{"id":11461,"date":"2024-04-03T23:39:58","date_gmt":"2024-04-03T20:39:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11461"},"modified":"2026-08-28T15:58:18","modified_gmt":"2026-08-28T12:58:18","slug":"peeter-jakobson","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/j\/peeter-jakobson\/","title":{"rendered":"Peeter Jakobson"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Peeter Jakobson (27. XII 1854 \u2013 23. VII 1899) oli luuletaja ja n\u00e4itekirjanik.<\/p>\n\n\n\n

Jakobson s\u00fcndis Rakveres kingsepa pojana. Ta \u00f5ppis vene kirikukoolis ja vaestekoolis. Aastatel 1875\u20131879 oli Jakobson Vene s\u00f5jav\u00e4es, 1877. aastast allohvitserina Vene-T\u00fcrgi s\u00f5jas Balkani poolsaarel. 1879. aastal ta demobiliseeriti haigestumise t\u00f5ttu ja asus t\u00f6\u00f6le kingsepana algul Rakveres, 1884. aastast alates V\u00e4ike-Maarjas, kus ta hiljem asutas raamatukaupluse. Edaspidi t\u00f6\u00f6tas ta P\u00f5drangul ja Koonu-\u00c4rinal vallakirjutajana ning 1890. aastatel V\u00e4ike-Maarjas fotograafina.<\/p>\n\n\n\n

Peeter Jakobson kuulus Kaarel Krimmi ja Jakob Liivi<\/a> k\u00f5rval nn \u201eV\u00e4ike-Maarja kirjandusliku parnassi\u201d liikmete hulka ning osales kultuuriseltside tegevuses. Temalt on ilmunud kolm k\u00f6idet eestikeelseid luuletusi ja saksakeelne valimik \u201eDie Hirtenfl\u00f6te aus dem estnischen Blumenthal\u201d (1895), mis koondab tema t\u00f5lkeid saksa keelde enda ja oma kaasaegsete luulest. Aastatel 1886\u20131899 ilmus temalt ajalehtedes Postimees, Valgus, Virulane ja Sakala ligi 300 luuletust.<\/p>\n\n\n\n

Jakobsoni luuletused on teemade poolest v\u00e4hen\u00f5udlikud ning esituslaadilt lihtsad ja otsekohesed. Autor on pannud luulesse s\u00f5jaelamusi. Romantiliste toonide k\u00f5rvale sugenes hilisemas luules realismi. V\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral leidub Jakobsonil lasteluuletusi, millest tuntuim on \u201eVastla laul\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Peeter Jakobson on kirjutanud kaks pseudom\u00fctoloogiliste tegelastega sentimentaalses stiilis n\u00e4idendit: \u201eKoit ja H\u00e4marik\u201d ning \u201eUdum\u00e4e kuningas ehk kroonitud woorus\u201d. Need teosed saavutasid lavamenu ja m\u00f5juj\u00f5u eesti kirjanduses. Jakobsoni sulest p\u00e4rinevad samuti karskusteemalised k\u00fclakom\u00f6\u00f6diad \u201eKustas kosib Mihklit\u201d ja \u201eKihlakaart ehk suured sekeldused\u201d, ps\u00fchholoogiline draama \u201ePettuse ohwrid\u201d ning m\u00f5ned l\u00fchin\u00e4idendid.<\/p>\n\n\n\n

Ta on avaldanud l\u00fchiproosat Balkanimaade teemal ning proosavormis kodumaiseid olustikupilte. 1901. aastal ilmusid postuumselt Peeter Jakobsoni memuaarid \u201eMinu s\u00f5jam\u00e4lestused\u201d,<\/p>\n\n\n\n

