{"id":11393,"date":"2024-04-03T23:40:39","date_gmt":"2024-04-03T20:40:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11393"},"modified":"2026-08-27T14:58:21","modified_gmt":"2026-08-27T11:58:21","slug":"jakob-korv","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/jakob-korv\/","title":{"rendered":"Jakob K\u00f5rv"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jakob K\u00f5rv (3. XII\/21. XI 1849 \u2013 6. IX 1916) oli ajakirjanik, prosaist ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tartumaal Kodavere kihelkonnas, \u00f5ppis kohalikus k\u00fclakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, tegi vallakooli \u00f5petaja eksami ning oli aastatel 1868-1874 Alatskivi vallakooli \u00f5petaja. Siirdus 1874. aastal Tartusse, oli Tartu \u00dclikoolis vabakuulaja. T\u00f6\u00f6tas Tartu Eesti P\u00f5llumeeste Seltsi kirjatoimetajana kuni 1881, mil l\u00e4ks Carl Robert Jakobsoni<\/a> kutsel Viljandisse ajalehe Sakala abitoimetajaks. 1882. aastal hakkas v\u00e4lja andma ajalehte Valgus, mis alguses l\u00e4htus Sakalale omasest rahvuslik-radikaalsest suunast, ent 1880. aastate l\u00f5pus muutus venestamispoliitika pooldajaks. Omal ajal sai K\u00f5rv tuntuks kaebuste ja intriigidega teiste ajalehtede vastu, mist\u00f5ttu sattus laiema avalikkusega konflikti. Heideti v\u00e4lja ka Eesti Kirjameeste Seltsist. M\u00fc\u00fcs Valguse 20. sajandi alguses ning elas elu l\u00f5puaastatel \u0160veitsis, kus ka suri. P\u00f5rm maetud Tallinna Rahum\u00e4e kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rvi kirjandusliku loometee alguses olid t\u00f5lked ja mugandused, milleks osutusid ka tollal eesti kirjanduses populaarsete ajalooliste jutustuste tuules avaldatud \u201eLuigem\u00e4e Olli\u201c (Valgus 1887-1888; raamatuna 1893) ja \u201eKiired kosjad\u201c (Valgus 1887; raamatuna 1893). Jutustused olid esitatud algup\u00e4randite p\u00e4he, ent osutusid esimesel juhul Chateaubriand\u2019i ja teisel Andr\u00e9 Theuriet\u2019 teoste t\u00f5lkelisteks mugandusteks, mis p\u00f5hjustas ajakirjanduses elava vastukaja. Diskussioon Jakob K\u00f5rva jutustuste algup\u00e4rasuse \u00fcle markeerib \u00fchtlasi ka t\u00f5lkeliste muganduste ajaj\u00e4rgu l\u00f5ppu eesti kirjanduses.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rvi loomingust peetakse olulisimaks jutustust \u201eKindel eesm\u00e4rk\u201c (Valgus 1885-1886; raamatuna 1888), mis kujutab k\u00e4rneripoisi vahendeid valimata miljon\u00e4riks saamist. Olulisele kohale t\u00f5useb rahakultus ja k\u00e4ttemaks m\u00f5isnikule. Jutustus on v\u00f5rdlemisi v\u00e4hen\u00f5udlik, kli\u0161eelike s\u00fc\u017eeek\u00e4ikudega ega sea olulisele kohale ps\u00fchholoogilist s\u00fcgavust. M\u00f5isnike ja talupoegade suhteid 18. sajandil k\u00e4sitleb ka romaan \u201e\u00d6\u00f6 ja koit\u201c (Valgus ja selle lisaleht 1892-1894).<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5rv kogus ka rahvaluulet ning avaldas kirjanduslikult t\u00f6\u00f6deldud rahvajutte. R\u00f5huasetus oli K\u00f5rvi kodukandi Kodavere kihelkonna rahvajuttudel ja muistenditel. \u201eEesti-rahva muistejutud ja vanad k\u00f5ned\u201c I (1881) koondab Kalevipoja-ainelisi muistendeid ning jutte vetevaimudest ja n\u00e4kkidest. \u00dcks K\u00f5rvi tuntumaid ja korduvalt avaldatud muistendeid on \u201eVeealused\u201c. Pikemalt kogus K\u00f5rv Kaval-Antsu ja Vanapagana lugusid ning koondas need ts\u00fckliks \u201eKaval Ants ja Vanapagan\u201c (Valgus 1885-1886). K\u00f5rvi muistendid on kirjutatud k\u00f6itvalt ja heas stiilis.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Proosa<\/strong><\/em>
Kindel eesm\u00e4rk<\/strong>: Eesti jutt. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 1888, 263 lk.
Kiired kosjad<\/strong>: Eesti jutt: Luokene Tallinnast. Tallinn, 1893, 138 lk.
Luigem\u00e4e Olli<\/strong>: Kujutused Eesti minewikust 1217-1224. Tallinn, 1893, 100 lk.<\/p>\n\n\n\n

Legendid ja muinasjutud<\/strong><\/em>
Eesti-rahva muiste-jutud ja wanad-k\u00f5ned<\/strong>. Esimene kimbukene. Viljandi, 1881, 56 lk.
Vaesemehe poeg<\/strong>. Tallinn: P\u00e4\u00e4suke, 1934, 96 lk.
Muinasjutud<\/strong>. Tallinn: P\u00e4\u00e4suke, 1935, 96 lk.
Mustj\u00e4rve s\u00fcnd<\/strong>: muinasjutud. Tallinn: P\u00e4\u00e4suke, 1935, 32 lk.
N\u00e4kineiu<\/strong>: muinasjutud. Tallinn: P\u00e4\u00e4suke, 1935, 32 lk.
Veealused<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1944, 14 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1989, 1994, 2011.]<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/strong><\/em>
Reisi- ja jahi-pildid w\u00f5eratest maadest<\/strong>: noore- ja wana rahwalle l\u00f5busaks ja \u00f5petliseks lugemiseks. Tartu, 1880, 99 lk.
L\u00fchikene Aiapidamise juhatus<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1881, 48 lk.
Tarwiline \u00f5petus Maja-aia pidamisest<\/strong>. Kodule ja koolile ja k\u00f5igile aia-armastajatele. Tartu: K. Mattiesen, 1881, 192 lk.
Wene-T\u00fcrgi s\u00f5da 1877<\/strong>. 1.-4. anne. Tartu: H. Laakmann, 1877-1878.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jakob K\u00f5rv (3. XII\/21. XI 1849 \u2013 6. IX 1916) oli ajakirjanik, prosaist ja t\u00f5lkija. S\u00fcndis Tartumaal Kodavere kihelkonnas, \u00f5ppis kohalikus k\u00fclakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, tegi vallakooli \u00f5petaja eksami ning oli aastatel 1868-1874 Alatskivi vallakooli \u00f5petaja. Siirdus 1874. aastal Tartusse, …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11393","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11393","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11393"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11393\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11395,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11393\/revisions\/11395"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11393"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}