{"id":11466,"date":"2024-04-03T23:39:15","date_gmt":"2024-04-03T20:39:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11466"},"modified":"2026-08-28T16:20:43","modified_gmt":"2026-08-28T13:20:43","slug":"johann-voldemar-jannsen","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/j\/johann-voldemar-jannsen\/","title":{"rendered":"Johann Voldemar Jannsen"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Johann Voldemar Jannsen (l6.\/4. V 1819 \u2013 13. \/1. VII 1890) oli eesti ajakirjanduse rajajaid, \u00e4rkamisaja kultuuritegelane ja kirjamees, eestlaste \u00fcldlaulupeo traditsiooni algataja, Lydia Koidula<\/a> ja Harry Jannseni isa. Jannseni looming esindab eesti kirjanduse \u00fcleminekut vaimulikult ilmalikule, laenuliselt algup\u00e4rasele ja folkloorselt k\u00f5nekeelelt kirjakeelele. Tema missiooniks oli eestlaste kui rahvuse eneseteadvuse kujundamine, mis l\u00e4htus rahvaste ja rasside v\u00f5rdsuse, humanismi ja kristliku demokraatia ideest.<\/p>\n\n\n\n

Jannsen s\u00fcndis V\u00e4ndra m\u00f5isas T\u00f5rvaaugu k\u00f5rtsimehe ning m\u00f6ldri pojana, \u00f5ppis V\u00e4ndra k\u00f6strikoolis ja kihelkonnakoolis. Ta oli kutsariks literaadist pastori Carl K\u00f6rberi juures, kellelt \u00f5ppis muusikat ja saksa keelt. 1838. aastast oli V\u00e4ndras kan\u00adtor ja koolmeistriabi, 1842. aastast k\u00f6ster ja kihelkonnakooli \u00f5petaja, 1850\u201363 P\u00e4rnu \u00dclej\u00f5el vallakooli \u00f5petaja. Jannseni asutatud ja 1857\u201363 toimetatud Perno Postimees ehk N\u00e4ddalileht rajas eesti j\u00e4rjepideva ajakirjanduse. 1863. aastal asus Tartu, kus temast sai esimene eesti kutseline ajakir\u00adjanik. Eesti Postimehe ja selle lisalehtede toimetajana (1864\u201380), p\u00f5llumajandusliku ajakirja Eesti P\u00f5llomees k\u00f5ige eesti p\u00f5llomeestele v\u00e4ljaandjana (1869\u20131880), laulu- ja m\u00e4nguseltsi Vanemuine rajajana 1865 ja juhtijana 1879. aastani, I (1869) ja II (1879) \u00fcldlaulupeo organiseerijana ja Tartu Eesti P\u00f5llumeeste Seltsi asutajana 1870, Eesti Aleksandrikooli liikumise toetajana virgutas Jannsen eest\u00adlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet.<\/p>\n\n\n\n

Rahvavalgustajana levitas ta geograafilisi, poliitilisi ja p\u00f5llumajanduslikke teadmisi, tegi haridus- ja karskuspropagandat, m\u00f5istis hukka ebausku ja kaude ka v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu, v\u00f5itles viletsuse ja v\u00e4ljar\u00e4ndamise vastu. Jannsen hakkas \u201emaarahva\u201d asemel kasutama etnon\u00fc\u00fcmi \u201eeestlased\u201d. Tartus sai tema abiliseks kirjutamisel ja toimetamisel t\u00fctar Lydia Jannsen (Koidula). Rahvusliku liikumise l\u00f5henemisel 1870. aastail j\u00e4i Jannsen konservatiiv\u00adsemasse tiiba, eemaldudes radikaalsest Carl Robert Jakobsonist<\/a>. Ta hakkas saama salajast rahalist toetust r\u00fc\u00fctelkonnalt, kujuneva rahvuse ideaale ja isiklikku arvamust olupoliitika sunnil ometi reetmata. Jakobsoni tegevus baltisakslaste positsiooni \u00f5\u00f5nestajana sobis omakorda tsaarivalitsuse poliitikaga. 1880. aastast alates eemaldus Jannsen avalikust elust halvatuse t\u00f5ttu. Suri Tartus, maetud Tartu-Maarja kalmistule, kus on m\u00e4lestusm\u00e4rk b\u00fcstiga (August Weizenberg); s\u00fcnnikohas V\u00e4ndras on tema m\u00e4lestuskivi, Tallinnas, Tartus ja P\u00e4rnus J. V. Jannseni nimeline t\u00e4nav.<\/p>\n\n\n\n

