{"id":11423,"date":"2024-04-03T23:40:04","date_gmt":"2024-04-03T20:40:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11423"},"modified":"2026-08-27T16:56:42","modified_gmt":"2026-08-27T13:56:42","slug":"martin-korber","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/martin-korber\/","title":{"rendered":"Martin K\u00f6rber"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Martin Georg Emil K\u00f6rber (29.\/17. VII 1817 \u2013 19.\/7. IV 1893) oli baltisaksa estofiil, ametilt luteri kiriku pastor, kelle sulest on ilmunud vanas eesti kirjaviisis vaimulikke ja ilmalikke luulekogusid. Ta tegutses Saaremaal Ansek\u00fclas. Tema ilmalikud luuletused, mis on loodud laulmise eesm\u00e4rgil, v\u00e4ljendavad kodumaa-armastust talu- ja rannarahvale omaste v\u00e4\u00e4rtuste vaatenurgast. Organiseerides oma koguduses eestlastest laulukoori, sai K\u00f6rberist \u00fcks peamisi Eesti laulupidude traditsiooni algatajaid.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f6rber s\u00fcndis Tartumaal V\u00f5nnu kirikum\u00f5isas pastori ja koduloouurija Eduard Philipp K\u00f6rberi pojana. K\u00f6rberite sugupuu vanim tuvastatud esindaja Jakob K\u00f6rber (u 1608\u20131667) oli elanud Nieder-Auerbachis Vogtlandis Saksamaal. Saksamaalt siirdus 1725. aastal Baltikumi Martin K\u00f6rberi vaarisa Johann Friedrich K\u00f6rber. Mitu p\u00f5lvkonda Martin K\u00f6rberi esivanemaid isaliinis pidasid vaimulikuametit. K\u00fcmme esimest eluaastat id\u00fcllilises kirikum\u00f5isas ja tihe suhtlemine eesti talurahvaga kinnistasid Martin K\u00f6rberisse loodus- ja kunstihuvi ning austuse rahvalike v\u00e4\u00e4rtuste vastu. Aastatel 1827\u20131836 \u00f5ppis K\u00f6rber Tartu g\u00fcmnaasiumis ja 1837\u20131842 teoloogiat Tartu \u00fclikoolis. \u00dclikooli l\u00f5petamise j\u00e4rel oli ta kaks aastat Kuressaares kooli\u00f5petaja, seej\u00e4rel, ligi 30 aastat (1846\u20131875) Saaremaa S\u00f5rve poolsaarel Ansek\u00fcla pastor.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f6rberi suurt\u00f6\u00f6ks vaimulikuna oli Lutheri v\u00e4ikese katekismuse (1529) eesti lugejateni toomine. Selle k\u00e4sikirja kallal t\u00f6\u00f6tas ta seitse aastat. Esmatr\u00fckk ilmus 1864. aastal. K\u00f6rberi vahendatud katekismus kujunes 19. sajandi l\u00f5pus ja 20. sajandi alguses \u00fcheks levinumaks eestikeelseks raamatuks. Aastatel 1864\u20131939 ilmus sellest 58 tr\u00fckki, kokku ligi 350 000 eksemplari. K\u00f6rberi sulest ilmus mitmeid vaimulikke luuleraamatuid nagu \u201eTaewa L\u00f6okenne\u201c (1862), \u201eTaewa Kannel\u201c (1865), \u201eSarema Sioni laulik\u201c (1876\u20131878) ning ilmalikke luulekogusid, n\u00e4iteks \u201eS\u00f6rwema l\u00f6oke\u201c (1862), \u201eSarema laulik\u201c (1864) ja ilmalike laulude kogu \u201eSarema Kuldnok\u201c (1879). Enamikus nendest kogudest leidub ka t\u00f5lkeid K\u00f6rberit m\u00f5jutanud Saksamaa autoritelt, samuti lisas K\u00f6rber teiste Eestis tegutsevate baltisaksa pastorite laule ja S\u00f5rve talurahva omaloomingut. K\u00f6rberi laulud m\u00f5jutasid samal ajal Ansek\u00fclas k\u00f6stri-kooli\u00f5petajana t\u00f6\u00f6tanud Peeter S\u00fcdda v\u00e4rsse.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ttes arvesse, et K\u00f6rber polnud eestlane, v\u00f5ib tema luuleteoseid pidada tugevaks algup\u00e4raseks panuseks t\u00e4rkavasse eesti luulekultuuri. M\u00f5ned tema saksa sentimentalistliku luule motiividel loodud laulutekstidest on tundepuhtuse ja harduse poolest \u00fcldtuntuks saanud ning saavutanud p\u00fcsiva koha laulupidude repertuaaris. K\u00f6rber l\u00f5i ise viise oma laulutekstidele. Hiljem on neid viisistanud mitmed heliloojad.<\/p>\n\n\n\n

