{"id":11364,"date":"2024-04-03T23:41:30","date_gmt":"2024-04-03T20:41:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11364"},"modified":"2026-08-27T12:32:41","modified_gmt":"2026-08-27T09:32:41","slug":"paul-kuusberg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/paul-kuusberg\/","title":{"rendered":"Paul Kuusberg"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Paul Kuusberg (30. IV 1916 \u2013 21. I 2003) oli eesti proosakirjanik, kriitik ja kirjanduselu organiseerija. Ta paistis silma l\u00e4himinevikku (s\u00f5ja- ja stalinismiaega) v\u00f5i kaasaega k\u00e4sitlevate probleemromaanidega.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Tallinnas ja k\u00e4is sealsamas algkoolis, t\u00e4iendus- ning Tallinna merekoolis. P\u00e4rast t\u00f6\u00f6tas ta ehitusel ning oli aktiivne liige ameti\u00fchingus, millega j\u00e4i seotuks ka s\u00f5ja ajal. Kuusberg tegeles poliitikaga: astunud 1940. aastal NLKP-sse, t\u00f6\u00f6tas ta s\u00f5ja ajal, kui kuulus ka h\u00e4vituspataljoni, poliitt\u00f6\u00f6tajana Eesti Laskurkorpuses, toimetades seal deviisiajalehte \u201eTasuja\u201c. 1958. a l\u00f5petas ta NLKP KK k\u00f5rgeima parteikooli ning sai 1960. a EKP KK liikmeks. Kirjandusalast t\u00f6\u00f6d alustas ta \u201eRahva H\u00e4\u00e4le\u201d toimetajana (1947\u201354). Kuusbergi hilisem kirjandusalane t\u00f6\u00f6 oma loomingu k\u00f5rvalt oli seotud Kirjanike Liiduga, mille liikmeks ta sai 1950. a, ning ajakirjaga \u201eLooming\u201c. Esmalt (1954\u201357) oli ta Kirjanike Liidu proosakonsultant, seej\u00e4rel (1960\u201368) liidu juhatuse sekret\u00e4r ning viimaks (1976\u201383) ka selle esimees. Vahepealsed aastad oli ta Loomingu peatoimetaja (vahemikel 1957\u201360 ja 1968\u201376). Kuusbergi suureks teeneks loetakse Loomingu veergudel kunstitaseme ning Kirjanike Liidus suhteliselt vabameelse \u00f5hkkonna hoidmist ajal, mil \u00fchiskondlik kord sundis peale poliitiliselt j\u00e4igemaid norme.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Kuusberg hakkas avaldama publitsistikat ja kriitikat alates 1948. aastast ning kujunes selles valdkonnas viljakaks, kuid j\u00f5udis esimese romaanini \u201eM\u00fc\u00fcrid\u201c v\u00f5rdlemisi hilja (1957). Esikteos k\u00e4sitles ehitust\u00f6\u00f6liste vaimset kujunemist kommunistlike ideede vaimus ning on loodud sotsialistliku realismi \u0161ablooni j\u00e4rgi. Sarnast teemat k\u00e4sitleb novellidest moodustuv romaan \u201eVabaduse puiestee\u201c (1971), mis vaatleb t\u00f6\u00f6lisnoore kujunemisteed vabariigi aastail. Suurema iseisesvusega paistis Kuusberg silma oma teise romaaniga \u201eEnn Kalmu kaks mina\u201c (1961), mida koos romaanidega \u201eS\u00fcdasuvel\u201c (1966) ja \u201e\u00dcks \u00f6\u00f6\u201c (1972) peeti n\u00f5ukogude kirjanduse kontekstis uuenduslikeks s\u00f5jateemalisteks teosteks. Esimene neist kujutab Eesti Laskurkorpuse, teine h\u00e4vituspataljoni s\u00f5durite v\u00f5itlust ja m\u00f5tteilma, viimases luuakse aga s\u00f5ja ajal tagalasse evakueeritud n\u00f5ukogude aktivistide vaimne koondpilt. Kuigi teoste ajalook\u00e4situs kaldub \u00fchek\u00fclgsusesse, leidub nende s\u00f5jakujutuses veenvat dramatismi.<\/p>\n\n\n\n