Jakobson on koostanud koolidele ajaloo\u00f5piku \u201eAjalugu Eesti alamatele koolidele\u201d ja kombe\u00f5pikuid noortele. Ta on t\u00f5lkinud eesti keelde saksa kirjandust, sealhulgas Friedrich Schilleri n\u00e4idendi \u201eSalakavalus ja armastus\u201d.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
\u00d5ilme nupukesed: Laulud noore rahwalle<\/strong>. Rakvere: G. Kuhs, 1881. 48 lk.
P. Jakobson\u2019i Luuletused. Esimene anne<\/strong>. Rakwere: G. Kuhs, 1884. 46 lk.
P. Jakobson\u2019i Luuletused. Teine anne<\/strong>. Rakwere: G. Kuhs, 1885. 63 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Koit ja H\u00e4marik<\/strong>: Rahwaluulelik n\u00e4item\u00e4ng kahes pildis. Rakvere: G. Kuhs, 1884. 16 lk.
Udum\u00e4e kuningas ehk kroonitud woorus<\/strong>: N\u00e4itelaul neljas j\u00e4rgus. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 1888. 113 lk.
Kustas kosib Mihklit<\/strong>: Naljam\u00e4ng kolmes j\u00e4rgus. Viljandi: A. Peet, 1895. 31 lk.
Pettuse ohwrid<\/strong>: Kurbm\u00e4ng neljas j\u00e4rgus. Jurjev: K. A. Hermann, 1897. 99 lk.
Kihlakaart, ehk, Suured sekeldused<\/strong>: Naljam\u00e4ng kahes j\u00e4rgus. Jurjew: M. Vares, 1899. 43 lk.
Karuk\u00fctt<\/strong>: N\u00e4item\u00e4ng \u00fches j\u00e4rgus, kahes muutuses. Jurjew: E. J. \u00d5unapuu, 1900. 30 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
\u00d6\u00f6wahi t\u00fctar<\/strong>. Tallinn: A. E. Brandt, 1882. 88 lk.
Ta on tulnud!<\/strong>. Jurjev: Uus Aeg, 1899. 56 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Minu s\u00f5jam\u00e4lestused<\/strong>. Tallinn: G. Pihlaka rmtkpl., 1901. 44 lk. [Vene-T\u00fcrgi s\u00f5jast 1877\u20131878.]<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/em><\/strong>
Kirjakirjutaja ehk juhatus, kuidawiisi tuleb mitmesugusi kirjasi, kontrahtisi, kwitungisi, w\u00f5la- ja wolikirjasi, testamentisi, wekslisi ja rehnungisi kirjutada<\/strong>. Rakvere: G. Kuhs, 1883. 123 lk.
M\u00f5istlik seltsiline: Noore rahwalle \u00f5petlikuks ajawiiteks ja juhatuseks seltsilikus elus<\/strong>. Rakvere: G. Kuhs, 1883. 63 lk.
Mitmesugused armastuse kirjad ja wastused: Juhatus noore rahwalle armastuse ja kosja asjus<\/strong>. Rakvere: G. Kuhs, 1884. 44 lk.
Ajalugu Eesti alamatele koolidelle<\/strong>. Rakvere: G. Kuhs, 1885. 126 lk.
<\/p>\n\n\n\n

Raamatud saksa keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Die Hirtenfl\u00f6te aus dem estnischen Blumenthal<\/strong>: Gedichte: Aus dem Estnischen \u00fcbersetzt P. Jakobson. Wesenberg, 1895. 95 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Peeter Jakobson (27. XII 1854 \u2013 23. VII 1899) oli luuletaja ja n\u00e4itekirjanik. Jakobson s\u00fcndis Rakveres kingsepa pojana. Ta \u00f5ppis vene kirikukoolis ja vaestekoolis. Aastatel 1875\u20131879 oli Jakobson Vene s\u00f5jav\u00e4es, 1877. aastast allohvitserina Vene-T\u00fcrgi s\u00f5jas Balkani poolsaarel. 1879. aastal ta …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6482,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11461","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11461","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11461"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11461\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11463,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11461\/revisions\/11463"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11461"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}