<\/strong>: jutustus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 164 lk.<br><strong>Purgaa<\/strong>: kolm seiklust: jutustused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 60 lk.<br><strong>P\u00e4ikese perekond<\/strong>: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 56 lk. [2. tr\u00fckk: 1975.]<br><strong>Seiklusi noorusmaalt<\/strong>: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 152 lk. [2. tr\u00fckk: 1984.]<br><strong>Kui vanaisa poisikene oli<\/strong>: jutustusi nooremale koolieale. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 65 lk.<br><strong>Kilgi v\u00f5ti<\/strong>: muinasjutud. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 44 lk.<br><strong>Memme musi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 27 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1989, 2021.]<br><strong>V\u00e4lek Vibulane<\/strong>: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 120 lk.<br><strong>Nupumees Ati<\/strong>: l\u00fchipalad. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 32 lk.<br><strong>Loomarahva keskel<\/strong>: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 76 lk.<br><strong>Sabaga sugulased<\/strong>: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 47 lk.<br><strong>S\u00fcdame v\u00f5ti<\/strong>. Lookesi suurte ja v\u00e4ikeste vahelt. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 79 lk.<br><strong>Teopoiss Tiit ja lauluilu<\/strong>: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 21 lk.<br><strong>Verevennad<\/strong>: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 152 lk.<br><strong>Sip-Sip: metsakuninga jooksupoiss<\/strong>: jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 30 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Elar Kuus (kodanikunimi Elmar Kuusik, ps Elmar Ramla 17.\/5. XI 1899 \u2013 6. XI 1988) oli lastekirjanik. S\u00fcndis Tartumaal, perekond lahkus Eestist Peterburi kubermangu 1905. aasta s\u00fcndmuste t\u00f5ttu. Sealses Sudela k\u00fclakoolis algas ka Kuusi koolitee. Eestisse tagasi tulles j\u00e4tkas haridusteed &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11359","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11359","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11359"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11359\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11360,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11359\/revisions\/11360"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11359"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}