{"id":11426,"date":"2024-04-03T23:40:07","date_gmt":"2024-04-03T20:40:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11426"},"modified":"2026-08-27T17:02:04","modified_gmt":"2026-08-27T14:02:04","slug":"andres-kung","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/k\/andres-kung\/","title":{"rendered":"Andres K\u00fcng"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Andres K\u00fcng (13. IX 1945 \u2013 10. XII 2002) oli eesti p\u00e4ritolu rootsi publitsist ja poliitik.

K\u00fcng s\u00fcndis Rootsis Ockelbos eesti pagulaste pojana. Ta l\u00f5petas 1967. aastal Stockholmi \u00fclikooli magistrikraadiga majandusteaduse alal ning t\u00e4iendas end hiljem \u00f5pingutega poliitikateaduste ja filoloogia valdkonnas. Ta t\u00f6\u00f6tas aastatel 1969\u20131972 Malm\u00f6s Rootsi riigiraadios toimetajana ning hiljem vabakutselise ajakirjanikuna eesti- ja muukeelses perioodikas, samuti telekanalites v\u00e4lisuudiste kommenteerijana. K\u00fcng osales eesti pagulasorganisatsioonide tegevuses. Andres K\u00fcng elas Malm\u00f6s. Ta oli alates 1992. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.

Andres K\u00fcng oli p\u00fchendunud v\u00f5itlusele Balti riikide iseseisvuse eest. Ta oli enne Eesti taasiseseisvumist \u00fcks aktiivsemaid v\u00e4liseesti literaate, kes tutvustas rahvusvahelisele publikule Eesti ajalugu ja olukorda N\u00f5ukogude Liidu koosseisus. K\u00fcngi sulest on ilmunud hulgaliselt artikleid ja \u00fcle viiek\u00fcmne raamatu Eesti ja muu maailma poliitilisest olukorrast eesti, rootsi, inglise, saksa, soome, norra, l\u00e4ti jt keeltes. Sageli esines ta nendel teemadel loengutega. K\u00fcng osales aktiivselt Rootsi Rahvapartei tegevuses, olles aastatel 1982\u20131991 Rahvapartei juhatuse liige. 1993. aastal asutas K\u00fcng Eesti esimese eratelevisioonijaama EVTV. Lisaks p\u00e4evakajalistele poliitilistele teemadele k\u00e4sitles K\u00fcng oma publitsistikas ka Rootsi kristlike misjon\u00e4ride tegevust L\u00f5una-Euroopas ja rootsi asustuse ajalugu Eesti aladel.

1998. aasta novembris tunnustati Andres K\u00fcngi L\u00e4ti Vabariigi k\u00f5rgeima riikliku autasuga \u2013 Kolme T\u00e4he ordeniga. 1999. aasta veebruaris p\u00e4lvis K\u00fcng Eesti Vabariigi Valget\u00e4he ordeni.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud rootsi keeles<\/h4>\n\n\n\n