Kuusbergi loomingus kujutatud probleemid tekivad kommunistliku ideaali ning n\u00f5ukogude administratiivse reaalsuse vahelisest vastuolust. Neis tuleb peamiselt autori ealistel tegelastel langetada keerulisi eetilisi valikuid, kusjuures kirjaniku kriitikanool tabab eesk\u00e4tt isekust ja karjerismi. Romaan \u201eAndres Lapeteuse juhtum\u201c (1963) oli \u00fcks esimesi taolisi kriitilisi ja veenvaid stalinismiaja \u00fcmberm\u00f5testusi. Teose keskmes on tegelane, kelle moraalne ja inimlik pale n\u00fcristub koosk\u00f5las tema edusammudega poliitilises masinav\u00e4rgis. Nimitegelane lamab traagilise \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel haiglavoodis, k\u00f5ikudes eksir\u00e4nnakute vaagimise ja enese\u00f5igustamise vahel. Samasugust piirsituatsioon ja sisekaemus on loodud ka teoses \u201eVihmapiisad\u201c (1976), mida peetakse \u00fchtlasi Kuusbergi proosaloomingu koondkujuks.<\/p>\n\n\n\n

Kuusbergi novellid k\u00e4sitlevad romaaniloominguga sarnaseid teemasid, kuigi nende kujutuslaadi hinnatakse tihedamaks, kohati ka humoorikaks. Novellid \u201eRoostetanud kastekann\u201c (1970) ja \u201eV\u00f5\u00f5ras v\u00f5i \u00f5ige mees\u201c (1977), mis k\u00e4sitlevad kaasaegses \u00fchiskonnas valitsevat karjerismi ja pealiskaudsust, p\u00e4rjati Friedebert Tuglase<\/a> novelliauhinnaga.<\/p>\n\n\n\n

I. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
M\u00fc\u00fcrid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1957, 460 lk. [2. tr\u00fckk: 1980 (Teosed, 6).]
Enn Kalmu kaks mina; (Inimesed s\u00f5durisinelis)<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1961, 294 lk. [2. tr\u00fckk: 1965; 3. tr\u00fckk: 1978 (Teosed, 2).]
Andres Lapeteuse juhtum<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1963, 236 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1966; 1978 (Teosed, 4), 2009.]
S\u00fcdasuvel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 327 lk. [2. tr\u00fckk: 1977 (Teosed, 1).]
Vabaduse puiestee<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 168 lk. [2. tr\u00fckk: 1980 (Teosed, 7).]
\u00dcks \u00f6\u00f6<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 230 lk. [2. tr\u00fckk: 1972, 3. tr\u00fckk: 1978 (Teosed, 3).]
Vihmapiisad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 230 lk. [2. tr\u00fckk: 1979 (Teosed, 5).]<\/p>\n\n\n\n

Novellid ja jutustused<\/em><\/strong>
Kes ta oli?<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1985, 54 lk.
Habemik<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 95 lk.
Kes nad olid?<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 252 lk.
Naeratus: jutustusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 166 lk.
Linnukesega<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1977, 79 lk.
Meie kiisul kriimud silmad\u2026: neli lugu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 128 lk.
Skandaal vanadekodus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 229 lk.<\/p>\n\n\n\n

A<\/strong><\/em>rtiklid, <\/em><\/strong>kriitika<\/strong><\/em>
S\u00f5na sekka: kriitikat, vaidlusi, hinnanguid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 435 lk.
Ajast, maailmakodanikust ja muust<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 168 lk.
T\u00e4nan t\u00e4helepanu eest!<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 211 lk.
R\u00f5\u00f5mud ja pettumused<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1996, 286 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/em><\/strong>
Teosed, 1. k\u00f6ide: S\u00fcdasuvel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 304 lk.
Teosed, 2. k\u00f6ide: Enn Kalmu kaks mina. (Inimesed s\u00f5durisinelis)<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 271 lk.
Teosed, 3. k\u00f6ide: \u00dcks \u00f6\u00f6<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 223 lk.
Teosed, 4. k\u00f6ide: Andres Lapeteuse juhtum<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 238 lk.
Teosed, 5. k\u00f6ide: Vihmapiisad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 208 lk.
Teosed, 6. k\u00f6ide: M\u00fc\u00fcrid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 399 lk.
Teosed, 7. k\u00f6ide: Novellid ja jutustused; Vabaduse puiestee<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 400 lk.
Teosed, 8. k\u00f6ide: Kriitika ja publitsistika<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 638 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Paul Kuusberg (30. IV 1916 \u2013 21. I 2003) oli eesti proosakirjanik, kriitik ja kirjanduselu organiseerija. Ta paistis silma l\u00e4himinevikku (s\u00f5ja- ja stalinismiaega) v\u00f5i kaasaega k\u00e4sitlevate probleemromaanidega. Ta s\u00fcndis Tallinnas ja k\u00e4is sealsamas algkoolis, t\u00e4iendus- ning Tallinna merekoolis. P\u00e4rast t\u00f6\u00f6tas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11364","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11364","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11364"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11364\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11365,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11364\/revisions\/11365"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11364"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}