Jannsen oli pietistlik luterlane, kelle koostatud ja soravalt t\u00f5lgitud \u201eSioni-Laulo-Kannel I\u2013III\u201d (1845, 1853, 1860) sai v\u00e4ga populaarseks lauluraamatuks; valgustuslikke ideid v\u00e4ljendab rahvaraamat \u201eLaup\u00e4wa-\u00f6htune K\u00fcllalinne\u201d (1853). Mitme usulise sisuga raamatu k\u00f5rval on ta suunanud lugemisvara ka lastele. Tema rohkem kui kahesaja proosapala seas on \u00fclekaalus k\u00fclajutud ja pajatused ajalootegelastest, sagedane on anekdootlikkus. Ilmumiskohti on palju: ilukirjanduslikud aastaraamatud, rahvakalendrid, Jannseni m\u00f5lemad ajalehed ja nende lisalehed, \u201eP\u00fcssipappa essimessed K\u00fclla-Juttud k\u00fclla rahwale\u201d (1854). Algup\u00e4randeiks on peetud 6 juttu, enamasti mugan\u00addas ta saksa keelest, eeskujuks saksa rahvakirjandus. Jannseni rahvakeel on mahlakas, vestelis-humoristlik, pajatavate k\u00f5rvalep\u00f5igetega, dialoogiline ja karakterikoomiline, kohati olustikurealistlik. Tema ilmekas fraseoloogia, vanas\u00f5nad, k\u00f5nek\u00e4\u00e4nud, v\u00f5rd\u00adlused, metafoorid ja isikustamine m\u00f5justasid eestlaste stiilitunnet. M\u00f5nedki tema mugandatud palad on pigem originaali v\u00e4\u00e4rtusega. Tema jutud olid v\u00e4ga populaarsed ja aitasid kaasa rahva lugemisharjumuse kujundamisele. Jannseni palade t\u00f5lkeid avaldas 1880. aastail soome suurim ajakiri Kyl\u00e4kirjaston Kuvalehti. Vihikutena ilmunud \u201eJ. V. Jannseni Kirjad\u201d (1881\u20131911) taasavaldas valiku tema jutte.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Vanemuise seltsis etendami\u00adseks l\u00f5i ta m\u00f5ned lihtsad naljam\u00e4ngud, mis lavastati 1873\u20131888. Jannseni mahukad laulutekstide kogumikud pakkusid kooridele ilmalikku repertuaari: \u201eEestirahva 50-aastase Jubelipiddo-Laulud\u201d (1869), \u201eEesti Laulik\u201d (1860, 5. tr 1880, viisiraamat 1862). Muude t\u00f5lgete hulgas leidub seal ka J. W. Goethe, F. Schilleri, L. Uhlandi, G. A. B\u00fcrgeri jt eestindusi. Ta juhatas ise koore P\u00e4rnus ja hiljem Tartus, s\u00e4ilinud on tema k\u00e4sikirjaline k\u00f6ide \u201ePartitur ehstnischer Chorges\u00e4nge\u201d<\/em>. Jannsen on Eesti Vabariigi h\u00fcmni \u201eMu isamaa, mu \u00f5nn ja r\u00f5\u00f5m\u201d s\u00f5nade autor.<\/p>\n\n\n\n

A. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Eestikeelsed kirjat\u00f6\u00f6d<\/h4>\n\n\n\n

Perioodilised v\u00e4ljaanded<\/em><\/strong>
J. V. Jannseni toimetatud v\u00e4ljaanded Perno Postimees<\/strong> ja Eesti Postimees<\/strong> koos kaasannetega nagu Eesti P\u00f5llomees jt on leitavad andmebaasist DEA (Digiteeritud eesti ajalehed): http:\/\/dea.nlib.ee<\/a>.
Sannumetoja sel aastal 1848: Ehk: Uut ja wanna Ma-rahwa r\u00f6muks ja \u00f6ppetusseks<\/strong>. Tartu: J.V. Jannsen, 1848, 252 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/kollektsioonid\/20526<\/a>.]
Teine Sannumetoja aastal 1849: Ehk: Uut ja Wanna Ma-rahwa r\u00f6muks ja \u00f6ppetusseks<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1849, 216 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:100954<\/a>.]
Kolmas Sannumetoja aastal 1850: Ehk: Uut ja wanna Ma-rahwa r\u00f6muks ja \u00f6ppetusseks<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1850, 279 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:101007<\/a>.]
Neljas Sannumetoja aastal 1851: Ehk: Uut ja wanna Ma-rahwa r\u00f6muks ja \u00f6ppetusseks<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1851, 253 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:101004<\/a>.]
Wies Sannumetoja aastal 1856: Ehk: Uut ja wanna Ma-rahwa r\u00f6muks ja \u00f6ppetusseks<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1856, 187 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:102149<\/a>.]
Kues Sannumetoja aastal 1857: Ehk: Uut ja wanna Ma-rahwa r\u00f6muks ja \u00f6ppetusseks<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1857, 167 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:101005<\/a>.]
Seitsmes Sannumetoja aastal 1860: Ehk: Uut ja wanna ma-rahwa r\u00f6muks ja \u00f6ppetusseks<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1860, 141 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:101006<\/a>.]<\/p>\n\n\n\n