Latinamerika \u2013 reform eller stagnation?<\/strong> Stockholm: Aldus, 1969. 382 pp.
Jordens f\u00f6rtryckta \u2013 etniska minoriteter i v\u00e4rlden<\/strong>. Stockholm: Aldus\/Bonniers, 1970. 266 pp.
Samerna \u2013 det ok\u00e4nda folket<\/strong>. Stockholm: Rab\u00e9n & Sj\u00f6gren, 1970. 174 pp.
Bangla Desh: ett asiatiskt dilemma<\/strong>. Stockholm: Askild & K\u00e4rnekull, 1971. 177 pp.
Estland: en studie i imperialism<\/strong>. Stockholm: Aldus\/Bonniers, 1971. 243 pp.
Kampen f\u00f6r Bangla Desh<\/strong>. Stockholm: Utrikespolitiska institutet, 1971. 32 pp.
Vad h\u00e4nder i Baltikum?<\/strong> Stockholm; Lund: Aldus\/Bonnier, 1973. 274 pp.
Att s\u00e5 socialism och sk\u00f6rda fascism: fallet Chile<\/strong>. Stockholm: Askild & K\u00e4rnekull, 1974. 245 pp.
Esterna i Sverige<\/strong>. Stockholm: Immigrant-Institutet, 1974. 116 pp.
F\u00f6rlovat och f\u00f6rlorat land: reportage fr\u00e5n Palestina<\/strong>. \u00d6rebro: Libris, 1974. 210 pp.
Sverige, Sverige, fosterland! <\/strong>Stockholm: Aldus\/Bonniers, 1974. 175 pp.
Det moderna Island<\/strong>. Stockholm: Utrikespolitiska institutet, 1975. 32 pp.
Bruce!: driven av k\u00e4rlek eller..<\/strong>. \u00d6rebro: Libris, 1976. 175 pp.
Boliviafararna<\/strong>. Stockholm: Den Kristna Bokringen, 1977. 193 pp.
Det tredje Israel<\/strong>: hos samfund och sekter i Det heliga landet. \u00d6rebro: Libris, 1977. 215 pp.
Vad h\u00e4nder i Finland?<\/strong>: om f\u00f6rh\u00e5llandet Finland\u2013Sovjet. Stockholm: Federativs, 1977. 243 pp.
Astrid: Marseilles \u00e4ngel<\/strong>. Stockholm: Kristna bokringen, 1978. 211 pp.
En dr\u00f6m om frihet: om passivt motst\u00e5nd i dagens Baltikum<\/strong>. \u00d6rebro: Libris, 1978. 192 pp.
Fallet Agapov<\/strong>. Stockholm: Bok\u00e1d, 1978. 170 pp.
Fallet Engstr\u00f6m\/Sareld<\/strong>. \u00d6rebro: Libris, 1978. 208 pp.
TV-folk: TV-kolleger p\u00e5 Aktuellt, Rapport, Kv\u00e4lls\u00f6ppet<\/strong>. Stockholm: Bok\u00e1d, 1978. 207 pp.
Frihalsad: 25 \u00e5r med Erik Edin och LP-stiftelsen<\/strong>. V\u00e4llingby: Harriers, 1979. 269 pp.
Kristna martyrer i \u00f6st och v\u00e4st: 30 fall fr\u00e5n v\u00e5r egen tid<\/strong>. \u00d6rebro: Libris, 1979. 188 pp.
L\u00e5ng v\u00e4g till frihet<\/strong>. \u00d6rebro: Libris, 1979. 192 pp.
Don Gustavo och bl\u00e4ckfisken som \u00e5t bananer<\/strong>. \u00d6rebro: Bokf\u00f6rlaget Libris, 1980. 240 pp.
Dessa mina minsta: en bok om Britta Holmstr\u00f6m och IM<\/strong>. V\u00e4llingby: Harriers, 1982. 198 pp.
M\u00e4nniskan och samh\u00e4llet: vem best\u00e4mmer?<\/strong> Stockholm: LiberL\u00e4romedel, 1982. 64 pp.
S\u00e5dan \u00e4r socialismen: en or\u00e4ttvis betraktelse?<\/strong> Uppsala: Timbro, 1982. 281 pp.
Vindens barn: om medl\u00f6peri f\u00f6rr och nu<\/strong>. Stockholm: Timbro, 1983. 323 pp.
Baltikum lever!<\/strong> Lund: Timbro, 1984. 211 pp.
Hoppets \u00f6ar: med Wiktor Norin i v\u00e4rlden<\/strong>. Herrljunga: Harrier, 1984. 191 pp.
L\u00e5t Pysslingen leva!<\/strong> Stockholm: Timbro, 1984. 162 pp.
Vingar \u00f6ver Amazonas<\/strong>. Stockholm: Kristna Bokringen, 1984. 159 pp.
Huvudj\u00e4garna i Himalayas skugga: en bildber\u00e4ttelse om nagafolkets unika f\u00f6rvandling<\/strong>. Aneby: KM-f\u00f6rlaget, 1985. 73 pp.
Raoul Wallenberg: ig\u00e5r, idag<\/strong>. Stockholm: Timbro, 1985. 133 pp.
Estland vaknar<\/strong>. Stockholm: Sellin & Blomquist, 1989. 318 pp.
Handbok f\u00f6r r\u00e4tt: s\u00e5 h\u00e4r b\u00e4r du dig \u00e5t med myndigheter och massmedia!<\/strong> Stockholm: Timbro, 1989. 173 pp.
Visst finns det hopp: en bok om Erik Edin och LP-stiftelsen<\/strong>. Stockholm: Den Kristna Bokringen, 1989. 218 pp.
I svenska fotsp\u00e5r: m\u00e4nniskor och milj\u00f6er i Estlands svenskbygder<\/strong>. G\u00f6teborg: Timbro, 1990. 319 pp.
Tallinn: en personlig v\u00e4gvisare<\/strong>. Stockholm: Sellin & Blomquist, 1990. 189 pp.
Baltikum: en handbok om Estland, Lettland, Litauen<\/strong>. Hudiksvall: Winbergs, 1991. 250 pp.
Estland: en personlig v\u00e4gvisare<\/strong>. Stockholm: Sellin, 1991. 299 pp.
Sverige och Estland: \u00e4ntligen goda grannar?<\/strong> G\u00f6teborg: Akademif\u00f6rlaget, 1991. 188 pp.
Andres K\u00fcng med hj\u00e4lp av Argita Daudze, Riga: en personlig v\u00e4gvisare<\/strong>. Stockholm: Sellin, 1992. 250 pp.
Vilnius: en personlig v\u00e4gvisare<\/strong>. Stockholm: Sellin, 1993. 160 pp.
Andres K\u00fcng och Lars Andersson, Synv\u00e4ndan: en bok om TV-profilen Lars Andersson och hoppet om milj\u00f6n<\/strong>. Stockholm: Sellin & partner, 1997. 320 pp.
Kommunismen och Baltikum: dokumentations- och debattskrift om kommunismens brott mot m\u00e4nskligheten i Baltikum<\/strong>. Stockholm: Jarl Hjalmarson Stiftelsen, 1999. 62 pp.
Helig d\u00e5re: boken om Erik Edin<\/strong>. Stockholm: Sellin & Partner Bok, 2001. 263 pp.
Ett liv f\u00f6r Baltikum: journalistiska memoarer<\/strong>. Stockholm: Timbro, 2002. 351 pp.
<\/p>\n\n\n\n

Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Saatusi ja saavutusi: Baltikum t\u00e4nap\u00e4eval<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973. 256 lk.
Mis toimub Soomes? Soome\u2013N\u00f5ukogude Liidu suhetest<\/strong>. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti & EMP, 1977. 310 lk.
Tuule lapsed: peat\u00fckke kaasajooksikluse ajaloost<\/strong>. Rootsi keelest t\u00f5lkinud A. Salu\u00e4\u00e4r. Tallinn: Perioodika, 1990. 62 lk.
Rootslaste j\u00e4lgedes: inimesi ja olukordi rootslaste asualadel Eestis<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1991. 127 lk.
Baltikumile elatud aastad: ajakirjaniku m\u00e4lestused<\/strong>. Rootsi keelest t\u00f5lkinud Vladimir Beekman. Tallinn: Olion, 2002. 333 lk.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Andres K\u00fcng (13. IX 1945 \u2013 10. XII 2002) oli eesti p\u00e4ritolu rootsi publitsist ja poliitik. K\u00fcng s\u00fcndis Rootsis Ockelbos eesti pagulaste pojana. Ta l\u00f5petas 1967. aastal Stockholmi \u00fclikooli magistrikraadiga majandusteaduse alal ning t\u00e4iendas end hiljem \u00f5pingutega poliitikateaduste ja filoloogia …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11426","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11426","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11426"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11426\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11427,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11426\/revisions\/11427"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11426"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}