Aastatel 1862\u20131863 korraldas K\u00f6rber Ansek\u00fcla laulukooriga ilmalikke kontserte Kuressaare publikule ja 1863 S\u00f5rves laulupeo kohalikule rahvale. P\u00e4rast emeriteerumist 1875. aastal elas Kuressaares, kus p\u00fchendus kodu-uurimisele. K\u00f6rberi kodu-uurimusliku t\u00f6\u00f6 tulemuseks on saksakeelsed monograafiad \u201eBausteine zu einer Geschichte Oesels\u201c (\u201eEhituskive Saaremaa ajaloo jaoks\u201c, 1885) ja \u201eOesel einst und jetzt. I \u2013 III\u201c (\u201eSaaremaa enne ja n\u00fc\u00fcd\u201c, 1887, 1899, 1915). K\u00f6rberilt on ilmunud ka m\u00e4lestusteraamat \u201eDaheimbilder aus der Kindheit eines Livl\u00e4nders. I \u2013 II\u201c (\u201eKodupildid \u00fche liivimaalase lapsep\u00f5lvest\u201c, 1872\u20131873).<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Laste Sioni Kannel Ansek\u00fcllas S\u00f6rwemaal<\/strong>. Tallinn: J. H. Gressel, 1861, 70 lk.
S\u00f6rwema l\u00f6oke ehk 30 m\u00f6nnusat laulo<\/strong>. Tallinn: J. H. Gressel, 1862, 38 lk.
Taewa L\u00f6okenne ehk m\u00f5nusad waimolikkod laulud<\/strong>. Tallinn: J. H. Gressel, 1862, 79 lk.
Laulud S\u00f6rwemaalt, mitme healega I<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1864, 18 lk.
Sarema laulik, \u00fcks m\u00f6nnus luggemisse raamat nore ja wanna rahwale<\/strong>. Ansek\u00fclla \u00f6ppetaja kirjotud. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1864, 60 lk.
Taewa Kannel ehk taewa l\u00f6ukesse II j\u00e4ggo<\/strong>. Ued waimolikkud laulud. Ansek\u00fclla \u00f6ppetaja tehtud. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1865, 100 lk.
Laulud S\u00f6rwemaalt, mitme healega II<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1867, 14 lk.
Taewa Karjane. Taewa L\u00f6ukesse III. J\u00e4ggo<\/strong>. Waimolikkud laulud. Ansek\u00fclla \u00f6ppetaja tehtud. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1870, 56 lk.
Taewa teekond ehk taewa l\u00f6ukese IV jaggo<\/strong>. Ued waimolikkud laulud. Ansek\u00fclla \u00f6ppetaja tehtud. Kuressaare: Assafrey, 1871, 77 lk.
Sarema Sioni laulik teel taewa linna. Laulo koggo kodduseks jummalatenistuseks, Ansek\u00fclla \u00f6ppetaja kirjotud<\/strong>. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1876, 173 lk.
Sarema Sioni laulik teel taewa linna. Laulo koggo kodduseks jummalatenistuseks, Ansek\u00fclla \u00f6ppetaja kirjotud. II<\/strong>. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1878, 190 lk.
Sarema Kuldnok<\/strong>, ilmaliku laulude koggu, nore ja wanna rahwa melejahhutuseks, endise Ansik\u00fclla \u00f6ppetaja kirjutud. Kuressaare: Ch. Assafrei p\u00e4rijad, 1879, 135 lk.
Kadakas<\/strong>. Tartu: Loodus, 1939, 11 lk.
Laulud S\u00f5rvemaalt<\/strong>. Koostanud Lydia Kivi. Kuressaare, 1989, 10 lk.<\/p>\n\n\n\n

Usulise sisuga proosa<\/em><\/strong>
Hommiko ning \u00d6hto palwed<\/strong>. Kurresare Ansek\u00fclla \u00f6ppetaja kirjotud. P\u00e4rnu: W. Borm, 1855, 24 lk.
Palwed P\u00fchhade aial<\/strong>. Ansek\u00fcla \u00f6ppetaja kirjotud. Tartu: H. Laakmann, 1856, 64 lk.