Raamatud<\/em><\/strong>
Sannumed pagganattest, nende ebba ussust ning \u00f6nnetumast ellust<\/strong>. Pernu: F. W. Borm, 1845, 26 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:100024<\/a>.]
Laup\u00e4wa-\u00f5htune K\u00fcllalinne, mis Johann Jannsen w\u00e4ljaannud: Essimene \u00f6hto<\/strong>. P\u00e4rnu: W. Borm, 1853, 76 lk. [Jutud.]
P\u00fcssipappa essimessed K\u00fclla-Juttud k\u00fclla rahwale: Essimenne \u00f6htu: mis Johann Jannsen w\u00e4ljaannud<\/strong>. Tartu: J. V. Jannsen, 1854, 120 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:36739<\/a>; Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Digira, 2014, http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:203760<\/a>.]
Sioni-Ohwri-Altar: Ued Laulud ja Palwed, Issanda auuks ja ussowendade kassuks. Essimenne jaggo<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1859, 96 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1870, 1873, 1881.]
Friedrich Wilhelm Krummacher, Kolmas Sioni-laulo-Kannel ehk 355 uut waimolikko laulo, isse\u00e4rranis Kristusse rigi kaswamissest Kolmaino Jummala auuks ja Ristikoggodusse kassuks<\/strong>. T\u00f5lkinud J. V. Jannsen. Tartu: H. Laakmann, 1860, XIV, 653-958 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1863, 1864, 1871, 1873.]
Eesti laulik: 125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad<\/strong>. Essimenne jaggo. Tartu: H. Laakmann, 1860, 191 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:36738<\/a>.]
Sioni-Ohwri Altar: Laua-rahwa Laulud ja Palwed, Issanda auuks ja ussowendade kassuks. 2. jaggo<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1862, 116 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1874, 1881.]
Eesti Lauliko wisi-ramat: 120 uut laulo-wisi<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1862, VI+79 lk. [Noodid. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:309172<\/a>.]
Korilaulja koddo ja kirrikus Eesti lauloseltsidele. 1. ja 2. anne<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1866\u20131867, 54 lk. [Noodid.]
Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud<\/strong>. Tartu: Tarto Wannemuine-selts, 1869, 12 lk. [Laulus\u00f5nad. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/kivike.kirmus.ee\/meta\/AR-15111-59221-25248<\/a>.]
Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud<\/strong>. Tartu: Tarto Wannemuine-selts, 1869, 78 lk. [Noodid. J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1865, 1871, 1880. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:104869<\/a>.]
Laste Palwe-ohwrid: Piltidega<\/strong>. Tartu, H. Laakmann, 1870, 29 lk. [Laulud. 2. tr\u00fckk: 1879.]
Eesti Laste R\u00f6\u00f6m: Hea lastele p\u00fchhade kingitusseks<\/strong>. Essimenne and. Tartu, 1872, 21 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:102132<\/a>.]
Albik\u00e4ra Ants<\/strong>. Tartu, Tallinn: Loodus, 1939, 7 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: TEA, 2011, 30 lk.]
Pappa Jannseni postipaunast: \u201cPerno Postimehhest\u201d w\u00e4lja walitsenud ja rodosse seadinud P. Rummo<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1969, 133 lk.
N\u00e4idendid<\/strong>. Koostanud K\u00fclli Laugaste. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 1993, 118 lk.
Mis \u201cPostimees\u201d uudist kaasa on toonud: Jutud, laulud, \u201cPostimehe\u201d uudiseid<\/strong>. Koostanud Hilve Rebane. Tallinn: Tiritamm, 1998, 155 lk.
Diarium: Johann Voldemar Jannseni P\u00e4rnu p\u00e4evik. Das Pernauer Tagebuch von Johann Woldemar Jannsen<\/strong>. Koostanud Malle Salupere. P\u00e4rnu: P\u00e4rnu Muuseum, 2011, 195 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud t\u00f6\u00f6d<\/em><\/strong>
J. W. Jannsen\u2019i kirjad<\/strong> [proosa, publitsistika]:
1. j\u00e4rg: 1.-5. anne. Tartu: W. Just, 1881-1885, 400 lk.
2. j\u00e4rg: 1.-5. [kaanel 6.-10.] anne. Tartu: H. Laakmann, 1886-1889 [kaanel 1882], 80+80+242 lk.
3. j\u00e4rg: 1.-5. [kaanel 11.-15.] anne. Tartu: H. Laakmann, 1891-1898, 407 lk.
4. j\u00e4rg: 1.-5. anne. Jurjev: H. Laakmann, 1899-1911, 505 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Johann Voldemar Jannsen (l6.\/4. V 1819 \u2013 13. \/1. VII 1890) oli eesti ajakirjanduse rajajaid, \u00e4rkamisaja kultuuritegelane ja kirjamees, eestlaste \u00fcldlaulupeo traditsiooni algataja, Lydia Koidula ja Harry Jannseni isa. Jannseni looming esindab eesti kirjanduse \u00fcleminekut vaimulikult ilmalikule, laenuliselt algup\u00e4rasele ja …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6482,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11466","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11466","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11466"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11466\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11468,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11466\/revisions\/11468"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ewod.ut.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11466"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}