Armo-laud<\/strong>. Ansek\u00fclla \u00d6ppetaja kirjotud. Tartu: H. Laakmann, 1857, 29 lk.
Iggap\u00e4wa Palwe-ramat<\/strong>. Ansek\u00fclla \u00d6ppetaja kirjotud. Tallinn: Gressel, 1858, 24 lk.
Joulo-laps: Jesus<\/strong>. Ansek\u00fclla \u00d6ppetaja kirjotud. Tallinn: Gressel, 1858, 21 lk.
Ello-pu<\/strong>. Ansek\u00fclla \u00d6ppetaja kirjotud. Tallinn: Gressel, 1858, 22 lk.
Joulo and lastele<\/strong>. Ansek\u00fclla \u00d6ppetaja kirjotud. Tallinn: J. H. Gressel, 1859, 14 lk.
Lapse palwe<\/strong>. Ansek\u00fclla \u00d6ppetaja kirjotud. Tallinn: J. H. Gressel, 1859, 14 lk.
Jesus, so kunningas<\/strong>. Jutlus essimessel Kristusse tullemisse p\u00fchhal Ansek\u00fclla kirrikus tehtud. P\u00e4rnu: W. Borm, 1861, 24 lk.
Jesus, Kohtom\u00f6istia, ehk Wiimne p\u00e4\u00e4w<\/strong>. Jutlus teisel Kristusse tullemisse P\u00fchhal. Ansek\u00fclla kirrikus tehtud. Tallinn: J. H. Gressel, 1861, 26 lk.
Jesus, so \u00d6nnisteggia<\/strong>. Jutlus kolmandamal Kristusse tullemisse P\u00fchhal. Ansek\u00fclla kirrikus tehtud. Tallinn: J. H. Gressel, 1861, 24 lk.
Jesus, Jummala Poeg<\/strong>. Jutlus neljandamal Kristusse tullemisse P\u00fchhal Ansek\u00fclla kirrikus tehtud. P\u00e4rnu: W. Borm, 1861, 19 lk.
Joulotekond. 1<\/strong>. Joulop\u00fchha jutlus tehtud Ansek\u00fclla kirrikus. Tallinn: J. H. Gressel, 1861, 21 lk.
Maria ja ingel Kaabriel<\/strong>. Paasto Mariap\u00e4wa jutlus tehtud Ansek\u00fcllas S\u00f6rwemaal. Tallinn: J. H. Gressel, 1861, 22 lk.
Joulo \u00f6<\/strong>. Essimesse Joulo p\u00fchha Jutlus, Ansek\u00fclla kirrikus tehtud lastele. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1863, 15 lk.
\u00d6nsa Lutterusse weikenne Katekismus, \u00e4rraselletud<\/strong>. 1529. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1864, 152 lk.
\u00d6nnisteggia kutsumine armolauale<\/strong>. Ansek\u00fclla \u00d6ppetaja kirjotud. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1865, 21 lk.
Jesus surma \u00e4rraw\u00f6itja<\/strong>. Jutlus essimessel \u00fcllest\u00f6usmisse P\u00fchhal. Ansek\u00fclla kirrikus tehtud. Kuressaare: Ch. Assafrey, 1865, 18 lk.
P\u00fchha koea armastus<\/strong>. Jutlus Ansek\u00fclla kirriko \u00f5nnistamisse p\u00e4wal tehtud. Ansek\u00fclla kirriko ehhitamisseks. Kuressaare: C. Assafrey, 1865, 24 lk.<\/p>\n\n\n\n

Ilmalik proosa<\/em><\/strong>
Kolm lilli waimolikko rohhoaedast<\/strong>. Ansek\u00fclla \u00f6ppetaja kirjotud. Tartu: H. Laakmann, 1856, 19 lk.
\u00dcks luggu, mis S\u00f6rwemaal s\u00fcndinud<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1856, 16 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Martin Georg Emil K\u00f6rber (29.\/17. VII 1817 \u2013 19.\/7. IV 1893) oli baltisaksa estofiil, ametilt luteri kiriku pastor, kelle sulest on ilmunud vanas eesti kirjaviisis vaimulikke ja ilmalikke luulekogusid. Ta tegutses Saaremaal Ansek\u00fclas. Tema ilmalikud luuletused, mis on loodud laulmise …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11423","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11423","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11423"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11423\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11424,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11423\/revisions\/11424"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11423"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}